Seysenbi, 27 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110542. Jazylghandar — 105675. Qaytys bolghandar — 1796
Anyq-qanyghy 1651 5 pikir 22 Qyrkýiek, 2020 saghat 11:54

Qalay jazghanymyz dúrys?..

Qyrkýiek/qyrgýiek; kókónis/kógónis; shekara/shegara
sózderining emlesi jayynda

Búl súraugha birden jauap bermes búryn azdap sheginis jasauymyzgha tura keledi.

«Qazaq tilining orfografiyalyq sózdiginin» alghashqy tolyq, ghylymy basylymy 1963 j. QazSSR Ghylym akademiyasy Til bilimi institutynyng әzirleuimen jaryq kórgen edi. Kóptegen sózding orfografiyalanuy birizge týsip, jazu mәdeniyetin kóteruge edәuir septigin tiygizgen búl sózdik negizinen «týbir saqtau» ústanymyn basshylyqqa alghan bolatyn. Shekara siyaqty sózder osy ústanym boyynsha jazyldy.

Alayda...

Týbir saqtau ústanymynan keybir auytqular úly jazushy M.Áuezovting «Qarakóz» piesasynan bastalghan eken. Agha buyn ghalymdardan estuimizshe, Múhtar Áuezov Qarakóz demey, Qaragóz dep jazudy qalam ústaghan mәdeni  júrtshylyqtan  qolqalap, qalap alghan eken.

Biraq mәselening barysy bir ghana Qaragóz dep jazumen tyna qoymasa kerek.

Sol kezderden bastalyp, etek ala bastaghan týitkildi týiinning sheshimin izdegen ghalym apayymyz Rәbigha Syzdyq bolatyn. Óitkeni Rәbigha apay atap kórsetkendey, radionyng qúlaghyn búrap qalsanyz da, televizordyng tetigin basyp qalsanyz da qyzdarymyzdyng әp-әdemi әuezdi esimin әnshilerimizding ózi Mendi[q]yz-au, Mendiqyz dep «qaqalap» aitatyny әdetke ainalghan edi. Sóz ishindegi dybystardyng ýndesim men ýilesimi búzyldy. Mektep ómirinde Amankeldi, Jankeldi degen túlghalar esimin -...keldi, -...keldiler-men «ke-kelep» aitu kóbeye týsti. Sahna tórinde, aqparat qúraldarynda she[k]ara, kó[k]ónis, qyr[k]ýiek dep «ke-kelep» aitu әdetke ainalyp ta ketti. Osy tústa sózding aitylu normalaryn kórsetetin R.Syzdyqtyng «Sóz sazy», Q.Netaliyevanyng «Qazaq tilining orfoepiyalyq sózdigi» de jaryq kórdi. Qazaq sózining aitylu normalarynyng búzyluy jayynda lingvistikalyq optimizmmen birtalay ótkir maqalalar da jariyalandy. Biraq nәtiyje oidaghyday bola qoymady. Osynday jaghdayda jiyiligi joghary, kýndegisin-kýnde estip jýrgen sózderding jazyluynda týbir qualap jazudan «sheginip»,  orfografiyalyq sózdikterde qyrgýiek, kógónis, shegara sózderin syndyryp jazugha tura keldi.

Shegara, sheg- shegin, shekten (shyqpau) degender, týptep kelgende, bir týbirden órbigen úyalas sózder. Sol siyaqty kógónis, kógal, kógildir, kógershin, kógarshyn, kógiljim sózderining týbiri - kók. Biraq búlardy eshkim týbir qualap kókal, kókildir, kókiljim, kókarshyn, kókershin dep aitpaydy, aitpaghan song týbir qualap jazbaydy da.

Al qyrkýiek/qyrgýiek atauyndaghy qyr men kýiek sózderining arasynda maghynalyq baylanys tasalanghan. Nege qyr? Nege kýiek? Qyrdyng «kýiekke», kýiekting «qyrgha» qanday qatysy bar?

V.A.Kuftin «Kalendari y pervobytnaya astronomiya kirgiyz-kazaskogo naroda» (1916 j.) degen maqalasynda qyrkýiek atauyn qyryq ýiek «strijka gustoy shersti» dep kórsetken. Shyndyghynda, kýzem jýn qyrkýiek aiynda qyrqyldy, yaghny ay aty men sharuashylyq úiymdastyru nauqanymen sәikes keledi. Ázirge biz sýiene qoyarlyq basqasha etimologiya joq.

Biraq búl etimologiyany qúlay qúptap ta, tútasymen teristep te otyrghan joqpyz. Óz oiymyzsha, búl ataudy «qyr kýiegi», qyr januarlarynyn, - ashatúyaq qonyr andardyng (bóken, qaraqúiryq, taueshki t.b.) – kýiti kelmegen, kýiekashargha deyingi mezgili, sonyng basqy kezi me eken dep te oilaymyz. Búl shaq qyrdaghy, qonyr andargha tabighattyng ózi kýiek baylap qoyghan mezgil bolsa kerek. Osy mezgilding bas kezi qyrkýiek degen ay atauyna negiz boluy yqtimal.

Qonyr andardyng kýiti kelip, kýiekashar kezi әdette qarashanyng ayaghy, jeltoqsannyng basyna tura keledi. Búl kezde kýitoynaqtan shyqqan qyrdyng ashatúyaqtary kókekting (qazirgishe sәuirdin) ayaghy, mamyrdyng bas sheninde, anyq bes aida jappay tóldey bastaydy. Búny aityp otyrghan sebebimiz halqymyzdyng dәstýrli tóltuma ay ataulary tabighatpen, sondaghy qúbylystarmen maghynalyq baylanysta bolyp keledi Al ay atauynyng emlesine kelsek, kógal, kógoray, kógarshyn, qazanghap, qolghap degenderding izimen qyrgýiek dep jazudyng әbestigi joq dep oilaymyz.

Sonymen, qysqasha aitqanda, shegara, qyrkýiek, kógónis dep jazu, sayyp kelgende, sóz synarlarynyng 1) maghynalyq, 2) dybystyq jәne ekpin (prosodikalyq) jaghynan kiriguining grafikalyq nyshany bolyp tabylady. Orfografiyalyq sózdikti qúrastyrushy ortologiyalyq leksikografiya mamandarynyng mәdeny júrtshylyqqa, әsirese mәsele kóterip, oitýrtki bolghan Núrtóre Jýsip, Esenkýl Kәpqyzy syndy til janashyrlaryna aitar uәji, mine, osynday.

Núrkeldi Uәli,  

A. Baytúrsynúly atyndaghy Til bilimi institutynyng bas ghylymy qyzmetkeri, filol.gh.d.

Abai.kz

5 pikir