Seysenbi, 27 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110542. Jazylghandar — 105675. Qaytys bolghandar — 1796
Anyz Abay 1647 8 pikir 15 Qyrkýiek, 2020 saghat 11:05

Abaydyng anasy...

(Arqanyng aimanday arulary)

Qazaqtyng qazirgi, qoldanystaghy әdeby tilining negizin qalaghan – Abay. Ol eskining sony ghana emes, jananyng bastauy da. Abaygha qarap boy týzeymiz. Ádebiyet tónireginde, qanday da bir sózding maghynasy, qoldanys ayasy turaly talas tua qalsa, «Qazaqtyng bas aqynyna» (A.Baytúrsynúly) jýginemiz. Abay búl sózdi qalay paydalanghanyn zerdeleymiz. Qay túrghydan alyp qarasaq ta, Abay – qúbylnamamyz. 

Abaydyng dýnie saluyna 30 jyl toluyna oray «Ádebiyet maydany» basylymynyng arnayy nómirindegi tolghamynda qazaq poeziyasynyng Qúlageri Iliyas Jansýgirov: «Abaydyng óleni taudan tasyghan búlaqtay arqyrap jatsa, Abaydyng ólenindegi tilderi, sózderi sol týrli tasynday jarqyrap jatady. Abay ózinen til jasaghan aqyn emes, elding tilin tolyq paydalanghan aqyn. Abaydyng tilge istegen qyzmeti zor. Abay ýlgili elding bay әdebiyetinin, kýshti aqyndarynyng shalghan sezimin qazaqtyng qara sholaq, shiyki-dóreki tilimen jyrlap bere salady», – dep jazghan eken («Ádebiyet maydany», 1934, №11-12). Abay shygharmalarynyng alghashqy qos tomdyghyna jazghan alghysózinde Sәbit Múqanov: «Abaygha sheyin de, Abaydyng túsynda da qazaqtyng últ mәdeniyetin Abayday kótergen aqyn joq... Abay últ qazynasy – tildi birinshi ret últ keregine júmsay bilip, sol tilmen bolashyghyna basshylyq qylghan aqyn», – deydi (Abay Qúnanbayúly. Shygharmalary, I tom. Almaty, 1939, 14-bet).

Abaydyng úlylyghyn myna jalghangha pash etken Alash arystary Álekeng men Ahannan bastap, ózin qazaqtyng ziyalysymen dep esepteytin qauym aqyngha hәm onyng dýniyetanymyna, tiline tang qalaumen, tamsanumen keledi. Abaydy osy dengeyge kótergen qanday qúdiret?! Áriyne, Jaratushy sanasyna bergen, boyyna darytqan erekshe talant, talmay izdenis, taghysyn taghylar... Sonyng ishinde, klassik jazushy Múhtar Maghauin aitqanday: «Qazaq tili – asyl sýiegi, tabighy bolmys-bitisi, tuma qasiyeti túrghysynan alghanda, әlemdegi eng bay, eng әserli, eng oralymdy, maghnasy teren, quaty zor, әuezi súlu, týrlenu, jetigu, damu mýmkindigi sheksiz, ghajayyp syrly til. Úly Abay qolyna qauyrsyn qalam alghan kezde, túsyndaghy eng ýlken әdebiyetting eng úly ókilderining ózinen artyq mýmkindigi boldy. «Alystan sermep, – Jýrektep terbep – Shymyrlap boygha jayylghan, – Qiiadan shauyp, – Qisynyn tauyp – Taghyny jetip qayyrghan – Tolghauy toqsan qyzyl til» – degen sóz jalpy til ataulygha emes, aqyndyq tolghanys, sezimge ghana emes,  eng aldymen qazaq tilining quat, qúdiretine baylanysty. «Ótkirding jýzi, – Kestening bizi – Órnegin sendey sala almas!» – deydi. «Syldyrap ónkey kelisim – Tas búlaqtyng suynday...» – deydi. Búl – Abay mengergen qazaq tili» (Maghauin M. Men: Roman-esse. – Almaty: «Saq» AQ, GhÓPbk «GAUHAR», 1998. 213-214-better). Osy ghajap tildi danyshpannyng boyyna darytqan kim eken? Áriyne, halqy. Eng aldymen anasy – Úljan.

Abay jayly sóz bolghanda, kóbinese Qúnanbay auyzgha alynady. Sovet dәuirinde «tabu» bolghan taqyrypqa songhy 20-30 jyldyng kóleminde derekti enbekterdi bylay qoyghanda, birshama kórkem tuyndy («Agha súltan» romany, «Qúnanbay» kionfilimi, Qarqaralydaghy «Qúnanbay men Abay» eskertkishi, t.b.) dýniyege keldi. Jón, әriyne. Búghan aqynnyng әke tegin iyelenui ghana emes, Qúnanbaydyng óz zamanynda «qaradan shyghyp han boluy», ýlken lauazym iyelenui, jaqsy-jaysanmen boy tenestirui, sonday-aq, halqymyzdyng patrihaldyq qoghamnan sovettik alasapyrangha, odan qazirgi «prihvatizasiya» dәuirine tap boluy, t.b. jaghydaylar sebep bolghan shyghar. Degenmen, órkeniyet kóshine ilesken halyqtar atauly túlghanyng tegi jayly әngime qozghalsa, ata júrty men naghashy júrtyn teng taratady. Evrey últy tipti ana tegin aldygha qoyady. «Bala – әkege kýmәn, anagha ayan» degen tәmsildi ústansaq, qazaqtar da naghashylar qúqyghyn joghary qoysa kerek edi. Dalanyng taghy bir danyshpany Mәshhýr Jýsip jana tanysqan adamnyng ata júrtynan búryn naghashy júrty kim ekenin súraytynyn eske alsaq, azamattyng bolashaghyna әke teginen góri ana tegi kóbirek yqpal jasaytynyna den qoyghanymyz jón. Oghan qosa, qazaq halqy eng manyzdy qarym-qatynas qúralyn ANA tili dep ataytyny adamdy nәreste kezinen anasy tәrbiyelep, tilin, sózdik qoryn qalyptastyratynynan bolsa kerek. Osy negizderge sýiensek, úly Abaydyng tili – Úljannyng tili dep senimmen aitamyz. Búl tújyrymymyzdy Múhannyng (M.Áuezov): «Shyngha kelgende: Abaydan qalghan sózding ishinde barlyq aqyndyqtyng sharty bolatyn, jalyndy, jandy, ótkir sezimdi bylay qoyghanda, qalghan sarynnyng ishinde salqyn aqylmen sóilegishtik kóp pe, joq shanyshpa tildi, soqtyqpaly, ashy mysqyl, uly kýlkige boy úrghandyq kóp pe? Bizding úghymymyzsha songhy týri kóp siyaqty... Osynday tapqyrlyq jәne bireuding minin ashy tilmen qatty týiregishtik, naghashysy men sheshe jaghynan Abaygha da mol kelgen» (Áuezov M. Abaydy bilmek paryz oily jasqa. (Ibrahim Qúnanbayúlynyng ghúmyrnamasy). Oqu qúraly. – Almaty, «Sanat», 1997.), – degen týiindi oiy bekite týsedi. Al, Úljan kim? «Qu – Balqantau» ónirlik ensiklopediyasynda ol kisi jayly bylay dep jazyppyz: «ÚLJAN Túrpanqyzy (1810, Qu – Balqantau óniri, Myrjyq tauy – 1887, Shynghystau) – Qúnanbay Óskenbayúlynyng kelindey alghan ekinshi әieli, Úly Abaydyng anasy. Arghy atasy Orta jýzding ishindegi Qarakesek ruynan taraytyn Shanshar abyzdyng Núrbiyke esimdi әielinen tughan Bertis biyden: Bektemir – Biyten – Túrpan bolyp taraydy. Túrpannan apaly-sinlili Úljan, Molqara degen qyzdar dýniyege keledi. Túrpanmen birge tughan Qantay, Tontay ot auyzdy, oraq tildi, betti hәm tapqyr adamdar bolghandyqtan, bylayghy júrt olar bar jerde asa saqtanyp jýretin dýr. Úljan óte sabyrly, sózge ústa, aqyldy, minezge bay kisi bolsa, sinlisi Molqara asqan dombyrashy, ónerli jan eken. Úljannan Tәnirberdi (Tәkejan), Ibrahim (Abay), Ysqaq, Ospan tuady. Solardyng ishinde anasynyng asyl qasiyetteri Abaygha kóbirek auysyp, sanasyna molynan singen. M.Áuezovting «Abay joly» epopeyasynda Úljannyng kesek keskin-kelbeti men qaytalanbas beynesi jasalghan» (Qaraghandy. «Arko» baspahanasy. – 2017 jyl). 

Jalpy, HIH ghasyrda Arqa qazaqtary Úljan degen esimdi qyzdargha jii qoysa kerek. Mysaly, Alshynbay biyding ekinshi әielinin, Mәdiyding әjesining de aty Úljan eken. Anay biyding Sýiindik eline úzatqan qyzynyng esimi de Úljan bolypty dep aitatyn ýlkender. Búl esimdi úly bolmaghan ata-analar kelesi úrpaghy erkek kindikti bolsyn degen ýmitpen qoydy ma, әlde kóshpeli júrt qonghan, jaylaghan ónirining jer-su atauyna baylanysty qoydy ma, tap basyp aitu qiyn. Saryarqada birneshe ózenning atauy Úljan. Aytalyq, Arghanaty taularynan bastau alatyn Terisaqqannyng bir salasy – Úljan. Sonday-aq, Shet audanyndaghy bir sudyng atauy osynday bolsa, Aqtoghayda Úljanespe degen ózen bar. (Jer-su ataularynyng anyqtamalyghy. – Almaty: «Arys» baspasy, 2009.).

Tútas rugha úran bolghan Qarqabat, esimderi bir-bir bolys elding atauyna ainalghan Aybiyke, Núrbiyke analardyng dәstýrin, tәrbiyesin, mәdeniyetin, tilin mengerip qana qoymay, úzatylghan jerine – Tobyqty eline alyp barghan Úljan qazaq halqynyng kerim qyzdarynyng eng shoqtyqtysy desek, aqiqattan aulaq ketpesimiz anyq. Taghy da Múhana jýgineyik: «... Úljan óte dana (Qarakesek, Bertis ruyndaghy Shanshar) Shanshar ruynan shyqqan. Shanshar yumorist el bolghan. Qúnanbay ýy semiyasynda da óte qatal bolghan. Úljan kýndestikting ózine de esh nazar bermegen. El anasy bolghan». 14 mart 1950 jyl. (Áuezov M. Abaytanu dәristerining derek kózderi: Oqu qúraly. – Almaty, «Sanat», 1997.).

«Abaydyng óz sheshesi Qarakesek ishinde Bertis túqymy bolady. Úljannyng әkesi Túrpanmen birge tuysqan aghalary Qontay, Tontay qaljynymen danqy shyqqan belgili mysqylshyl, tapqysh, kýldirgiler bolghan. Búl әdet – Bertis, Shanshar ruyna týgel jayylghan minez. Kórshi el Shanshardyng qulary degende qatty yghysatyn. As, jәrmenke siyaqty qalyng jiyndarda bir jerde tobymen jiylyp, kýlip sóilep kele jatqan Shanshardy kórse kóp elding kisileri: «Oybay, Shanshar kele jatyr. Qyljaq etedi» dep, órtten qashqanday dýrkirey qashady eken. Búl әdet Shanshardyng mysqyl, mazaqqa ústa bolyp, tauyp aitqysh, ótkir tildiliginen tughan nәrse. Qanday jannyng bolsa da minin tappay qoymaydy, minin tauyp alsa, týndigin úshyrghanday qylyp soqtyghady. Sóz shabuylymen kimning de bolsa esin shygharyp, esengiretip ketedi.

Osy Shanshardyng búrynghy-songhy zamangha sheyin auzynan tastamaytyn ataqty «quy» Tontay bolghan. Tontaydyng barlyq ómiri tútas kýlki bolyp ketken. Týgelimen bastan-aq jeke-jeke kýlkili әngimeden qúralady. Sol әngimelerge qaraghanda, Tontaylar qalyng qazaq ortasynyng ýnemi kónilin kóterip jýrgen, tausylmaytyn dumany, údayy qyzyq kýldirgisi. Býgingi Europa, Amerikanyng Charly Chapliyni siyaqty bolghan. Osy Tontaydyng inisinen tughan әiel bala Úljan bolady.

Úljan sabyrly, keng minezdi kisi bolghan. Abay balalyq shaghyn sóz qylghanda óz sheshesine qatty yrza bolyp, Ayghyzgha ishi renjinkireydi eken. Anau kýndestikti kóp syrtqa shygharyp, bildirmese de Ayghyz sol jaghynan belgi bergish bolsa kerek. Búnysy Abaydyng bala shaghynda kóp qatyndy túrmystyng bar zәrin tartyp, taghy da neshe aluan auyr qayshylyqty kórip óskendigin de sezdiredi.

Úljanda túqymynyng tauyp aitqysh qaljynshyldyghy әbden bolghan. Anda-sanda әldeqalay aityp qalghan sózderi qaljyng bolyp, el esinde úmytylmay saqtalady. Mysaly, Úljan da ólerinde qaljyng aitqan. Auyldyng ýlkenining bireui kep, auyryp jatqan Úljannyng jәiin súrap, «ólem dep jatyrmysyn, qalay kórinedi?» – degende: «Oy shirkin, men búryn ólip kórippin be, qalay ekenin qaydan bileyin», – depti.

Úljan qolynda Shektibay degen bauyry kóp jýrgen. Shanshardan kelip, jiyenderining aulynda qonaq bop, oiyn salyp jýretin sauyqqoy, syqaqshyl, kýldirgi adam bolghan. Sol Úljan úlghayyp kelgen kezde, bir kýni ózi birge tughan apasy Úljandy «әje» depti. Úljan ashulanyp «qaghynyp ketkenbisin?» degende, Shektibay: «E, júrttyng bәri jer kýnirentip әje, әje dep jýrgende jalghyz men jana tilim shyqqan baladay apa, apa dep otyrayyn ba?» depti. Sonda Úljan:

– Qyz bolsa meni izdep keler me edi, býitip sóiler me edi, satyp alsang da, erkek bol! – depti.

Osynday kesek qaljyn, ajuagha Úljan kóp kónterli, kóp sozymdy, tapqyr bolghan. Qiyn jәidi, qystalandy kýlki sózge ainaldyru – qalyng qazaqtyn, әsirese Shanshardyng ata minezi.

Tontay ólerinde manayyna jiylyp kelip otyrghan qoja-moldalargha qarap: «Jazyla, jazyla qoja-moldalardan úyat boldy, endi ólmesek bolmas», – dep aitty degen sóz ekining biri biletin mәtel sóz bolyp ketken... 

Qúnanbay jannyng bәrine salqyn bolghan qalpynda, ózining balalaryna da zildi bolghan. Sol zilin jas shaghynda Abay da kóp kóredi, basynan kóp keshedi. Al Úljan minezdi adam bolghandyqtan orayy kelgende, ózining bala, bauyr, qayyn siyaqtylaryna mysqyl әzildi aita beredi eken, qaljynmen jauaptasudy Abaygha bala kýninen ózi de ekken siyaqty. Osynyng bir mysaly bar: Abaydy sýndetke 8 – 9-gha ilinip, eresek bolyp qalghanda otyrghyzsa kerek. Sonda Abay qashyp jylap: «Qúday býitkenshe qyz ghyp jaratpaghan ekensin!» – depti. Úljan soghan: «Balam-au, qyz bolsang bala tappas pa en, sodan qiyn bop pa?» – deydi. Abay: «Á, onysy taghy bar ma edi!» – dep uanady eken» (Áuezov M. Abaydy bilmek paryz oily jasqa. (Ibrahim Qúnanbayúlynyng ghúmyrnamasy). Oqu qúraly. – Almaty, «Sanat», 1997.).

Múhang «Abay joly» epopeyasynda Úljannyng kerim beynesin somdady dedik. Kýmәniniz bolsa, qayta oqynyz. Tipti, elding bәri yghyp túratyn, júrty zilinen jasqanatyn Qúnanbaymen teng dәrejede sóilesetin, tipti oilandyrugha mәjbýr etetin keyipker – Úljan. Aytalyq, әkesimen birge Qarqaralygha sapar shyqqaly jatqan Abaydy toqtatyp, Bójeyge sәlem bere jýr dep aqyl berui, Bójeyding asynda balasyna jәrdem jasap, ózge әielderge ýlgi-ónege kórsetui, Qúnanbay qajylyqqa attanbaq bolyp keshu alysqanda, ishindegi shemendi ókpe týgili naz etip aitudy orynsyz kórui siyaqty kóptegen shtrihtar Úljan anany eresen Everes túlghagha ainaldyrady. Naqty ómirdegi Úljan osy әdeby beyneden artyq bolmasa, mysqalday da kem týspegen tәrizdi. 

Abaydyng anasy Úljan, naghashylary jayly әngime qozghalghanda, Bertis әuletinen taraghan taghy bir úly túlgha Tәttimbet turaly sóz qospasaq, aruaqqa shet bolarmyz. Arqadaghy shertpe kýy mektebining negizin qalaghan, tәtti kýiding tәniri Tәttekeng Úljanmen nemere tuysqan. Ekeui de Bertisting Bektemirinen taraydy: Mósheke, Biyten, Shiyten bir tuysady. Móshekeden – Qazanghap, odan – Tәttimbet; Biytennen – Túrpan, odan – Úljan. Mәshýr Jýsipting aituynsha Qarakesekte ýshting biri bolghan Tәttimbet úly kompozitor ghana emes, aiyr kómey, temir jaq sheshen adam eken. Shanshar babasynan bastap el tizgini búl túqymnyng qolynan ketpegen. Qarqaraly duanyna qarasty Shanshar bolysy 1828 jyly halqy kóp, basqarugha qiyn degen jeleumen ekige bólingende Núrbiyke – Shanshar bolysynyng tizginin Qazanghap ústaydy. Elge әkesinen song Tәttimbet, ol qaytys bolghan song balasy Músatay (1905 jylghy Qarqaraly petisiyasyna qol qoyghan el aghalarynyng biri), odan keyin Músataydyng Shayhy degen úly iyelik jasaydy. Sovet ókimeti ornaghansha Qu bolysyn basqarghan Shayhy 1931 jylghy Boqty kóterilisi iydeologtarynyng biri boldy. 1937 jyly sayasy qughyn-sýrginge úshyrap, jer audarylghan ol aidaudan kelgennen keyin de tughan ónirine oralu qúqynan airylyp, Ayagóz qalasyna ornyghady. Shayhy aqsaqal 1967 jyly, 92 jasynda dýniyeden ozdy. Úrpaqtary bar. Abaydyng anasy Úljannyng tórkin júrty bolghandyqtan, oqyrman qauymdy aqparatpen jaraqtandyrghan jayymyz osy.

Osynshama әngime aitqandaghy oiymyzdyng týiini – Abay tilining qaynar kózi, bastauy Qu (Balqantau) óniri. Óitkeni, búl – Úljan ananyng tórkin júrty.         

Ermek Baltashúly,

QR Mәdeniyet qayratkeri, Jurnalister odaghy jәne Jurnalister kongresi syilyqtarynyng laureaty 

Abai.kz

8 pikir