Júma, 23 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110086. Jazylghandar — 105493. Qaytys bolghandar — 1796
Ádebiyet 1274 2 pikir 14 Qyrkýiek, 2020 saghat 12:09

Bir shoqty ýrleymin mazdaghan...

Temirqazyq

Tirlik ýshin tirestin,

shyndyq ýshin kýrestin.

Alty alashtyng armanyn jibek etip jyr estin.

Jartas syndy jardaghy janghyryqty qaytsin el,

Qaranghyda tas týnek andamady múny eshkim.

Jamandyqtan jasqatyp,

qauipterden  qalqalap,

Júrtyng ýshin jasadyng jau qaytarar nar talap.

Zar zamanda tudyng da zaryn aittyng qazaqtyn,

Ótting solay ómirden dәuir jýgin arqalap.

 

Keltirem dep kelege qaryshtaghan júrt ýnin,

Tartty bilem tirlikten ishing qayghy, syrtyng mún,

Qaymananyng qamyn jep, qara sózden qorghan sap,

Úyatyna ainaldyng sory qalyng júrtynnyn.

 

Pendelerge beymәlim Tәnirining joldary,

Dәuletine әuletting kóniling nege tolmady?!

Oyatam dep kýresken úiqydaghy úrpaghyn,

Semser sózding sanlaghy, 

Oyly jyrdyng oghlany.

 

Baylyq, mansap degendi tәrik etip qalauyn,

Ansap eding eline óner, bilim tarauyn.

Jyghylmasyn deding de jalghyz-jarym kóterdin,

Aqiqattyng aq tuyn, 

Ádildikting jalauyn.

 

Saghym etip ketpeding sar dalanyng elesin,

Qayrat qyldyng jaram dep qaranghylyq kóbesin.

Úl Ibragiym, úly Abay, Payghambar da atanyp, 

Sanasynda últynnyn túlghalanyp kelesin.

 

Órnekti ólen, oily sóz tirliginnin bar mәni,

Artty solay ómirding argha týser  salmaghy,

Kólenkesi uaqyttyn, shan-tozany dәuirdin,

Daralanghan túlghandy kólenkeley almady.

 

«Abay...» – dedi ainalan,

Abaylasyn dedi me?!

Ayly týnde adaspay, qaraylasyn dedi me?!

Abaysyzda jar baspay, jol kórsetip eline ,

Abay degen júldyz bop shyqty qazaq kógine

 

Azattyqty tәu ettim, 

alas býgin qorash kýn,

Alty qúrlyq qúlaq sap, alyptarmen jarastym.

Al úly  Abay býgin de  Temirqazyq siyaqty,

Jol kórsetip әli túr aspanynda Alashtyn!!!

Ghazal-ghúmyr

Kóz jýgirtsem ótkenge,

kótermeppin jýkti asa.

Tәtti sózden qúrappyn súlu ólen, myqtasa.

Janartau bop janymnyng jarylghanyn qayteyin,

Jýrekjardy syrymdy janashyrym úqpasa?!

 

Tórt qúbylam teng syndy,

janym neden taryqty?

Qúlyn dausyn kónilimning dey almaymyn bәri úqty.

Jan bolarmyn bәlkim men jaryq kýnde adasyp,

Tekten-tekke týnilgen týnnen izdep jaryqty?!

 

Jalghyz qalghan jandaymyn,

jabyrqauly,

jyraqta.

Ghúmyr keshu bayansyz sanalygha múrat pa?

Sel-sel bolyp jónkilgen sezimimdi qayteyin,

Qaynarlardan nәr alyp,

aynalmasa búlaqqa?!

 

Quanudy qoyghanmyn,

toyghanym men bargha asa,

Jarqyn maqsat bolmasa qúr ómiring – dalbasa.

Janghanymdy qayteyin,

jalynymnan tútanyp,

Janymdaghy myng jýrek alaulap bir janbasa?!

 

Toqyradym,

tosyldym,

taba almadym jyr sherin,

Aldanyppyn arzangha,

qolyn soghyp kýlse kim...

Jyldar boyy jazghanym oyatty ma bir jýrek,

Ýkilegen ýmitim tútatty ma bir sezim?!

 

Kýnder ótip barady,

ala-qúla kýy keshe,

Ómir sýrgim keledi kónilimmen ýilese.

Mahabbatty mazdatyp jazghanymdy qayteyin,

Men siyaqty ghashyq bop,

men sekildi sýimese?!

 

Úmtylamyn nesine,

kimder ýshin samghaymyn?

Jibiter me tasbauyr búl qoghamdy jan qayghym.

Ashylar ma bir gýli sory qalyng júrtymnyn,

Tamyryna tamyzsam terin syghyp mandaydyn?!

 

Ómir sýrgim keledi ólenmenen júptasa,

Jýrek sózin aitayyn,

ardaqty elim qúptasa.

Ghazal-Ghúmyr,

ghashyqpyn saghymyna men senin,

janayqayyn janymnyn 

úqsa daghy...

úqpasa...

Myng alghys senderge, adamdar!

Shyghystan úshyryp tang qúsyn,

Taghy da kýn shyqty...

Armysyn?!

Alqaly әleumet, qúlaq sal,

Aytatyn bar saghan alghysym!

 

Arnaghan jyryna bar kýshin,

Aqynnyng armany – ar-mýsin.

Shendi ýshin jauapty emespin,

Jauapqa tartpandar jarly ýshin...

 

Alsam da taghdyrdyng jambysyn,

Men ýshin әli alda qarly shyn.

Armanym aldymda,

alayda,

Ajal jýr dayyndap shalghysyn...

 

Kelgende kezennin kezine,

Tayqysam – erkekting ezi de.

Jauapty bere alam әmanda,

Ózime,

әriyne, sózime!

 

Tughanda, 

dýrmekte,

dumanda,

Tamshy jas janardy jughanda,

Alghysym alghashqy – bir jýrgen,

Arnalsyn aghayyn, tughangha!

 

Aytatyn qaymyqpay syrdy eski,

Bir dosym ózimmen birge ósti.

Myng alghys, egerde taba alsam,

Myng joldas ishinen bir dosty!

 

Isim men kýshimdi baghalar,

Qol úshyn bergen-di san olar.

Rahymet senderge әpkeler,

Sýrinsem demegen aghalar!

 

Tanymay túrghanda anyqty esh,

Syilaghan jolyma jaryq kósh.

Myng alghys Sizderge – Ústazdar!

Synyptas!

Kurstas!

Áriptes!

 

Dayyn bop jolynda jan qúrban,

Órtegen,

Kýidirgen,

Jandyrghan.

Ay-aru, ózine rizamyn,

Susaghan shólimdi qandyrghan!

 

Ornatyp ýiimde kýy baghyn,

Ákeden shygharghan shiraq ýn.

Jan-jarym ornatqan baq meken,

Úl-qyzym, senderge rizamyn!

 

Kýnderdi bólisip múng keshken,

Qalaysha shygharam kýndi esten.

Myng alghys, adamdar, tirlikte,

Tanysqan,

Tabysqan,

Tildesken!

 

Kezimde balausa, jas qalam,

Shyrqaghan sәtterde asqaq әn.

Myng alghys, 

Oqyrman,

Tyndarman,

Jyryma qol soghyp qoshtaghan!

 

Aqtadym dey alman talghamdy әr,

Aldymda joldar bar,

arman bar,

Aqedil alghysym búl menin,

Aqyrghy sózi dep qalmandar!!!

*******

Qay shaqta jýrmin,

Qay jerdi jýrmin mekendep...

Kónilde alan,

Senimde seldir sekem kóp.

Kýtumen jýrmin beymәlim, júmbaq dýniyeni,

Qay tústan kelip qauysha keter eken dep.

 

Kónilim alan,

Jýregim nege jaraly?!

Atpaghan syndy araylap maghan tang әli...

Bir sәtti kýtip,

Núr shaqty kýtip ghayyptan,

Susyghan qúmday kýnderim ótip barady.

 

Sogharday aldan armannyng asqaq samaly,

Sol bir sәt maghan ózge kýnderden baghaly.

Bir oidy kýtip onasha keyde otyram,

Serpip jiberer sarsangha týsken sanany...

 

Kórgen song jii kókiregin kergen by – bekti,

Ómirding ózi qalay sóileudi ýiretti.

Sonda da, bar ghoy,

Bir sózdi kýtem ghayyptan,

Býlk etkizetin bezge ainalmaghan býirekti.

 

Ansaytyn bolar osynday erek shaqty adam,

Jyldardan emes,

Júldyzdy sәtten baq tabam.

Bir úiqas kelip úiqymdy búzsa, shirkin-ay,

Álemning barlyq shayyry oilap tappaghan!

 

Ótermin bәlkim ómirding mәnin mol úqpay,

Kýn shyqsa kýlip,

Quanyp keyde tolyqsa ai...

Qorqamyn biraq qyzyqty quyp jýrgende,

Qaldym ba eken dep kóp kýtken sәtke jolyqpay...

 

Taghdyrdyng túmsa qiyn ghoy qiya joldary,

Bir ghana mezet...

Ómirding maghan sol mәni.

Jadynda qalar qamkónil mynau júrtymnyn,

Júldyzday jaryq bir óleng jazsam bolghany! 

Aytpaghan ne qaldy?...

Ne qaldy aitpaghan, 

jazbaghan,

Ne býkti ishine әz-ghalam?!

Tabam dep әlemning júmbaghyn,

Bir shoqty ýrleymin mazdaghan.

 

Ne qaldy, 

esh pende sezbegen,

Jer bar ma jahanger kezbegen.

Kónilde qaltarys qaldy ma,

Kóretin kókirek kózbenen.

 

Ashynyp aitqanda arly adam,

Bireuler saldy ma jalghan әn?!

Álemde qúbylys bar ma ózi,

Aqyngha taqyryp bolmaghan?!

 

Ne qaldy, 

tatpaghan qayghy ma?

Bolady deymising jay kýnә?!

Álemdi týgesip әldekim,

Ángime qylyp jýr aidy da...

 

Jýrgendey bir ózim kýrep mún,

Mahabbat maydanyn jyr ettim.

Júdyryq siyaqty et edi,

Ashtyq pa bar syryn jýrektin?!

 

Oylardy qozdyryp bos, kýpti,

Keybireu qos ishi qos tikti.

Arazdyq jayynda aityldy, 

Jyrladyq jarysa  dostyqty.

 

Áldekim jamandap jaqsymdy,

Biylikti qolpashtap at mindi.

El degen erlerdi kóterdik,

Ayamay jazghyrdyq satqyndy.

 

Qaru qyp sýikimdi ghazaldy,

Aytqan song kónilim  tazardy.

Ómirdi jyrladyq bir mezgil,

Ózekti órtegen ajaldy... 

 

Arylyp tirlikten jat ýndi,

Qaytar dep súradyq haqymdy.

Jyrladyq ótken men ketkendi,

Han men biy,

batyr men aqyndy.


Shabytty shaqyryp bir ghana,

Tolghaular arnadyq «túlghagha».

Aspan, 

tau,

taldaghy japyraq,

Su daghy sóz boldy jylghada...

 

Jyr boldy jekjattyng sәlemi,

Aytyldy jýrekting bar emi.

Jastyqtyng jalyndy alauy...

Mastyqtyng saldyrghan әlegi...

 

Jýrekti jylytty jyr demi,

Dostarmen bekittik irgeni.

Aqyngha mәngilik taqyryp,

Arudyng nazdana kýlgeni.

 

Jyrmenen jýrekke ot ýrdim,

Sózimdi kónilge toqyr kim?!

Aqyry aitatyn oy qalmay,

Aytqandy qaytalap otyrmyn...

Kónilding qonyrauy...

Sóz bolghan anau shyng da, 

myna shoqy,

Kýtip túr ólenimdi kinә-soty. 

Ár qarpinde janymnyn  bólshegi bar,

Únamasa – oqyma!

Únasa – oqy!!!

 

Deseng de ózgelermen kýndes, meyli,

Ólenim qiyalmen kýn keshpeydi.

Aynalamda saytandar sayran salyp,

Nege eken, perishteler tildespeydi?!...

 

Týnde kózge týspeytin,

kýndiz qolgha,

Týpsiz tereng ýnilem shyn-qúzdargha...

Aymen ashyq syrlasu – arman maghan,

Miyghynan kýledi júldyzdar da?!

 

Jýrekti kernegende sezim-kerim...

Túnghanda sharasyzdyq kózimde mún.

Jangha shabyt, әriyne, 

jyryma arqau,

Ústaghanym! 

Kórgenim!

Sezingenim!

 

Otqa qaqtap, 

salghan song kýiege myn,

Sýrinedi, bayqaymyn, jii ólenim.

Sonda daghy jyryma arqau menin,

Jyghylghanym!

Túrghanym!

Sýiegenim!

 

Synghyr kýlki,

oghash oi,

egilgen ýn...

Tausylghansha aitamyn sebil demim.

Mening jyrym – mendegi sezim ghana,

Únatqanym!

Sýigenim! 

Jeringenim!

 

Ózime ayan, 

júrtyma sinirgenim,

Qol jetpeytin qiyalgha jýgirmedim.

Jylasa da jýregim – jyryma ózek,

Aldanghanym!

Sengenim!

Týnilgenim!

 

Jaqyn jayyn oilaumen,

alys qamyn,

Shekpen quyp, shendimen jaryspadym.

Boldy, bilem, men ýshin manyzdyraq,

Joghaltqanym!

Tapqanym!

Tabysqanym!

 

Túrghanda tәuelsiz bop Túran-baghym,

Úshqanda qiyagha órlep qyrandarym.

Men ýshin kóru – baqyt!

Jyrlau – ghajap,

Júrtymnyng shattanghanyn!

Quanghanyn!

 

Taghy bir oidy bastap sabyrmenen,

Kónilding qonyrauy qaghyldy әren...

Jýrekting týkpirinen marjan sýzip,

Sezimning tereninen laghyl terem!

 

Sóz bolghan anau shyng da,

myna shoqy,

Kýtip túr ólenimdi kinә-soty.

Ár sózinde jýrekting lýpili bar,

Únamasa – oqyma...

Únasa – oqy!

Men dalanyng úlymyn

«Taulardy alasartpay, dalany asqaqtatayyq!» 

                                                   Oljas Sýleymenov

Tau emes,

qyrda tuyp, dalada óstim,

Demeymin taudy kórmey nala keshtim.

Shyndargha iyq tirep jýrmesem de,

Alasasyng dey almas maghan eshkim!

 

Tau emes,

dala-túghyn baq mekenim,

Es jiyp, múnda  júrtym japty etegin.

Qylyshyn kezey kelgen boz dalama,

Al, aitshy, qayda býgin jat, bótenin?!

 

Úlyna aqtarylyp jii aghynan,

Mang dala kónilime qúyady ma әn?!

Dýbirli  tarihymdy tanyp óstim,

Babamnyng túlparynyng túyaghynan.

 

Tughanda shyndardy emes,

dala kórdim.

Búl dala mekeni ghoy tamam eldin.

Qiyaldy shomyldyryp qyr gýline,

Qiyagha qalyqta dep sana berdin.

 

Deseng da búl dalanyng kórkin kýpti,

Úldary úlyqtaghan sertin myqty.

Daladan ýirendim men darhandyqty,

Sinirdim kendik penen erkindikti.

 

Tandarym atpasa da jaghajaymen,

Bitken joq dalamenen dara bәigem.

Oylarym shynyrauday týpsiz menin,

Jýregim jaqynyma daladay ken.

 

Úly Dala – bastauy әlippenin,

Osy jerde sezindim jaryq demin.

Qoyynym yrys-qúttyng qoynauynday,

Qúshaghym keng daladay alyp menin!

Jetelep jelik qughan baghymdy algha,

Shaghyltyp ay sulesin shaghyldargha.

Oylarym  túraq tappay ketushi edi,

Jalghasyp bualdyr bir saghymdargha.

 

Jerine salghyzbaghan dar, abaqty,

Týz úlyn bauryna alyp dala jatty.

Múnartyp kókjiyekke kýn shókkende,

Bir baqyt kóru múnday ghalamatty.

 

Tapqanym tórt tarapty aralay shyn,

Barym da, baylyghym da dala – baysyn.

Jazyqty shyndarynnan biyik qoysam,

Alatau, týsinikpen qaraghaysyn?!

 

Ashylyp kókirekting kózi býgin,

Aqynnyng tolqyp jatyr sezimi myn.

Dalama til tiygizbe, 

ey adamdar,

Dala men Qazaq býgin egiz úghym!

Kókpar

(Júmatay Jaqypbaevqa) 

Búl ómir bireuge – ózen,

bireuge – jar.

Bireuge ómir – mәndi,

bireuge – ajal.

Sen ýshin bar ghúmyryng kókpar boldy,

Serttesken jazbaymyn dep jýdeu ghazal.

 

Kókpargha sәigýliging say boldy ma,

Say bolmay kónilindi qayghy aldy ma?!

Taghdyryng taytalasqa týsken kezde,

Ólenin  ózegine ainaldy ma?!

 

Shabatyn sharshamay san shaqyrymgha

Almastay óleng kerek aqyn úlgha.

Sol kezde Kenejiyren keypine enip,

Sәigýlik taypaldy ma taqymynda?!

 

Qiyalyng kókjiyekti  ansaghanda, 

Araylap  atty ma әlde tang saghan da.

Bylghary qolghap kiyip topqa shyghyp,

Týsting be taytalasqa sharshy alanda?!

 

Sansyrap bólengende  sana múngha,

Ónerdi ómirine baladyng ba?

Kýy bolyp endi birde kókpar-kónil,

Shapty ma dombyranyng shanaghynda?!

 

Jyrynmen salyp sosyn aigha dýbir,

Janynda shyn jýirikter sayrady kil.

Kókparyn tirshilikting san alsang da,

Saghymday jolatpady-au Lәilә-ghúmyr.

 

Taghdyr ghoy,

taghdyr keyde búldanady.

Shermenen shiryqqan jyr shyn baghaly.

Kókpardy taqymynan týsirmegen,

Atandyng mәngilikke – Jyr Qaghany!!!

Almatyda aq jauyn...

Búltpen býrkep Alataudy asqarly,

Almatynyng aq jauyny bastaldy.

Kóshedegi jylghalargha su toldy,

Japyraqtyng janarynan jas tamdy...

 

Tapa týste kýn týnerip, kesh boldy,

Qara búlttar qara narday kóshke erdi.

Tamshy tambay talyqsyghan Jer-Ana,

Tabighattyng tarpandyghyn qosh kórdi.

 

Shang seyilip topyraqtan, tastan da,

Qonyr tirlik qos iyqtan basqanda.

Perishteler shatyr-kýtir shayqasty,

Bir-birine ot atysyp aspanda.

 

Kólikterdi qayyq syndy jýrgizdi,

Kórikti etti kóshedegi ýr qyzdy.

Qoy degenge qúlaq aspay jýrgendi,

Qoyday quyp ýilerine kirgizdi.

 

Kókting nәri qúdiret qoy – esti, izgi,

Almatyma keshiginki  kósh týzdi.

Tilazarlau týzdi kezgen tentekke,

Tilersekten qara sudy keshkizdi.

 

Almatynyng sәni bolghan arayly,

Raushan gýlder qúlpyrtady manaydy.

Aq qayyng men sәmbitaldar silkinip,

Shyrsha bitken shyraylana qaraydy.

 

Oylar kelip otyrghanda ne týrli,

Tanghy sezim tamshydayyn sekirdi.

Ay qalanyng aq jauyny kir basqan,

Kónilimdi shayyp ketken sekildi!

Azaly kýn…

Taghy kimdi,

taghy qansha alasyn,

Bizge nege týsiresing dara syn?!

Aytyp kelmes ajal aldy mekendep,

Anyzdaghan alashymnyng dalasyn.

 

Taghy kimge ashyldy eken aranyn,

Az boldy ma halqym tartqan nala-mún?!

Ajal tyrnap qan-josa etti auyzyn,

San ghasyrlar jazylmaghan jaranyn.

 

Tirlik ýshin kýres bolghan kóp kýni,

Qazaghymnyng ór edi ghoy shoqtyghy.

Aty jaman ajal kelip jalmauda,

Últqa túlgha asyl menen tektini.

 

Azamattyng jaryn aldy ay mýsin,

Et jaqyngha toryn myqtap jaydy shyn.

Qaryndastan qapy qalghan dosymnyn,

Ýide otyrmyn bólise almay qayghysyn.

 

Qaterli dert kәrin bizge jighasyn,

Qaymanada qara búlttay kýy basym.

Qatar-qatar alyp jatyr súm ajal,

Ólim túrmaq, ókpege de qimasyn. 

 

Attangha bas,

egil meylin, 

zar iyle,

Tәnir jazsa tózesing ghoy, әriyne.

Alandaymyn jedel jәrdem ótse eger,

Jautandaymyn janymdaghy әr ýige.

 

Kim toqtatar Jaratqannyng jarlyghyn,

Kim kóredi qazaghymnyng zar-múnyn?!

Ajal degen aralap jýr elimdi,

Sondyqtan da azaly kýn – әr kýnim!

Quat Qayranbaev,

aqyn, Qazaqstan Jazushylar odaghynyng mýshesi            

Abai.kz

2 pikir