Sәrsenbi, 21 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 109623. Jazylghandar — 105145. Qaytys bolghandar — 1796
Doda 2632 26 pikir 11 Qyrkýiek, 2020 saghat 16:40

Jýrsin Erman: Qazaqtyng jerden ózge baylyghy qalghan joq!

Aqyn, M. Maqataev atyndaghy syilyqtyng iyegeri, QR Enbek sinirgen qayratkeri, Qazaqstan aitys aqyndary men jyrshy termeshilerding halyqaralyq Odaghynyng tóraghasy Jýrsin Erman biylik partiyasy jariyalaghan partiyaishilik irikteu – praymerizge qatysatynyn mәlimdedi.

Ol «Núr Otannyn» partiyaishilik irikteu dodasyna arnalghan «saylaualdy» ýgit-nasihat sózin jariyalap, onda memlekettik til men jer mәselesin, kóp balala otbasylar men әleumettik az qamtylghan otbasylardyng mәselelerin sheshuge niyetti ekenin jetkizgen.

Jýrsin Erman Almaty qalasynyng Medeu audanynyng atydan týsip jatqan kórinedi. Óz ýneuinde «Qazaqstannyng tituldy últynyng mýddesin qorghaymyn», - dep sóilepti.

Mening maqsatym – Qazaqstannyng tituldy últynyng mýddesin qorghau!

Jýrsin Erman:

- Elimizdegi eng irgeli partiya – «Núr Otan» biyl el tarihynda túnghysh ret partiyaishilik irikteu – praymeriz ótkizip jatyr.

Onyng maqsaty – partiyagha jana adamdardy tartu. Ekinshiden, qoghamgha jany ashityn, pozisiyasy berik, belsendi azamattardy irikteu.

Men de osy praymerizge qatysyp jatyrmyn. Mening pesheneme – qazaqtyng últtyq óneri aitysty tiriltu, jandandyru, qalpyna keltiru júmystary búiyrghan eken. Sony búryn qatarda jýrip, aq ter, kók ter bop atqarsaq, endigi jerde biyik minberdi paydalanyp, qazaqtyng últtyq ónerin damytugha janadan ýles qossam, soghan mýmkindik jasasam deymin.

Búl últtyng ruhyn kóteretin, ensesin biyiktetetin óner. Qanyn qyzdyratyn, basyn úiystyratyn, birlikke, tatulyqqa shaqyratyn óner. Mine, osy salada kóptegen problemalar bar. Men jalghyz Medeu audanynyng mýddesin qorghaymyn dep aita almaymyn. Qazaq últynyng mýddesin qazaqtyng janashyr azamaty retinde kótergim keledi. Birneshe basty mәselelerdi toqtalyp aitayyn:

Birinshiden, Parlament degenimiz – Úly últtyq jinalys. Sol Parlamentimizding qazaq tilinde sóilemeytinin aityp, baybalam salghaly neshe jyl?.. Biraq, jaghday ózgergen joq. Búl әlemde ýlgi memleket ózining Úly jinalysyn kórshi memlekettin, basqa elding tilinde ótkizu degen ne? Osyghan oray, mynau praymerizdegi irikteu kezinde qazaq tilinde, memlekettik tilde sóiley almaytyn azamattar Parlamentke qaray ótpeui kerek. Soghan tosqauyl kerek dep esepteymin.

Ekinshiden, til mәselesi jyrlay-jyrlay jauyr boldy. Sheshilmey-aq qoydy. «Tili joghalghan últtyq ózi de joghalady» degen sózdi bilesizder. Qazaq tilin memlekettik tilge barlyq dengeyde ainaldyru ýshin kýres jýrui kerek. Memleket tarapynan, Zang shygharushy organ tarapynan naqty sharalar qabyldanuy kerek. Osy mәsele sheshimin tabatyn uaqyt boldy dep oilaymyn.

Ýshinshi, barlyghymyzdy tolghandyratyn jer mәselesi. Qazaqtyng jerden basqa baylyghy qalghan joq. Onyng astyndaghy, ýstindegi baylyqtarynyng barlyghy talan-tarajgha týsip ketti. Endigi jerde jer mәselesi sheshimin tabuy kerek. Jaqynda preziydent Qasym-Jomart Toqaev: «Jer satylmaydy», - dep mәlimdedi. Biraq, búl Zandyq, Konstitusiyalyq kýshi joq, pikir ghana! Naqty Zang qabyldanuy kerek! Qazaqtyng jeri eshkimge satylmauy da, jalgha da berilmeui kerek!

Kóp jerlerimiz latifundisterding qolynda. Myndaghan gekter jerlerdi alyp alghan. Ol jerlerdi ne ózderi iygermeydi, ne sharua bastaymyn degen kәsipkerlerge múrsha bermeydi. Sondyqtan jerdi memleket iyeligine qaytaru kerek. Jaqynda ghana Soltýstik Qazaqstanda 900 myng gektar jer memleket iyeligine qaytaryldy. Biraq, bizde әli bos jatqan jerler kóp. Sonyng barlyghyn memleketke qaytaryp, kәsipkerlerding is bastauyna mýmkindik beru kerek. Jer bizding últtyq baylyghymyz, qúndylyghymyz!

Praymerizge qatysudaghy mening maqsatym – Qazaqstannyng tituldy últynyng mýddesin qorghau! Ózim týsip jatqan Medeu audany Almatydaghy eng shúrayly, әleuetti audan ghoy. Osy halyqtyng әl-auqatyn jaqsartu. Elding ekonomikasyn kóteruge baghyttalghan shúghyl sheshimderge qol qoi.

Qazir elde kóp balaly analardyng problemasy, jetim-jesir, joq-jitikting problemasy algha shyghyp túr. Sony sheshu ýshin naqty qadamdar jasaluy kerek. Sózden iske kóshetin uaqyt keldi. Osy mәselelerdi sheshuge qolymnan kelgenshe ýles qossam deymin.

;fbclid=IwAR16ol5xZp7FHrqHzvqlClxLSgR8vnspIR-t0Z9cj_ndNdqNO5BIWKGyh3I

Abai.kz

26 pikir