Beysenbi, 4 Nauryz 2021
Alashorda 6787 10 pikir 9 Qyrkýiek, 2020 saghat 14:54

Goloshekin joldastyng Stalinge bergen 5 súrauy

Kópten beri 1920-1930 jyldar arylyghynda Oraldan shyghyp túrghan Oral gubernesining ólkelik gazeti «Qyzyl tudy» qarap shyghyp edim. Maqsatym: Oralda tuylyp, keyinnen Qúljagha múghalim bolyp baryp túraqtap qalghan, Alashordany qoldaushy belgili jurnalist, tilshi Moldaghaly Bektúrlin turaly derek izdeu bolatúghyn. Gәzetting tigindilerin paraqtap oqu barysynda – batystaghy «Alashorda» jәne qazaq ziyalylaryn jayynda, jergilikti ólke tarihyna da qatysty qúndy derekter men jazbalar kezdesti (Ol derekter turaly alda taghy jazarmyz). Manyzdy habarlar arasynda partiya qaulylary men ýndeuleri de jeterlik. Sonyng biri «Goloshekin joldastyng Stalinge joldaghan 5 súrauy» edi.

Tómende sol hattyng baspasózde jariyalanghan núsqasyn nazarlarynyzgha úsynamyz! Bas maqala «Goloshekin joldastyng Stalinge bergen 5 súrauy» degen atpen basylghan.

***

Goloshekin joldastyng Stalinge bergen 5 súrauy

(6-partiya kanperensesinde jasaghan bayandamadan)

Men ózimning hatymda Stalin joldasqa bes týrli súrau qoyyp, soghan jauap beruin súradym.

Birinshi mәsele

Kenes qúrylysy jóninde ólkelik, gubernelik kenes mekemelerin bekitu, olardyng basyna dúrys jolbasshylyq qyla alatún kýsh jinap alu, býdjetti týzeu, sharuashylyq mәselelerin ilgeri qozghau (mal sharuashylyghy, ónerli kesip, jerge ornalastyru, jer sulandyru, maqta ósiru) siyaqty tabystarymyzdan basqa. Biz 5-inshi kanperensede, «auyldy kenestendiru» degen negizgi jol ústaghamyz.

Búl úrannyng «betti auylgha búru» degen úrannan az-ghana aiyrmasy bar. Ýitkeni, biz búl mәselege, basqa Respubliykelerden góri, eki jyl song kiristik.

2-Mәseleni «kenesti jandandyru» dep qoymay, әueli kenesti shyn enbekshi eldiki etip aludy maqúl kórdik. Ýitkeni auyldaghy osy kýnge deyin dәuir sýrip kelgen, kәzirde de bolyp otyrghan kenesterimizdi shyn enbekshilerding kenesi dep aitugha bolmaydy.

3-Biz kóshpeli, jarty kóshpeli qazaq auyly men orys derebinesining arasyndaghy ru sezimi, ru talasy, rushyldyq kóz qarastar siyaqty aiyrmalardyng barlyghyn eskerdik.

4-Qazaq auylynyng әleumet sharuashylyghy jónindegi ózgeshelikterin eskerdik. Orys derebinesimen qazaq auylynyng aiyrmasy. Qazaq auylynda tónkeris tolqyny jýrgen joq. Auyldyng eski әdeti, eski ghúrpy jyljymay tónkeriske deyingi kýiinde túr. Solay bolghan song sharuashylyq jәne sayasat jónindegi óktemdik bay qolynda, kýshti rudyng qolynda qalyp otyr. Auyl – kedeyi kәmiytetin, ortalandyru degendi kórgen emes. Bay – tek sharuashylyq kýshi men paydalanyp qoyylmaydy. Ru qatynasy, ru kýshi men de paydalanady.

5-Qay qúrylysty alsanda, 5-kanperensege deyin esh bireui auylgha qol súqpay betine jýrip otyrghan. Búl kýndegi qúrylystar últ ishinde tap mindetterine qol súqpay, biringhay últ mindetin sheshumen bolghan.

Bizding jolymyz – 5-kanperense men 2-3 inshi plenom aityp ketken jәne bizding kýndelik júmysymyz da istelip otyrghan «auyldy kenestendiru» júmysy:

1) Auyldyng әleumet, sharuashylyq qatynasyn ózgertu; búghan tómendegi sharalar kiredi:

A) «Jer men paydalanu tәrtibin ózgertu, búl ózgertuding Orta Aziyadaghy jer men paydalanu tәrtibinen ózgesheligi – egistik, shabyndyq jerdi bólip beru reti. Jappay qonystandyru júmysy ayaqtalyp bolghangha deyin jer men paydalanudyng jalghyz-aq tәrtibi osy bolmaq. (Ortalyq kamiytetke búdan 4 ay búryn tapsyrylghan).

B)Auyldyng mәdeny keregi ýshin baylargha airyqsha salyq (auyldaghy jalpy jinalys arqyly) salu, (búl ortalyq kamiytetten bekitilip kelmey jýzege asyrylmaydy).

T) Kenester odaghyndaghy elderding tólep otyrghan shamasy men auyl sharua salyghyn. Biraq, mal jasyrghandardy shygharu jóninde (50 púrsent mal jasyrylady. Múny shygharu qosshy odaghy men kedeylerding mýddesi) jalpy zangha týzetu kirgiziledi (búl әli joba týrinde).

2) Saylaudy úiymdastyru, auyldaghy kenes júmysy.

A) Qazaq auylynyng jaghdayyna, týrli ózgeshelikterine ýilestirip, saylau, saylanugha erki joqtardy aiyru.

B) Ákimshilik auyldarynyng janynda úsaq tanaptar úiymdastyryp, úsaq rulardan ókilder engizu.

T) Saylau kezderinde óz mýddesi ýshin ru talasyn qozdyryp, ru talasyna basshylyq qylghan adamdardy qylmys jóninde jazagha búiyru ýshin zang shygharu.

P) Auyldyq keneske jol-joba týzegende, osy siyaqty kerekterdi esepke alu.

Kedeylerdi «qosshy» odaghyna úiymdastyru júmysyn jýrgizu siyaqty úiymdastyru júmystarynda «auyldy kenestendiru» júmysy óz ózinen aq bizding júmysymyzben baylanyp túrady. Dúrys, auyldyng týrli ózgeshelikteri men baylanysqan san ret qiyndyqtar úshyraydy. Búl turaly bólek sóilesermin.

Bizding úiymnyng 10 bólgenining 9 y osy kózqarasty quattaydy. Al endi, auylda tap kýresi degen mәseleni qoysan, qarsy bolyp auylda «oktebir» bolmasa, «azamat soghysy» boldy; búlaryng 14 siyezding jolyna qayshylyq qylady – dep aiqay salatún azshylyq – Saduaqasúly, auylgha attanys jasap, baylardyng artyghyn kýshpen alugha mýmkindik tauyp, alyp jýrgen Jandosúly Oraz.

Mine, ólkelik partiya kamiytetining osy negizgi joldaryna jauap kerek.

Ekinshi mәsele – partiya qúrylysy

Bizding 35 myng mýshe kandidattarymyz bar (37 púrsenti qazaq). Búl jónindegi jaqsy jaman jaghymyzdy birdey teksere kelip 5 inshi kanperensege «auyl komenesin» shygharu jóninde mәsele qoydyq.

El ishinde qúrylys jaghynan dúrys jolgha qoyylghan úya – әli shamaly, komenesterimizding kóbi sauatsyz. Sauatty, sayasy jóninen azda bolsa bilimdi komenester bolsa, partiya núsqaulary oryndalyp otyrghan bolar edi. Rushyldyq saldarynan baylardyng yqpalynan aulaq bolghan bolar edi, búl qalyp bolynqyramay otyr. El ishindegi úya júmysyn dúrys jolgha qoyyp, belsendilerdi komenester dayyndau isi ólkelik partiya kamiytetining ekpindi júmystan sanalyp otyr. Búl mindetterdi is jýzinde jýzege asyra almasaq auylda basshylyq júmystary dúrystalmaydy; basshylyq júmystary dúrys jolgha salynbasa partiya júmysyna kedergi bolmaqshy. Búl júmystardy jýrgizuding kerek ekendigin 2 inshi plenum aityp ótken. 2 inshi plenum men 3 inshi plenumynyng arasynda ólkelik partiya kamiyetining qolgha alghany jergilikti úya júmystaryn tekserip jәi-japsaryn bilu boldy. 3 inshi plenumde tolyq derekter boyynsha tiyisti núsqaular berildi (qaulyny qara) qaulynyng 5, 10, 13 jәne 19 tarmaqtarynda jazylghan.

Ýshinshi mәsele

Bizding Qazaqstan partiya úiymdaryndaghy auyru jaman qalyptar  - búl últtyng arasyndaghy qatynas mәselesi men qazaq komenesteri arasyndaghy toptar. 5 partiya kanperensiyesinen beri qaray osy auyru qalyptar men kýresti bastadyq. (5-kanperensiyening qaulysy, partiya úiymdaryna jazghan erekshe núsqauhat, jergilikti tәjiribalar boyynsha qaulylar. Oral gubkomynyng plenumyna hat, Aday úiymdaryna hat, Qaraqalpaqqa hat, Syrdariya turaly eki qauly, buro ishindegi alalyqty jou). Qazaqstannyng 6-kenester tobyna dayyndyq jýrgizgen qarsanda partiya jolyna qarsy shyqqan toptar (Qojanúly, Saduaqasúly, Mynbayúly)dyng barlyghy sezildi. Búlardy buro ishinde ghana sheship qúrtugha mýmkindik bolmaghan song 3 inshi plenumnyng qarauyna saldyq; ýitkenimiz – toptardyng shalyghynyng gubernelerge de jayylyp ketkeni bayqaldy. 3 inshi plenum bir auyzdan tiyisti qaulysyn shyghardy.

3 inshi plenumnyng qaulysy boyynsha narazy topqa qarsy kýres júmysyn iske asyra bastaghanda biz ne istedik, nelerdi eske aldyq?

1) Partiyanyng 5 inshi kanperensesinen keyin Qazaqstannyng sharuashylyq, sayasat jaghy ósumen qatar orta komenester shyqty. Búlar jikshil toptardan qol ýzip, partiya jolyna týsuge bet aldy. Búl arada, jikshilderge qarsy kýresti nyghaytyp orta komenesterding bet alysta jәrdemdesu bizding negizgi mindetterimiz boldy.

2) Jalpy jikshilderge qarsy kýreskende búrynghy jalpy әdisti qoya túryp (búl arada qiyn halde qalyp túrghandar orta men tómender) eng aldymen, әigilenip shyqqan jikter men kýrestin, belgili kósemderine qol saldyq.

3) Eger biz qazaq komenesterinen partiya qyzmetkerlerin dayyndaymyz desek, Qazaqstan jaghdayyna qaray qoldanatún negizgi әdisterimizding biri – jikshilderge qarsy qazaqtyng óz komenesterin kýreske saluymyz kerek. Olardy partiya qúrlysy júmystaryna belsendire qatystyru kerek.

4) «Alash Ordashylar» yqpalyn jýrgizetin bir bol bar. Ol tesik osy jikshilder. Sondyqtan jikshilderding pikirin bilip almay túryp alysudan nәtiyjeli is shyqpaytún boldy.

5) Jikshildikting mәselesin býkil Qazaqstan partiyasy aldyna salyp óttik. Jikshilderding kósemi partiyanyng jergilikti úiymdarynyng qauly qararlaryna boysúnbay ortalyq partiya kamiytetine shabuldaushy edi.

Bizge ashyq jauap kerek. Múnymyz dúrys pa, búrys pa?...

Tórtinshi mәsele – qazaqylandyru jayynda

Qazaqylandyru júmysynda qanshama oljamyzdyng barlyghy bayandamada aitylghan. Qazaqylandyru júmysy bastapqy dúrys jýrgizilmegen. Mekemelerge sauatty, shala sauatty adamdar otyrghyzyla beripti. Biraq, búl әdisten esh nәtiyjeli is shyqpaghan. Biz aldy men jogharghy basshylyq oryndardy qazaqylandyryp otyrmyz. Orta dәrijeli qyzmetting kóbi qazaqylanyp jetken joq. Búghan sebep: qazaqtan maman, qyzmetkerlerding joqtyghy bolyp otyr. Mysaly, esepshi, mashina basqyshtar, is jýrgizushiler – taghy taghylar. Agranom, doqtyr, felsher, mal dәrigeri, tehnikter bolsa, bolmasa joqtyng qasy. Eger mekemelerding bәrine de 100 púrsentke toltyryp qazaq qyzmetkerlerin otyrghyzsaqta, bәri bir, europalyqtarsyz qyzmet jýrgize almas edik.

Eski әdis pen әri kete beruge bolmady. Qazaq qyzmetkerlerining toby kem. Qyzmetker dayyndap shygharu júmysyna kónil bólinbegen. Oqu júmysyna qanshama qarajat shygharsaqta, onan payda kórmedik. Júmysy nashar sauatty qyzmetker dayyndap shygharghan joq. Tehnikomderge kirgizu ýshin dayyndyq bólimin ashyp otyrmyz. Mektepterding ashylghanyna 5-6 jyl bolsa da, әli tehnikomderge kirushiler dayyndap shygharghan joq. 5-6 jyldyng ishinde dayyndalmaghan oqushylardy bir jyldyng ishinde dayyndyq dep otyrmyz. Jogharghy oqu oryndaryna 100 adam jibersek, 15-i әreng kiredi. Al endi, jogharghy mektepterge kirgender oqudy bitirmey Qazaqstangha qaytyp keledi. Bitirse, birli jarymdysy ghana bitiredi, oda bolsa partiyasyz, oqudyng keregi ne. Elimizde  qazaq qyzmetkeri jetispey jatyr. Izi oryngha túrsaq kóp enbek aqy alamyz, bәlen týgen dep qaytyp keledi. búl qalyptardyng bәrin de ózgertip otyrmyz, mekemeni is jýzinde qazaqylandyru júmysyn qolgha alyp otyrmyz. Qazaqtan qyzmetker dayyndau júmysyn qolgha aldyq. Kenselerde qazaq tilin qoldandyq, qazaqylandyru júmysyn jýzege asyru mindeti týrli kemesiyelerden alynyp, júmysker qara sharua baqylau oryndaryna berilip otyr; tiyisti jospar boyynsha qazaqylandyru júmysyn baqylau oryndary jýrgizbekshi. Qyzmetker dayyndap shygharmay qazaqylandyru júmysy kónildegidey oryndalmaydy. Sondyqtan qyzmetker dayyndau júmysy ýlken mindetting birinen sanalyp otyr. Aldy artymyzgha kóz jiberip qaramay, qúrghaq qauly shygharyp, retsiz qazaqylandyrudyng paydasy joq, isimizge kesel bolady. Qúr aty qazaqylanu bolmasa, qorytyndy nәtiyje shyqpaydy, púrsent pen qazaqylandyrudyng әdisi osy. Búl әdisti qoldanushylar Qazaqstan jikshilderi. Qazaqylandyru mәselesine jete týsine almay jýrgen europalyq kamunesterde joq emes, bar. Ne bar mekemeni qazaqylandyru kerek, jogharghy oryndargha qazaq otyrsyn dep jýrgen qazaq komenesteri de joq emes, búlay deushiler belgili jikshilder toby.

Mine, osy mәselege ashyq jauap kerek.

Besinshi mәsele

Búl mәsele – Qazaqstanda sayasy júmystyng bet alysy qalay, qazaq kópshiligining sharuashylyq mәdeny júmystary ne halde, búl jóninde qoldanylyp otyrghan sayasat qanday, mine, osylar. Búl mәseleler turaly ótkende jýrgizilgen sayasat retten tys erte «Ýlken sayasat» bolghan. (Mysaly: ýkimet týzeu, shek ara ýshin kýres, Mәskeu men qatynas mәselesi, jalpy tegis qonystandyru taghy taghylar). Búl júmystar uaqytynda dúrys aq bolghan shyghar. Biraq, kópshilikting týsingeni de joq. Ne istegenin sezgen de joq. Qazaqstan últ respubliykesi sekildenip qúryldy. Biraq, auyldarda is jýzinde kenes joq.

Sharuashylyq jóninde bizding edәuir ilgeri basqandyghymyz bar. Biraq, mal sharuashylyghy men ainalysqan qazaq sharualaryna dúrys kónil bólinbegen. Oqu júmysyna búdjetten kóp qarajat shygharyp otyrmyz. Biraq, auylda jóndi mektep joq. Qazaq túrmysynda mәdjeniyet kem. Jalpyny tegis qonystandyru júmysynda da aqsaghan jerimiz joq edi, jýrgizilip aq edi, biraq kedeylerge kelgen-ketken payda joq.

Mine, osylardy qoryta kelgende «Ýlken sayasattan» oljamyz joq; qazaq kópshiligining kýndelik tilegin oryndap otyratún sayasy jol qoldanuymyz kerek.

Bizding negizgi júmystarymyz – auyldy kenestendiru, qosshy odaqtaryn qayta qúru, sharuashylyq jónindegi júmysynyng ekpindisi – mal sharuashylyghyn órkendetu isi. Kedey jәne orta sharualargha is jóninde jәrdem beru (qaryz aqsha beru, jerge taghayyndau, mal dәrigerligin kýsheytu, kaperetsie ashu taghy taghylar), úsaq mal sharuashylyghynyng ónimine jәrdem etu, jerge ornalastyru júmysynda eldi ózara jerge ornalastyryp, aldy men kedey jәne ortashalargha tәuir jer beriluge sharalar qoldanu kerek. Jalpyly qonystandyru júmysy jýrgizilgende olargha is jýzinde jәrdem berilmese, ótkendegi júmystyng paydasy joqqa esep. Kәsip sharuashylyghy jóninde aldy men jergilikti úsaq jәne orta kәsip oryndaryna kónil myqty bólinsin. Nege desender auyl sharuashylyghy men úsaq kәsipting qatynasy ýzilmeydi. Mәdeny júmys jóninde júmysty eng tómennen bastau kerek bolady; auyl mektepterin dúrys jolgha salu, qazaq tilinde oqu kitaptaryn shygharu, mәdeny qyzmetkerler (múghalim, uchiytel) dayyndau, qyzyl otau bastyqtaryn dayarlau taghy-taghylar. Sauat ashu júmysyna da tiyisti sharalar istelip, auylda nadandyqty bitiruge tyrysu kerek; elding әdet-ghúryptaryna yqpal salu kerek. Túrmysyn ondau jón. Qysqasha aitqanda auyldy mәdeniyetke sýireu ekpindi, sayasy júmystan sanalsyn.

Ólkelik partiya kamiyteti búl júmystardy jýrgizip otyr, qazirgi ústap otyrghan joly istep otyrghan qyzmeti osy qyzmetter. Biraq, isting jýrisi shaban, aldymyzda qayshylyqtar kóp, búl mәseleler jónindegi sizderding pikirleriniz bizge ýlken qolghabys bolar edi. Komenestik sәlem men « B. Galashukiyn».

***

«Qyzyl tu» gazeti. Jetisine ýsh ret shyghatún Oraldyng gubernelik partiya kamiyteti men atqaru kamiytetining tili.

№ 136. 1927 jyl. 14 dekabr. Sәrsenbi.

Uaqytsha redaktyr: Tamimdar Safiyev. Tiraj: 4500

***

Abay Myrzaghaliy

Abai.kz

10 pikir