Dýisenbi, 26 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110402. Jazylghandar — 105618. Qaytys bolghandar — 1796
Kókjiyek 1512 15 pikir 27 Tamyz, 2020 saghat 12:35

Qazaq úlylarynyng taghdyry...

(Kósh qozghalsa it ýredi)

Sәdibek Tóltebaevtyng ruhyna

Álemde ghylym, әdebiyet, muzyka, filosofiya... barlyq salada úly- danyshpandardyn, dinde әuliye-әmbiylerding kriyteriyleri tolyghymen anyqtalyp, olardyng tizimderi ýzbey jariyalanyp túrady. Kompiutermen anyqtalyp jariyalanghan 700-dey danyshpannyng ishinde 1-shi Múhamed payghambar (gh.s.), 2-shi Budda, 3-shi Shynghyshan... 5-shi Issus Hristos... alghashqy jýzdikte Lenin men Stalin jýr.

Múhamed payghambardyng (gh.s.) tizimde birinshi túruynyng sebebi, - ol әlemdik dinning negizinn saldy jәne Halifat memleketin qúrdy... 

HIH ghasyrda «IY.V. Gete danyshpan ba...?» degen súraqqa jauap izdegen Europanyng ghalym, synshylary t.b. osy túlghanyng jeke tvorchestvosymen qatar, onyng 300-den astam on úrpaq tuystaryn jan-jaqty zerttegende, onyng balasy jәne tuystarynyng ishinde birneshe adamnyng shizofreniyamen auyrghany... aqynnyng polisiyanyng qúpiya tynshysy bolghany t.b. anyqtaldy. Sonynan, shizofreniya danyshpandargha ortaq auyru ekeni yaghny úlylyqtyng negizgi belgisine ainaldy.  

Sebastiyan Bah ta 300-den astam, birneshe úrpaq sazgerlerding ishinen shyqqan úly kompozitor...

Úlylardyng tizimine Nobeli laureattarynyng birazy kirmegen jәne qazaqtan eshkim joq. Ál-Faraby 100 úly ghalymnyng tiziminde.  

Úlylardyng tizimine ondaghan tilge audarylyp, L.Tolstoy (22400 sóz), U.Shekspirmen (16600 sóz) qatar túrghan «Abay joly» (18800 sóz) epopeyasynyng avtory Múqtar Áuezov nemese aspandaghy júldyzgha atyn bergen, akademik Qanysh Sәtbaev kirui kerek edi. Ol tizimde shygharmalary 70 tilge audarylghan Shynghys Aytmatov ta joq. 

Reseyde shyqqan kitapta da úlylardyng ishine qazaqtan eshkim kirmegen.

Zertteuler kórsetken úlylyqtyng belgileri:

- Shizofreniya yaghny psihikasy ornyqty qarapayym adamnyng úly tuyndy shygharuy óte siyrek nemese joqtyng qasy;

- Úlylyq, - ol adamnan úly qúrbandyqty talap etedi. Mysaly, b.d.d. filosof-stoikterding barlyghy aqiqat jolynda suisidten óldi. Sokrat aqiqat jolynan taymaymyn dep «u» ishti. Osy jolda óz ústanymdarynan qaytpaghan Issus payghambardy tobyr dargha asty, Galiyleydi diny fanattar órtedi...;

- O.Balizak 56 jasynda, songhy tuyndysyn jazu kezinde 2360 kese kofe ishkennen keyin ómirmen qoshtassa, E.Heminguey 63 jasynda kýnde jazatyn 500 sózden qalghannan keyin auzyna myltyqty apardy...(Q. Myrza әlining «Jazmysh» kitaby t.b. derekkózderi);

- Úlylyq, - ol sóz ben isting birizdiligin nemese ar men moralidyng jogharghy prinsipterin qatang ústanudy talap etedi. Mysaly, jazghany men ómirdegi ústanymy birdey oishyldyng ýlgisi F.Nisshe. Moralidyq ústanymy joghary filosoftyng nervisi shydamay ómirining sonyn jyndyhanada ótkizedi. Al, ar men jogharghy moralidyq ústanymdy uaghyzdaghanymen, ony ózi ústanbay boyarin yaghny nәpsining qúly bolghan L.Tolstoydy filosoftar aiyptauda... Budda Shakiya (Saq) baylyq, biylik pen nәpsiden bas tartyp, asket ómirding ýlgisin kórsetti.

Úlylyq, - ol ermek, ne bir maqtanysh ýshin aityla salatyn jәy sóz emes. Ol barlyq qyrynan zerttelip, zerdelenip anyqtalghan belgili túlghagha beriletin bagha.   

Tәuelsizdikting alghashqy jyldary qazaqtyng úlylaryn anyqtau maqsatynda Shota Uәlihanov t.b. bastaghan, әr salanyng 50-dey mamandarynan túratyn Ýkimettik komissiya qúryldy. Ol eki kategoriya boyynsha: jýzjyldyqtyng jәne mynjyldyqtyng úlylaryn anyqtady. Qatelespesem, sol úlylardyng tizimine jýzdey adam kirdi. Búl tizimge últqa qyzmet etken kóptegen úly túlghalar kirmey qaldy. Songhy ýsh ghasyr bodandyqta bolghan qazaq ýshin úlylaryn anyqtaudyng kriyteriyi ózgeshe. El azattyghy men tәuelsiz memleket qúru últtyng negizgi iydeyasy bolghandyqtan, ony iske asyru últ ziyalylary, han-batyrlarynyng mindetteri boldy. Batyrlar tósekte jatyp emes, mydanda ólude óz mindetteri dep sanaghan. Qazaqtyng úly túlghalary negizinen osy jolda kýreskender boluy jәne bolashaqta bolatyny zandy.

Komissiya qorytyndysymen kelispegender de boldy. Mysaly, Dina Núrpeysovanyng mynjyldyqtyng tizimine kirip, Jambyldyng jalpy tizimge kirmey qalghanyna qarsylar tabyldy... Búl Komissiya, Qazaq halqy jýzdegen úlylary bar tórt qúbylasy týgel tolyqqandy últ ekenin kórsetti. Komissiyanyng qorytyndysynda jogharydaghy adamzattyng úlylaryn anyqtaghanday, mynau 1-shi, anau 2-shi... dep kórsetilmegeni qazaqtyng birligi ýshin dúrys boldy. 

Batysta, mysaly Sokrattyng qay jyly (b.d.d. VI ghasyr), kýni jәne tәulikting qay mezgilinde dýniyege kelgenine deyin anyqtalghan. Al, biz kýni keshegi Qúrmanghazynyng qay jyly, qay jerde tughanyn aita almaymyz. HIII-HIH ghgh. Últymyzdyng úly túlghalaryn jәne han-súltandaryn tolyq bilmeymiz?! Mysaly, Múhamedsalyq Babajanov Deshti qypshaq kezindegi balbal tastardy zerttegeni ýshin Orys geografiyalyq qoghamynyng kýmis medalin alghan (qazaqtan Shoqan ekeui alghan), maqalalary Reseyding ortalyq basylymdarynda jariyalanghan ghalym-súryptaushy, orystyng otarlau sayasatyna qarsy Patshagha aryzdanyp jazghan hattarynan keyin Astrahan jәne Orynbordyng gubernatorlary júmystan alynghan. Ony patshanyng sheneunikteri ulap óltirdi. Ol ólgende kýishi Dәuletkerey, «Salyq óldi degenshe, Halyq óldi deseyshi...» dep kýnirenip kýy shyghardy. 

Syzdyq súltan Kenesaryúly Týrkistan, Shymkent, Ózbekstan, Týrkimeniyany jaulaugha kelgen orys әskerimen soghystardy, ataqty Úzynaghash shayqasyn basqardy. Ol jenilis tapqasyn Shyghys Týrkistandaghy azattyq soghysty, barlyghy patsha әskerimen 27 jyl soghysady. Onyng erligine tәnti bolghan Patsha (Shynghyshannyng Jalaleddinning erligine tәnti bolghanynday) ózining arnauly qaulysymen ony emdetip, inisi Ahmet ekeuine Týrkistannyng janynan jer beredi.

Syzdyq súltangha Shymkent qalasynda eskertkish qong turaly «Qazaqstan Aliyansy» respublikalyq qauymdastyghynyng hatyn oryndaugha jergilikti biylik asyghar emes. Sebebi, olar Syzdyqtay ardaqtylaryn bilmeytin essiz esalandar... Búl isti janadan kelgen jigerli jastar sheshedi dep senemiz. 300-den astam qazaqtyng últ-azattyq kóterilisterin bastaghan jәne eldi kýreske ruhtandyrghan Múhamedsalyq, Syzdyq siyaqty jýzdegen qazaqtyng úlylary tarih saqynasyna kesh te bolsa shyghatyn uaqytyn kýtude...

Abay turaly dauryghyp jýrgender de úly aqyn turaly tolyq bilmeytin nemese týsinbeytinder bolu kerek. Olardyng kópshiligi «Abay jolyndaghy» aqynnyng әdeby obrazyna mәz bolyp jýrgender?! Ádeby obraz - ol Plutarhtar jazatyn úly túlghalardyng ómirbandyq shygharmasy emes. Ol avtordyng oiy men qiyalynan tuyndaghan keyipkerding kórkem beynesi ghana. Al, ómir әdeby obrazdan jýz-myng ese kýrdeli, әri qayghyly bolady. Mysaly, «Abay jolynda» aqynnyng eki ret bolys saylauynda jeniske jetip, on jylday patshagha qyzmet etkeni turaly jazylmaghan. Ol turaly jәne Abaydyng Ombygha barghan әrbir issapary, onyng kimdermen nemese qanday kelinshektermen kezdesip, ne turaly әngimeleskeni... turaly materialdar Ombynyng arhiyvi men muzeyinde tolyq saqtalghan. Arhiv aldamaydy. Onda Abaydyng ýsh jyldyq medrese bitirgeni turaly kýәlikting kóshirmesi de saqtalghan. Ol jәne basqa Resey arhivterindegi qazaqqa baylanysty materialdardy Nәsenov aghamyz jinaghan 34-36 tomdyqtan tabugha bolady.

Bizdegi «abayshyldar» aqynnyng shygharmasy, ne ómiri turaly jazatyn avtorlarmen yaghny diyirmenmen alysudan asa almay jýr. Búl, «satushy men satyp alushy birdey aldanatyn» iydeologiyalyq etiyketke negizdelgen týrkimende Maqtymqúly, ózbekte Ayniy... yaghny úly túlghalar turaly jazugha, synaugha t.b. tiym salu arqyly olardyng tvorchestvosyna shekteu qongdyng joly, Abay aitqan nadandardyng tirligi. Sebebi, olardan jalang emosiyadan basqa eshqanday ghylymy negizdelgen argument tabu mýmkin emes. 

Onyng ornyna bolys bolghan kezinde Abay atamyzdyng qansha adamgha sharapaty tiydi? Mysaly, onyng zamandasy Maqash praviyteliding jýzdegen adamgha, onyng ishinde Qúrmanghazygha tikeley kómegi arqasynda kýishining talay týrmeden aman qalghany belgili. Tilde sýiek joq. Adamnyng adamdyghy sózinen emes, isinen kórinedi. Ondaghan jyldar boyy Abaydy tanyp jýrmiz degender, sol aqynnyng bolys bolghan on jylynda on adamgha, onyng ishinde kedey-kepshikke kómek bergenin sol arhivterden tauyp jariyalasa, ol shynymen qúndy derek bolyp, aqyn shynymen elding kórgen bar qiyndyghyn bólisip, onymen birge «u» ishken eken ghoy dep sener edi.

«U ishu» sol Sokrattan bastalady. Yuliy Sezari (b.d.d. II-Ighgh.), «kesede u bolsa da, eger ol sening rizdyghyng bolsa, ony ayaghyna deyin ishu kerek» degen. Sezaridyng kónildesi, Egiypet patshayymy Kleopatra jylannyng uynan, Súltan Beybarysty da ulap óltirdi... Bәsekelesterin ulap óltiru han-patsha saraylarynyng kóneden kele jatqan «dәstýri». Atilla-Ilidiko (?), Mosart-Soliery (?)... Oghan Skrepali, Navalinyilardy... qosynyz. «U» ishu әdebiyette keng qoldanatyn әdis. Ol Shekspirding Djulettasynan bastalatyn bolar... «U»-dyng da «toqsan týri» bar. 

Abaydyng ómiri, anda-sanda Semeyge barghany bolmasa jalpy Jiydebayda, tobyqtynyng arasynda ótti. Shoqannyng qazaqtar turaly maqalalary men Shәkәrimning qazaqtyng shejiresin nemese tarihyn oqyghan adam Abaydyng da qazaqty tolyq bilmegenin yaghny kishi jýzding qazaqtyng qúramynda ekenin tolyq aiyrmaghanyn týsinedi. Sondyqtan, aqynnyng «qayran elim qazaghym...» degeni negizinen tobyqtygha arnalghan dep qarau kerek te, 2-shi, 12-shi, 13-shi, taghy 2-3 Qara sózderdegi últymyzdy orynsyz synaghan jerlerin alyp tastau kerek. Búl halyqaralyq tәjiriybede qalyptasqan jaghday. Qatelespeytin adam joq. Abay tiri bolsa ol jerlerdi ózi týzeter edi jәne odan úly aqyn kishireymeydi. Al, qazaq kesh te bolsa negizsiz qaralaudan qútylady. Búl ruhany janghyru algha jýrip, últtyq iydeyamyzdyng bayandy boluy ýshin qajet! Al, eshtene ózgermey, Qara sózder sol kýiinde basqa tilderge audarylsa, onda bizge tipti Jirinovskiyding keregi joq... Nanbaghan adam, orys synyptaryna baryp Qara sózderding audarmasyn tyndasyn. Al, osy uaqytqa deyin eshteneni qozghamau kerek, ol jerler qalsyn dep jýrgender, ol halqymyzdyng taghdyryna jany ashymaytyn mysyq tilekshiler.  

Abaydyng qazaqty otarlaushylargha qarsy azattyq kýreske shaqyryp, olardy ruhtandyrghan jyrlar jazbaghany belgili. Bireuler, joq  olay emes, Abaydyng eldi kýreske shaqyrghan jyrlary bar dep, óz dәlelderi retinde bir ólendi jariyalapty. Oqyrmandar onyng Qyrymnyng qyryq batyrynan ýzindiler ekenin anyqtady. Osynday alayaqtyq kimge kerek?!

Aqynnyng ómiri men tvorchestvosy turaly derekterdi tek qazaq ghana emes, basqa da últtardyng bilgileri keledi. Biz elde 130-dan astam últ ókilderi túrady dep maqtanamyz. Onda, aldymen Abaydyng shygharmalaryn nege sol 130 tilge audarmaymyz?! Sodan keyin әlemning basqa tilderine?!

Abay turaly M.Áuezov, Q.Júmaliyev, Q.Múhamedjanovterden keyin jazghandardyng kópshiliginiki jalghan, jasandy... haltura. Osy baghytta jazyp jýrgen jazushy, til mamandary, synshy, jornalisterding tirligi boqshybynnyng әreketinen asqan joq. Jazushylar, jornalister... odaqtary men qazaq basylymdarynyng maqsattary últtyng ruhy, ary men namysyn oyatatyn tuyndylar shygharu emes, bar ne joq talantyn aldyndaghy astaugha salghan tarynyng kebegimen ólshegen, bir inkubatordan shyqqan túqym bermeytin broylerden aumaydy. Maghjan, «ómirding ózi tar qamaq» demep pe edi. Ol tar qamaqtyng shenberinen shyqpaghandy últtyng ziyalysy dep ataugha bolmaydy... Ondaylar, ómirde maqsattaryna jetpeytin, ne maqsaty joq baqytsyzdar...

30 jyl boyy qanshama til, til...desek te, onyng onghany shamaly. Sebebi, Últtyng ana tilimen qatar sazynyn, ónerining (beyneleu t.b.), tәrbiyesinin, ghylymynyn, moralinin, filosofiyasynyn... tilderi bolady. Solar jasandy emes, shynay kýres jaghdayynda jan-jaqty yaghny kompleksti damyghanda ghana últtyng mәdeniyeti men órkeniyeti damidy. Últtyng (nasiya) yaghny elding baqyty osynda. Biz ony әli týsingen joqpyz?!   

Tәuelsizdikting 30 jylynda, eng bolmasa ýsh ghasyr azattyq ýshin kýresken babalardyng aruaqtaryn syilap jýzdegen poema-poves, ondaghan romandar jazylmady, kartinalar salynbady, simfoniyalar shyqpady... Mening kózime «Kýl» povesi men «Kók tudyng jelbiregeni» әninen basqa eshtene ilikpedi. Atyrau, Oraldyng jәne M.Áuezov teatrlary 1932j. jazylghan M.Áuezovtyng «Han Kene» piesasyn qonggha dayyn emes?! Nәtiyjesinde, búl qazaq ýshin maghynasyz bos ótken uaqyt boldy. Ol tek ruhaniy-gumanitarlyq sala ghana emes, demografiya da eki ayaghynan aqsauda?! 

1991 jyldan beri ózbekting sany 21-den 34 milliongha ósse, bizde 17,5-ten 19 mln-gha jete almay jýr. Ózbekting sany ósip jasta, qazaqyng shetelge qaryzy ósude.

Al, batys pen basqa elderde búl mәseleler kerisinshe qaralady. Mysaly, O.Shpenglerding «Zakat Evropy» shygharmasyn jan-jaqty talqylaghan bes mynnan astam enbek jazyldy. Onyng ishinde «Anty zakat Evropy» degen monografiya bar. Osynday talqylaudyng arqasynda Shpengler HHgh. úly filosofyna ainalyp, onyng enbegi jýzden astam tilge audaryldy. 

1980 jyldary Peterbordyng A.Pushkin jýrgen jerlerin aralaghanda turisting jol siltemesinen aqynnyng 116 naqsýieri bolghany, olardyng túrghan ýilerining adresteri... Pushkindi aldynghy 25 duelide qúday saqtap, 26-synda fransuz ofiyseri Dantesting oghynan mert bolghany. Ártis Lanovoydyng 50 jyl boyy Pushkinning mahabbaty turaly jazylghan ólenderdi oqyp (onyng birinde súlu sheshesimen tósekte jatqan aqynnyn, jarty saghattan keyin onyng qyzymen kezdesuge asyghuy...) halyq әrtisi atanghany... Aqynnyng әieline ghashyq bolghan patshanyn, Nataliyany jii kórip túru ýshin Pushkindi Qysqy saraygha júmysqa alghany jәne osy «ýshbúryshta» aqynnyng artyq bolyp túrghany... barlyghy ashyq jazylghan. Aqynnyng ataghyn shygharyp túrghan onyng ólenderimen qatar, osy jartylay qúpiya ómirbayandyq derekter. Pushkinnin, «aldaghy jýz jylda әlemde bir de bir armiya jәne әsker bolmaydy» degenine qalay qaraysyz? Bizding «abaytanushylar» ol úly, onyki dúrys, ony talqylaugha bolmaydy degen sandyraqtan aspaydy. 

Búl jerdegi kelesi mәsele, ol tilge baylanysty. Mysaly, qazaq tilin 250 mln oqyrmany bar orys nemese jarty mlrd frankofondar bar fransuz tilimen salystyrugha bolmaydy. Sondyqtan, biz úlylarymyzdy әlemge tanytamyz desek, olardyng ómiri men tvorchestvolary turaly kóbirek zerttep, olardy kóptegen tilderge audaryp, taratuymyz kerek. 

Mәskeudegi Abaydyng eskertkishi janynda jýrgizgen súhbatta súralghan on adamnyng toghyzy aqyndy tanymaydy. Nege? Sebebi, Abay әli kýnge orys tiline jarytyp audarylghan joq. Al, Pushkindi óz әkelerin bilmeytin qazaqtyng balalaryna deyin biledi.

Al, Abaydyng ómiri men tvorchestvosy turaly shyndyqty jazugha bolmaydy, ne tek birjaqty maqtap jazu kerek deytinder, ol Abaydy da, qazaqty da keri ketiretin jarmaqtardyng tirligi. Sebebi, dialektikanyng zany boyynsha barlyq progress búrynghy bolghandy joqqa shygharyp, ne synap, odan da ozyq úsynystardy iske asyru arqyly jýredi. Ghylymda bedel (avtoriytet), kósem... degen bolmaydy. Onyng joly aqiqatty nemese tabighattyng zandylyqtaryn izdeu. Al, bireuding bedeline tabynyp, diktatorlardyng tabanyn jalau, ol shvonderlerding tirligi. 

Roman-epopeyanyng eng songhy bólimindegi úly Ábdirahmannyng ólimi. Onyng qyryqy bolmay jatyp inisi Ospannyng mezgilsiz ólimi jәne onyng qyryqy bolmay jatyp Abaydyng ólimi?! Abay ólerden ýsh kýn búryn onyng qasynan shyqpaytyn «demokrattardyn» Jiydebaydan Semeyge ketui... Osynyng bәri kezdeysoq pa?! Álde úly jazushy olardyng bәrin ulap óltirgenin menzep túr ma?

Orta mektepting jogharghy synyptaryna arnalyp 1993-2007 jj. eki tilde, 6 basylymmen shyqqan «Tirshiliktanu» (Jalpy biologiya) oqulyghynda saz ben әn shygharudaghy Qúnanbaydyng bes buyn talantty úrpaqtary turaly jyzdym. Sol kezde Qytaygha ketken Túraghúl, Shәkәrimderding úrpaqtaryn tappadyq... 

Odan keyin 2009-2010jj. Preziydent mәdeny Ortalyghy diyrektorynyng (M.Joldasbekov) orynbasary kezinde Semeyden Abay, Shәkәrim, M.Áuezovterding (Bórli) muzeylerining eksponattaryn aldyryp, olarmen astananyng 64 mektebining oqushylaryn tanystyrdyq. Sonda, eksponattyng ishinde Abaydyng sýiikti qyzy Pәkizattyng palitosynyng ilgegin әkelipti. «Palito qayda?» degen súraqqa muzey diyrektory Ibragimov (marqúm), «Repressiya kezinde elding ishinde saqtalghany osy eken» dedi.

Abay da aqyn, aghartushy, tarihy túlgha retinde jan-jaqty tolyq zertteudi talap etedi. 

Búl jerde Memlekettik hatshy Qyrymbek Kósherbaev, Mәdeniyet jәne sport ministri Aqtoty Rayymqúlovalardyng jetekshiligimen «A.Qúnanbaevtyng 175 jyldyghyna qúrylghan memlekettik Komissiya» aqynnyng Qara sózderindegi Qazaq halqyna baylanysty aitylghan keybir sózderdi (avtordyng Fb Zhanuzak.Akim nemese Abai.kz saytyndaghy aqyngha arnaghan saraptama maqalalaryn jariyalanghan) alyp tastau jәne Abay t.b. aqyn-jazushylardyng enbekterin shet tilderge jýieli audaru mәselesin sheshu qajet dep sanaymyn.

«Abay» sayty qazaqtyng eng kóp oqylatyn ghalamtor jelisi bolghanymen ondaghylardyng kópshiligining aty men tekteri nege joq?! Álde tekterin jazugha namystanatyndar ma? Álde olar «shanadan týsip qalyp, daladan tauyp alghandar» ma...? Eng bolmasa, tekterin Shvonderov, Qarasartov... dep jazsa robot emes, adam ekenin týsinesing ghoy. 

50 jyl qúdyqta jatqan Shәkirimning sýiegin adamsha jerleuge qoryqqan keri zaman da ketti?! 

Otarlau jәne totalitarlyq jýie biylegen songhy ýsh ghasyr boyy qazaq ziyalysyn sottau, atu-asumen ótipti. Búl genosidting apogeyi 1920-1930 jyldardaghy qazaqtyng 60 payyzdan jappay qyru boldy.

Mysaly, 1690 jyldan ómirining sonyna deyin Qadyrghaly Jalayyr Mәskeude ýiqamaqta bolsa, Hiuada ulanyp ólgen Syrym Datúly, Mahambet, 7 ret týrmede otyrghan Qúrmanghazy, Han Jәngirdi 7 otbasymen bir jylda ulap óltirdi, sayasatqa esh qatysy joq Seytek kýishi 23 týrmede, onyng ishinde Butyrka (Mәskeu), Ýrkitte otyryp barlyq otbasynan aiyryldy... alashordashylardyng qayghyly taghdyry... Baluan Sholaq, Jayau Músa, Qapez, Ámire, Ýkili Ybyray... myndaghan bitpeytin tizim. Búl, búrynnan kele jatqan, «últty joy ýshin onyng ziyalylaryn qúrtatyn» otarlaushylardyng әdisi.

Bir jaghynan, Maghjan aitatyn, «sergeldende seruen de sergelden» nemese «Kósh qozghalsa it ýretin» zaman ótti. 

Endi, ýsh ghasyr keri ketken zamanda jibergen enshimizdi qaytaryp, tórt qúbylasy teng últ, órkeniyetti elge ainalu ýshin:

- Qazaqtyn, últtyq mýdde jolynda arasynan qyl ótpeytin birlik;

- Barlyq qazaq, «әr qazaq bauyrym» degendi basshylyqqa alu;

- Qazaq halqy, «týbi bir týrkiler» men Qazaqstan azamattaryn biriktiretin negizgi kýsh; 

- Últty biriktiruge kedergi ru-taypa, jýzge bólinumen jәne mәngýrttikpen ymyrasyz kýres;

- Tәuelsiz elding últtyq iydeologiyasy «Qazaq iydeyasyn» (ana til, jer tútastyghy, últtyq salt pen dәstýr, mәdeniyet pen órkeniyet...) iske asyru;

- Qazaq kóneden kele jatqan tarihyn týgendep, ony jasaghan Tomiris (b.d.d. VI gh.), Móde (b.d.d. II gh.) t.b. barlyq úlylaryn úlyqtap, basqa elderge tanytugha júmystanu;   

- Qazaqstan, әlemdegi barlyq qazaqtyng jalghyz Otany retinde shettegi qandastardy elding azamattarymen teng qúqyly retinde qamqoryna aludy zandastyryp iske asyru;

- «Qazaqstan (QHR, ne RF emes) órkeniyetter besigi» deydi AQSh-tyng memleket Hatshysy, diplomat Genry Kissinjer. Sondyqtan, HHI ghasyrda qazaq halqyna halyqaralyq geosayasatta artylatyn jýkting salmaghy auyr, atqarylatyn ister mol;

- Zúlymdyqpen kýresken Qyzyr baba (Qeder, Geser...) – Qúday-Adamnyng mәngi isteri, Kýltegin-Tonykókter qúrghan Mәngi Elin, qazaqtyng (týrki) mәngi tilin damytyp, tasqa basyp qaldyrghan jerin saqtau býgingi úrpaqtyng qasiyetti mindeti;  

- Ekaterina II patshayymnyn, «Qazaqtar óz tarihyn bilse, әlemdi ózgertedi» degeni men Mahambetting «Úly armanyn» iske asyru...

Búl, tarihy mindetterdi iske asyruda eldi biriktirip, tolyqqandy últ qalyptastyrudaghy kóshbasshylyq mindet barlyq uaqyttardaghyday ziyalylargha jýkteledi. Sebebi, otarshyldyqpen de, totalitarizmmen de, diktatorlyq rejimmen de últ mýddesi ýshin kýresetetin qazaqtyng últjandy ziyaly-patriottary, batyrlary yaghny Úlylary! 

Janúzaq Ákimov

Abai.kz

15 pikir