Beysenbi, 21 Qantar 2021
Abay múrasy 2586 22 pikir 10 Tamyz, 2020 saghat 10:28

Toqaev: Abay – ruhany reformator

Suret әlemtordan alyndy

10 tamyzda úl­­ty­­myzdyng úly aqy­ny, oishyl túl­­ghasy Abay Qúnan­­bay­­úly­nyng tu­gha­nyna 175 jyl tol­dy. Bú­dan shiy­rek gha­syr uaqyt bú­ryn Túnghysh Preziy­dentimiz – Elbasy Núrsúltan Nazarbaev­tyng bastamasymen Abaydyng 150 jyl­dyghy YuNESKO dengeyinde ótki­zil­gen edi. Búl torqaly toy – sol tama­sha dәstýrding jalghasy.

Biylghy mereytoygha oray birqatar is-shara josparlanghan bolatyn. Biraq әlemdi jaylaghan indetke baylanysty so­nyng kópshiligin onlayn formatqa auys­tyrdyq. Áriyne san synaqtan sý­rin­begen halqymyz búl dertti de jene­di. Qiyndyq  ótpeli, al Abay múrasy mәn­gilik.

Mening tapsyrmam boyynsha Ýkimet onynshy tamyzdy «Abay kýni» dep bel­gilep, merekeler tizbesine engizdi (biraq júmys kýni bolyp qala beredi). Úly aqynnyng múrasyn úlyqtaugha arnalghan is-sharalar jyl sayyn ótki­zilip túratyn bolady. Mәsele mereytoyda emes – túghyrly túlghanyng tuyn­dy­larynan tereng tәlim aluda. Abay­dyng ruhyna taghzym etu – onyng qaghiy­datyn ústanu, amanatyna adal bolu. Sonda ghana jas úrpaqtyng sana­syna qasterli qúndylyqtardy sini­remiz.

Biz úly oishyldyng ónegeli ómiri men taghylymy turaly aitudan ja­lyq­­paymyz. Ásirese qazirgi Qazaqstan qogha­myn Abaydyng ruhany ústanymyna say damytu asa manyzdy. Men búl jóninde «Abay jәne HHI ghasyrdaghy Qazaqstan» atty maqalamda keninen aittym.

Biylghy jyl halyqaralyq «Abay jylyna» ainaldy. Álemning kóptegen elderi onyng shygharmashylyghyna nazar audaruda. Qazaqstannyng bastamasymen jәne YuNESKO-nyng qoldauymen úly aqynymyzdyng 175 jyldyq merey­toyy jahandyq dengeyde atalyp ótude.

Aqynnyng bagha jetpes múrasyn úghyn­dyru jәne dәripteu – azamattyq pary­­zymyz. Óitkeni Abay – әlem­dik den­gey­degi kemenger túlgha. Abay­tanu­dyng tú­ghyr­namalyq negizi de osy bolugha tiyis.

Qazir aqynnyng enbekterin halyq­ara­lyq ghylymy ainalymgha engizu ýshin naqty jәne maqsatty júmys­tar qol­gha alynuda. Onyng shygharma­la­ry әlem­ning on tiline audarylyp, bas­pagha әzirlendi. Búl kitaptar jýz­den astam elding kitaphanalary men mәde­ny orta­lyqtaryna jiberiledi. Birqa­tar shetel­dik audarmashylargha, Abay­dyng shyghar­mashylyq múrasyn zertteu­shi­ler men nasihattaushylargha mening Jar­lyghymmen memlekettik nagrada berildi.

Abay ruhyn úlyqtau sharala­ry jalghasuda. Sheteldegi elshilik­teri­mizding janynan Abay ortalyqtary ashyla bas­tady. Aqynnyng shyghar­ma­shylyghyn jýieli zertteu ýshin L.N.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiyteti janynan Abay akademiya­sy qúryldy.

Biz bәsekege qabiletti memleket bolu ýshin Abay múrasyn esten shygharmauymyz kerek. Sebebi últ retindegi janaru iydeya­sy da onyng kózqarasymen ýndesip jat­qany anyq.

Kelesi jyly Qazaqstan Tәuel­siz­digi­ning 30 jyldyghyn atap ótemiz. Biraq ke­zinde úly oishyldy qatty tolghan­dyrghan keybir kelensizdikter qoghamda әli de kezdesedi. Ókinishke qaray Abay ait­qan «bes dúshpannan» tolyq arylyp bolghan joqpyz.

Azamattarymyzdyng arasynda jal­qaulyq pen sózuarlyq jii kezdesetini qynjyltady. Búlar búrynghysha toy­qúmarlyqtan tartynbay, kýndelikti tynymsyz tirlikti dәripteuding ornyna, әrbir qoghamdyq oqighadan sayasy astar izdeydi de otyrady.

Abay halyqty toy toylaugha emes, enbek etuge, ruhany kemeldenuge shaqyrdy. Abaydyng úlaghaty әli kýnge deyin manyzyn da, qúndylyghyn da joghaltqan joq. Sondyqtan biz onyng tereng oilaryna, keleshekting kelbetine ýnilgen kóregendigine tanyrqaudan jalyqqan emespiz. Abay ilimi býgingi birqatar baghyttargha oraylas keledi.

Eng aldymen, bilim iygeru. Biz bý­kil әlemdi aqyl-oy men parasatty payym arqyly ghana moyyndata alamyz. Za­man talabyna say bilim alu intel­lek­tualdy últ qalyptastyrugha jol ashady.

Ekinshi, tәrbie mәselesi. Son­dyqtan, óskeleng úrpaqqa dúrys baghyt bergen jón. Aqynnyng «Payda oilama, ar oila, talap qyl artyq biluge» degen ósiyetin әrdayym sanagha siniru qajet.

Ýshinshi, jana kәsip iygeru. Aqyn әr qazaq óz isining sheberi bolsa dep ar­­man­dady. Ásirese bәsekelestikke toly al­maghayyp zamanda múnyng mәni zor. Abay: «Mal kerek bolsa, qol­óner ýi­renbek kerek. Mal jútay­dy, óner júta­maydy» deydi. Biz en­bekke, jana óner iyge­ruge degen kózqa­rasymyzdy týbe­geyli ózgertuge tiyispiz. Baylyqtyng da, baqyttyng da kilti – ózing sýigen kәsipte.

Tórtinshi, yntymaq mәselesi. Abay әrdayym qoghamnyng bereke-birli­gin arttyrugha den qoydy. Ol «Birindi, qazaq, biring dos, kórmeseng isting – bәri bos» dep, eldi tatulyqqa shaqyrdy.

Biz asa kýrdeli kezendi bastan ótkeru­demiz. Osynday sәtte bir-birimizge qol úshyn berip, ózara mәmile men ynty­maghymyzdy arttyra týsu asa manyzdy. Kemengerding de jan-jýre­gimen tilegeni júrtynyng amandyghy men últynyng tútastyghy edi. Son­dyq­tan býgingidey qiyn shaqta Abay mú­rasyna jýginu óte ózekti  bolyp otyr.

Abay ónegesining qúny dәuir almasqan sayyn artpasa, kemimeydi. Ol barshagha týsinikti әri kýlli adamzatqa ortaq. Onyng qara óleng bolyp órilgen jәne qara sóz bolyp tógilgen oralymdy oilary әli kýnge deyin ómirlik baghdar bolyp keledi.

Últynyng bolashaghy ýshin qam jegen úly oishyl kýlli júrtshylyqty da mahabbat pen meyirimge ýndedi. Aqynnyng osynday adamgershilik qaghidattary elimizding býgingi úrpaqtary ýshin de asa qajet.

Memleket tәuelsizdik jaghdayynda últtyq sanany qayta janghyrtugha jәne jahandanu ózgeristerine beyimdeuge jalpyúlttyq  túrghydan basymdyq berip otyr.

Úly danyshpan eldik mýddeni әrdayym joghary qoygha, alghan bilim men tәjiriybeni halyq iygiligine júmsaugha shaqyrdy. Býkil adamzat ýshin damu ýrdisin osynday ústanym arqyly úghynu әrdayym manyzdy bolmaq.

Abay – bizding últymyz ben júrty­myz­dy tanudyng tóte joly. Úly aqyn bizge mazmúndyq túrghydan ólsheu­siz, ha­­lyq­tyng ruhany azyghyna ainal­ghan múra qaldyrdy. HHI ghasyrgha qadam bas­saq ta, Abaydyng kózqarasy zaman­auy iz­gi­lik qaghidattaryna jәne Qa­zaq­stan qo­ghamynyng basty qúndylyq­taryna, onyng birligi men berekesine tolyqtay say ke­letindigine taghy da bir mәrte kóz jetki­zemiz.

Úly danyshpan últtyng ruhany mә­deni, adamy bet-beynesin asqan kóre­gendikpen sipattaghan. Onyng úlylyghy da osynda.

Abaydyng danalyq sózderi qazaq halqynyng altyn túghyry, týp negizimizge ýnilip, últtyq ústynymyzdy izdegen kóp­tegen úrpaqtyng basyn biriktiretin mәn­gilik ruhany tirek bolyp qala bermek.

Elbasy Núrsúltan Nazarbaev  «Abay sózi – qazaqtyng boytúmary» degen bo­latyn. Búl tújyrym bizdi aqyn әlemine tereng boylaugha, janasha oilaugha min­detteydi.

Qazir elimizde abaytanumen aina­ly­satyn birneshe ghylymiy-zertteu ortalyghy bar. Osylardyng júmy­syn jýielep, elordamyzdaghy Abay akade­miyasynyng tóniregine toptastyrghan jón. Akademiya barlyq zertteu meke­melerining júmysyn ghylymy túrghydan ýilestirushi mindetin atqara alady.

Aldaghy uaqytta gumanitarlyq pәn­der­ding bólinbes bólshegi retinde «Abay­tanu» kursyn oqytu mәselesin qolgha alu kerek. Jana filosofiyalyq jәne sayasy ústanym túrghysynan «Abay­ta­nu» oqulyghy men hrestomatiyasyn әzir­leu qajet. Sonday-aq Abaydyng «tolyq adam» ilimi jan-jaqty әri tereng zertteluge tiyis.

Biz Abaydy HIH ghasyrda ómir sýrip, HHI ghasyrdyng sózin sóilegen danyshpan retinde әlemge tanytuymyz kerek. Sonymen qatar ony últtyq sanany janghyrtugha zor yqpal etken ruhany reformator retinde dәripteuge mindettimiz.

Týptep kelgende, әrbir qazaq Abay­men maqtanugha tiyis! Halqymyzdyng úly perzentining torqaly toyy qútty bolsyn!

Qasym-Jomart Toqaev,

Qazaqstan preziydenti.

Abai.kz

22 pikir