Júma, 9 Mausym 2023
Qogham 9513 0 pikir 9 Tamyz, 2020 saghat 12:15

Qúrannyng qúdireti nede?

Maghan atalmysh maqalany jazugha sebep bolghan jaghday - qazirgi el basyna syn týsken pandemiya kezindegi soraqylyq. IYә, «Adam azdy, zaman tozdy» dep osyndayda aitylatyn shyghar. Óitkeni, adamy qúndylyqtan aiyrylghanymyz sonshalyqty, mәiithanadaghy mәiitti alu ýshin de aqsha talap etude. Bylaysha aitqanda, mәiithanadaghylar jany ashyp, kónil aitqannyng ornyna, aqsha súraydy. Al endi janyng qinalghanda «Jedel jәrdem» shaqyrasyn. Aqsha berseng ghana auruhanagha alyp ketedi, bermeseng týrli syltaularmen ýiinde qala beresin. Onyng arty kóbine ólimge soqtyryp jatqanynyng da kuәsimiz.

Odan beter dәrihanada dәri joq. Al alypsatarlardyng qolynan on ese baghasyna satyp alasyn. Búghan qosa, qazaqtyng qay zamannan kele jatqan qasiyetti susyny qymyz ben shúbatty da taza kýiinde onaylyqpen taba almaysyn. Keyde amaldyng joqtyghynan airan qosqan shúbatty nemese kýrishting suyn qosqan qymyzdy ishuge de tura keledi. Osy orayda bizdin:  «Qazaq - qonaqjay halyq», «Qazaq - astyndaghy jalghyz atyn soyyp beretin darhan halyq», «Qazaq – bauyrmal halyq»  deytin boytúmarymyz ben halyqtyq qasiyetimiz qayda ketken? Sondyqtan da qazirgi uaqytta adamy qúndylyqty bilmeytin keybir pendeler  osy bir qasiyetti kitap - Qúrannyng betin ashar bolsa, qara týnek basyp qalghan jan sarayyna bir jaryq sәule týse me degen ýmitpen qolyma qalam aldym.

Men ózim asa dindar adam emespin. Alayda, 114 sýre men 6346 ayattan túratyn kýlli músylman qauymynyng asa qasiyetti kitaby – Qúrandy birneshe mәrte oqyghannan keyin baryp, Alla taghalanyng jalghyz, al qasiyetti Qúrannyng shyn ekenine kózim jetti. Sonymen qatar, qasiyetti Qúran jóninde týsinik bergen birneshe kitaptar men maqalalardyng ishinde kónilimnen shyghyp, kózimdi kóp nәrsege ashqan eki shygharmany erekshe atap ótkendi jón kórdim.

Birinshisi – Týrkiyanyng kemenger filosofy Adnan Oktardyng «Chudesa Korana» atty kitaby (Eskertu: Adnan Oktardyng eki psevdoniymi bar. Djavit Yalchin jәne Harun Yahiya. Atalmysh kitaptyng avtory psevdonimmen Harun Yahiya dep kórsetilgen). Ekinshisi – esimi elimizge tanymal belgili memleket jәne qogham qayratkeri, diplomat әri ghalym jәne audarmashy Ádil Ahmetovtyng «Qúrannyng ghajayyp qúpiyasy» atty maqalasy. Eki shygharmada da bir-birine úqsastyq elementteri bar.

Osy orayda, oqyrmangha týsinikti bolu ýshin Ádil Ahmetov aghamyzdyng «Qúrannyng ghajayyp qúpiyasy» atty maqalasynan Qúrandaghy matematikalyq jýie jóninde ýzindi keltire ketkendi jón kórdim: «1974 jyly, yaghny Qúran dýniyege kelgennen song arada 1406 (19h74) jyl ótken kezde, músylman әlemining qasiyetti kitabynyng ishki qúrylymy matematika ghylymy túrghysynan múqiyat zerttelip, nәtiyjesinde birde-bir júmyr basty pendeni jaybaraqat qaldyra almaytyn ghajayyp syrdyng shymyldyghy ashyldy. Búl syrdyng negizgi kilti Qúrandaghy «Mudessiyr» nemese «Tyghuly qúpiya» atty aidarmen berilgen jetpis tórtinshi sýrening otyzynshy ayatynda eskertilgen, úly júmbaqtardyng biri delingen 19 sany o bastan-aq Qúran qúramynda túrghanymen, Qúrannan bergi 14 ghasyrdan asyp jyghylatyn úzaq zamanda әlgi júmbaq syrt kózge syr bermey, ózining mejeli mezgilin kýtip, búghyp jaqtan synayly.

Álemde tendesi joq búl qúpiyanyng syryn ashu filosofiya ghylymdarynyng doktory, amerikalyq ghalym-biohimik Rashad Halifanyng mandayyna jazylghan bolsa kerek... Lauazymdy ghalym Rashad Halifa 1969 jyly kompiuierding kómegimen matematikalyq әdisterdi sheber paydalana otyryp, 114 sýre men 6346 ayattan túratyn Qúran mәtinining ón boyyndaghy әrbir әrip pen әrbir sózding mәn-maghynasyn, olardyng jalpy sanyn, bir-birimen ara-qatynasyn, t.s.s. anyqtau maqsatymen ghylymy zertteu júmysyn bastap ketipti. Ghalymdy búl júmysqa qúlshyndyrghan jәne iytermelegen eng basty sebep, birinshiden, Qúrannyng adam qolymen emes, kerisinshe, naghyz Allanyng әmirimen tuyndaghan qasiyetti kitap ekendigine ghylymy túrghydan kóz jetkizu bolsa, ekinshiden, Qúrannan song oghan týsinikteme retinde jazylghan sansyz kóp hadisterding arasynda qasiyetti kitaptyng qúnyn týsiretin jalghan da ziyandy dýniyelerding bar ekenin әshkereleu bolghan. Búghan týrtki bolghan Qúrannyng ózi eken.

Mәselen, ghalym Qúrandy zerttey kele, 19 sanymen baylanysty tómendegidey qúpiyalar tizbegin ashqan:

«Bismilladan» bastalatyn birinshi sýredegi arap әripterining jalpy sany 19-gha ten. Sosyn Qúran týsken zamanda 1,2,3,... t.s.s. sandyq tanbalar nemese sifrlar arabtarda bolmaghan. Olardyng oryna sandyq mәni bar әripter paydalanylghan. Sandyq tanbalar nemese sifrlar arabtargha tek toghyzynshy ghasyrda ghana Indiyadan auysqan.

Qúran 114 sýreden túrady. Búl san 19-gha bólinedi nemese 19 ben 6 sanynyng kóbeytindisine ten.

Qúrandaghy ayattardyng úzyn sany – 6346  nemese 19 h 334 = 6346.

6346-ny qúraytyn 6,3,4 jәne 6 sandarynyng ózara qosyndysy (6+3+4+6) da 19-gha ten.

Qúranda «Bismilla» 114 ret qaytalanady. Búl 19 ben 6 sandarynyng kóbeytindisine ten.

«Bismilla» toghyzynshy sýrede kezdespeydi, biraq onyng esesine 27-shi sýrede eki ret qaytalanady. Sóitip, 9 ben 27 sandardyng arasyndaghy sýreler tizbegi taghy da 19-gha teneledi.

Qúrandaghy jogharyda aityp ótken matematikalyq jýie búnymen bitpeydi. Men qysqasha alty mysalgha ghana toqtaldym. Onyng bәrin aitu ýshin atalmysh maqalany tolyqtay kóshiru qajet. Qúrannyng qúdiretin búdan da terenirek bilgisi kelgen adamgha búl maqalany tauyp oqu asa qiyngha soqpas dep oilaymyn. Atalmysh maqala avtordyng «Týbi týrki órkeniyet» («Arys» baspasy, 2009 jyl) atty kitabyna engizilgen. Al endi Qúranda jogharyda aityp ótkennen basqa da matematikalyq jýie kezdesedi. Búl mysal da «Qúrannyng ghajayyp qúpiyasy» atty maqalada kórsetilgen. Mysaly:

- «ay» (arabshasy – «shehr») degen sóz 12 ret qaytalanady.

- «kýn» («ym») degen sóz 365 ret kezdesedi.

- «kýnder» («eyam» nemese «ymeyn») 30 ret qaytalanady.

- «shaytan» («sheytan») men perishte («melek») 88 retten.

- «dýniye» («dýniya») men «ahret» («ahirah») 115 retten.

- «senim» («iman») men «kýpirshilik» («kufr») 25 retten.

- «әdilettilik» («kist») pen «әdilestizdik» («zulm») 15 retten qaytalanady.

Demek, songhy tórt joldan Qúran jaqsylyq pen jamandyqtyng qatar jýretinin, olardyng egiz ekenin, qarama-qarsylyqtyng birlestigin jәne olardyng tepe-tendik saqtaytynyn óte aiqyn bayqatady.

Osylardyng bәri kezdeysoq nemese jasandy deuge eshkimning batyly bara qoymaydy. Oitkeni olay deuge Qúrannyng 72 sýresining 28-shi ayatyndaghy (72:28) myna sózder jibere qoymaydy: «... Ol (Alla – avtor) kýlli dýniyening esebin biledi».

Al endi týrkiyalyq kemenger filosof ghalym Harun Yahiyanyng «Chudesa Korana» atty kitabynan da (audarmasyz, oryssha kýiinde) kishkene ýzindi keltire ketkenimiz jón shyghar. («Povtor slov o Korane», str. 73.) Qúrannyng matematikalyq fenomeni turaly aita kele avtordyng Qúranda tepe-tendikpen qaytalanatyn sózderding tizbegine toqtalayyq:

«Semi nebes» – 7 raz.

«Sotvorenie nebes» - 7 raz.

«miyr» - 115 raz.

«potustoronniy miyr» - 115 raz.

«Vera» - 25 raz.

«Bezbojiye» - 25 raz.

«Zakyat» - 32 raza.

«Blagodenstviye» - 32 raza.

«Miloserdiye» - 79 raz.

«Vstuplenie na poisky puty istinnogo» - 79 raz.

«Sotvoril vas» - 16 raz.

«Rabstvo» - 16 raz.

«Vino» - 6 raz.

«Piyanstvo» - 6 raz.

«Bogatstvo» - 26 raz.

«Bednosti» - 13 raz.

«Kara» -117 raz.

«Proshati» - 2h117=234 raza.

«Rasteniye» - 26 raz.

«Derevo» - 26 raz. t.b.

Mine, jogharyda aityp ótken maqala men kitapta keltirilgen mysaldar men dәlelderdi oy eleginen ótkizer bolsan, úly Abaydyng «Allanyng ózi de ras, sózi de ras» degen sózine eriksiz bas úrasyn. Egerde qasiyetti Qúrandy jәne oghan týsinik bergen atalmysh shygharmalardy Qúdaydyng baryna, Qúrannyng shyndyghyna shýbә keltirip, basqa dinning tónireginde adasyp jýrgen key pendeler oqityn bolsa, onda olardyng raylarynan tezirek qaytyp, myna on segiz myng ghalamnyng әmirshisi jәne jaratushysy – Allany moyyndaudan basqa amaly qalmaytynyna eshbir shek keltirmeymin.

Endi, maqala sonynda qasiyetti Qúrannyng ózime erekshe oy salghan jәne basymdy iige mәjbýr etken sýrelerge toqtala keteyin:

«Alla taghala eki tenizdi qatar qoydy. Biri – túshy (auyz) su, biri – túzdy (ashy) su. Eki arasyna aralaspaytyn bóget jasady». «Ál-Furqan» sýresi, 53 ayat.

«Alla taghala әrkimdi istegen isterine qaray jazalaydy. Óitkeni, Alla taghala tez esep alushy». «Ibrahiym» sýresi, 51 ayat.

«Tozaqtyng jeti qaqpasy bar. Olardan әr top bólinip, tiyesili qaqpasyna jiberiledi». «Ál-Hijr» sýresi, 44 ayat.

«Alla taghala jeti qabat aspandy eki kýnde jaratty. Ár qabattyng mindetin belgiledi...». «Fussilat» sýresi, 12 ayat.

«Alla taghala eger kýnalary ýshin adam balasyn jazalaytyn bolsa, jer betinde adam qalmas edi. Biraq olardy belgili bir merzimge deyin keshiktirdi. Olardyng esep beretin mezgili jetkende, olardyng istegen isterine qaray syy ne jaza beredi. Alla taghala qúldarynyng is-әreketterin kórip, baqylap túrady.» «Fatyr» sýresi, 45 ayat.

«...Alla taghalanyng Kitabynda jazylghan ómir úzartylmaydy da, qysqartylmaydy...» «Fatyr» sýresi, 11 ayat.

«Er adam әieline biylik etedi. Alla taghala birinnen–birindi artyq etip jaratty. Olar mal-dýniyesin de nәpaqa (mahr) etip berdi. Erler әielder ýshin tabys tabushy, asyraushy. Saliqaly әielder erlerine boyúsynady. Erleri joq kezde óz abyroylaryn saqtaydy»...  «Án- Nisa» sýresi, 34 ayat.

«Bastaryna kelgen bir auyrtpashylyq ózderinning istegenderinning saldarynan bolady jәne de Alla taghala kóbin keshiredi». «Ash-Shura» sýresi, 30 ayat.

«Aqshany ósim payyzben beretinder aqiyret kýni jyn soqqanday esengirep túrady. Búl olardyng «sauda degenning ózi ósimqorlyq qoy» degenderi ýshin. Alla taghala sauda-sattyqty adal etip, ósimge (haram dep) tyiym salghan. Kim Rabbysynyng tyiym salghany dep ósimdi toqtatsa, onyng búrynghy alghandary óziniki bolady. Onyng isteri Alla taghalanyng biyliginde, al kim ony jalghastyrsa jalyndaghan otqa týsedi, әri onda mәngi qalady». «Ál-Baqara» sýresi, 275 ayat.

IYә, qasiyetti Qúrandy jete nazar salyp, tynghylyqty zeyinmen oqyghan adamnyng kónil sarayy kóp nәrsege qanyq bolady. Qúranda jogharydaghy sýrelerde keltire ketken mysaldardan basqa jetimdi jebep jýru jәne onyng nesibesin jemeu, zeket beru, adamdargha shamasy kelgenshe jaqsylyq jasau, qinalghan adamnyng moynyndaghy qaryzdy shama kelgenshe keshire bilu, tarazydan jemeu, ghylymgha boy úsynu, otbasynyng berekesi, erli-zayyptylardyng ara-qatynasy, keshirimdi jәne sabyrly bolu siyaqty adamy qúndylyqtar jóninde de keremet aitylghan.

Eger de jer basyp jýrgen júmyr basty pendelerding barlyghy Allanyng qasiyetti kitaby - Qúranda aitylghan kiyeli ayattargha nazar audaratyn bolsa, biz paydakýnemdik pen paraqorlyqty, peyildegi tarlyqty, jeng úshynan jalghasqan sybaylastyqty jәne aramdyq pen azghyndyqty jenip, auyzbirligi myqty el bolyp qalyptasuymyz da qiyngha soqpas edi. Myna týrimizben sol kýnge jete alamyz ba? Oilanyp kóreyikshi...

Beken Núrahmetov,

Qazaqstan Jurnalister odaghynyng S.Berdiqúlov atyndaghy syilyghynyng laureaty.

Abai.kz

0 pikir