Seysenbi, 24 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 126860. Jazylghandar — 113646. Qaytys bolghandar — 1945
3738 10 pikir 19 Mamyr, 2020 saghat 17:38

«Qazaqsha-mongholsha» sózdik ne deydi?

Álemning әr týkpirine taryday shashylghan qazaqtar arasynda ne bir ghúlama ghalymdar ótti. Sonyng biri – mongholiyalyq qazaq ghalymy Bazylhan Búqatúly.

2012 jyly Qaraghandygha barghan jolsaparymda qolyma «Mongol-kazah toli» («Mongholsha-qazaqsha sózdik», Ulaanbataar-Ólgiy-1984 jyl) týsti. Mongholiyadan kelgen kórnekti emshi Mizan Sahariyaúlynan attay qalap aldym. 40 myngha juyq sóz kirgen, 888 betten túratyn asa iri ensiklopediyalyq tom.

Mongholiyanyng Bayan-ólgiy aimaghynda ómir sýrgen,  tilshi ghalym, Mongholiya Ghylym akademiyasynyng birinishi dәrejeli syilyghynyng laureaty, Mongholiyagha enbek sinirgen qayratker, filologiya ghylymdarynyng doktory, professor  Bazylhan Búqatúly  1932 jyly  9 mamyrda Mongholiya  Bayan-Ólgiyde tughan. Sanaly ómirin til bilimine arnaghan maytalman ghalymnyng kóptegen teoriyalyq enbekteri Amerika, Qytay, Japoniya, Resey sekildi elderde jaryq kórip, zertteushiler tarapynan zor qúrmetke ie bolypty. Ol turaly S.Damdinsuren, N.A.Baskakov, T.D.Sanjeev, Hua, E.Janpeyisov, Q.Salgharaúly sekildi belgili ghalymdar salmaqty pikir bildirgen eken.

Professor B.Búqatúly arghy tórkini ghasyrlar qoynauyna ketetin qazaq pen monghol tilining salystyrmaly tarihyn tynnan týren salyp  úzaq jyldar boyy zerttegen, kenirek aitqanda týrik-monghol tilderining tuystyq tamyryn ghylymy túrghydan shynayy teksergen  birden bir altayst ghalym bolghan. «Mongholsha-qazaqsha sózdiginin» jaryq kórui – jankeshti ghalymnyng úzaq jylghy tógilgen terining jemisi ghana emes, tiltanu ghylymyna qosylghan sýbeli ýles edi. B.Búqatúlynyng «Monghol-qazaq tilderining salystyrmaly tarihy grammatikasy» (1973 jyl), «Qazaq jәne monghol tilining sintaksiysi» (1988 jyl), «Qazirgi monghol tilining akademiyalyq grammatikasy» (1993 jyl), «Kóne týrik jazba eskertkishteri tilining morfologiyalyq qúrylymy» (1984 jyl) sekildi alpystan astam irgeli zertteu enbekteri, sonymen birge joghary oqu oryndary men qazaq mektepterine jazghan tilge arnalghan  jiyrmaday oqulyqtary bar.

Týrki-monghol, monghol-qazaq sózderine qatysty tuyndaghan әdebiyettik, tildik saualdargha «Mongol-kazah toli» – «Mongholsha-qazaqsha sózdik»-ten kóptegen jauap tabylady.

Ol haqynda avtor Mongholiya ghylym akademiyasynyng ghylymy qyzmetkeri bolyp jýrgen kezin eske alyp: «bastyqtarymyz jaghdayymyzgha tanyssyn dep, Bas hatshy Sedenbaldy shaqyrghan eken. Bir kýni keldi. Bizderding qanday salany zertteytinimizdi, mamandyghymyzdy súrap shetimizden tanysyp shyqty. Kezek maghan kelgende bastyqtar qatarlasyp, «Búl qazaq azamaty bir-eki jyldyng ishinde «Mongholsha-qazaqsha» sózdik jasaymyn dep, enbektenip jatyr» dedi. Marqúm Seken: «Búl degening jaqsy dýnie emes pe. Sen jigit osy joldan tayma! Bolashaqta monghol men qazaqtyng tilin toghystyratyn qayratker bol!» dep, batasyn berdi.

... Monghol tilining fonetikasyn, sintaksiysin, morfologiyasyn, sózdik qoryn zerttep ýlken oqulyq jasadyq. Osynyng avtorlarynyng biri boldym. Odan keyin aldymen «Qazaqsha-mongholsha» sózdik qúrastyrugha kiristim... Osyndaghy týbir sózder birdey kelip túr. Monghol tilining týp tórkini qazaq til qúramynan shyqqan degen oy týidim. Ári onymdy ashyq aita bastadym. Sodan jaman mongholdar jaqtyrmady. Quyp shyqty» deydi. Ghalym monghol-qazaq tili bir týrkilik týbirden shyqty degeni ýshin, akademiyadan quylady. Ghalym odan ary «Mogholdyng qúpiya shejiresine» toqtala kelip, sózin: «býgingi biz oqyp jýrgen «Qúpiya shejire» qytay tilinen monghol tiline audarylghan núsqasy ghoy. Áytpegen de, monghol tilinde jazyldy degen onday kitap joq. Al, qytay tilindegi týpnúsqasy Pekinde saqtauly, deydi. Osyndaghy týp núsqadaghy sózder qazaq-monghol tilderinde birdey. Estuimshe Pekindegi týp núsqanyng kóshirmesi Úlanbatyrda bar deydi. Óte qúpiya jaghdayda saqtalghan. Qúpiyalaytyn sebebining ózi kýmәndi. Sebebi, sondaghy sózderding kóbi kóne týrki-qazaq sózi bolar dep oilaymyn. «Qazaq-monghol tilderining shyghu tegi bir degendi dәleldeuge 40 jyl ghúmyrymdy arnadym. Aqyry qazaq jәne monghol tilderining fonetikalyq, morfologiyalyq, sintaksistik, leksikalyq jaghyn salystyra otyryp, «Qazaq jәne monghol tilderining salystyrmaly tarihy grammatikasy» deytin 2 tom enbek jazyp shyqtym. Osy kitaptardy oqyghan adam sózsiz moyyndaytyn bolady» dep sabaqtaydy. (Beken Qayratúly. «Bazylhan Búhatúly: Monghol tilining týp tórkini týrki til qúramynan shyqqan» atty súhbat. (https://e-history.kz/kz/publications/view/5539).

Bazylhan Búhatúlynyng enbegining manyzdylyghy sol, ol qazaq pen monghol tilining tarihy tamyrlastyghyn ghylymy túrghyda dәlәldegen. Mysaly: atalghan sózdiktegi sózderdi salystyryp qaraytyn bolsaq, eki tildegi 3000 sózding týbiri bir-birine úqsasa,  1500 sózding qazaq pen monghol tilindegi týbiri ortaq bolyp shyghady. Týbiri bir sózderden tuyndaghan sózderding sanynyng ózi 24 myng shamasynda. Al týbiri birdey bolmasa da ataluyndaghy dybystyq ýndestik, úqsastyq, bir beyneleu tәsili jaghynan jaqyn sózder de az emes. Demek, ejelgi týrkige tәn 60 payyzdyq úqsastyq bar degenge sayady.

Tarih ghylymdarynyng doktory, kórnekti ghalym Zardyhan Qinayatúly da B.Búqatúlynyng iydeyasymen úqsas pkirlerin aitady: ««Qúpiya tarihtyn» («Mongholdyng qúpiya shejiresi» – red) sóilem qúrylymynda ejelgi týrik-mongholdyq stilistikasy bekem saqtalghan. Mysalgha tómendegi sóilemdi keltirip kóreyik. Kereyding Van hany birde anda (ant-su ishisken dostyq) jolyn búzghanyna ókinip, Temujinge bylay dedi « ... ay soyiluk ke ýne-eche-kakachaku-yu trendeche kakachaba hirijeku ýiiledese hiricheba bi, ke’en dura alja’ at ýgelerýn ede’ e kó’ ch – ben ýjejý mavy setkiesu ene metý chisu-ban gargakdasu ke’ en andagaju shihy kuru’ un-u’ an toly onubchy kitukan-bar katgaju chisun chuburi’ luju ýchý’ ýken daktaitur kiju kó’ ýn-e minu ók ke’ euj uleba» («Qúpiya tarihtyn» ejelgi núsqasy. 178 bap – Z.Q) sóilemining janasha maghynasy mynaday: «Qap, әttegenay, jaqsy úlymnan qol ýzip, aragha jik saldym men» dep ókinip, endigәri múndaygha barsam qasyq qanym susha aqsyn degendi bildirip, sausaghyn pyshaqpen tilip, aqqan qanyn bas barmaqtay ydysqa qúiyp, «múny da úlyma (Temujinge  – red) berinder» dep sәlem joldady». («Mongolyn nuus tovchoo. Ulaanbaatar, 1990. 178 bap). Eger shejire alghash qytay tilinde jazylyp, sonynan monghol tiline audarylsa, onda jogharyda keltirilgen monghol-týrik tilining XI-XIII ghasyrdaghy sóilemdik qúrylymy boyynsha alynbaghan bolar edi. Biz osy jayly saraptay kelip, «Qúpiya tariyh» alghash týrik-monghol tilinde úighyr jazuymen jazylyp, keyin Qúbylaydyng Yuani әuleti orda tarihshylarynyng kýshimen qytay tiline audarylyp, rettelgen degen qorytyndygha kelemiz. Óitkeni Qúbylaydyng túsynda ata-baba tarihyna ýlken mәn berildi jәne búl isting basynda qytaylyq ghúlamalar túrdy.

Sondyqtan biz «Mongholdyng qúpiya tarihyn» ejelgi týrik-monghol jazylymy retinde qaraymyz» deydi. (Z.Qinayatúly «Shynghys han» Almaty, «Arda», 2008 jyl. 9-10 bet).

«Mongholdyng qúpiya shejiresinin» qazaq tilinde biz biletin ýsh audarma núsqasy bar. Birinshisi – Mongholiyalyq qazaq qalamgeri Maghauiya Súltaniyaúlynyng audarmasy, alghash 1979 jyly Ólgeyde basylghan, keyinnen tollyqtyrylghan núsqasy 2009 jyly Almatyda «Óner baspasynan» jaryq kórdi. 2006 jyly  Almatyda «Dayk-Press» baspasynan shyqqan «Qazaqstan tarihy turaly monghol derektemelerinin» I tomyna Nәpil Bazylhanúlynyng audarma, týsinikterimen kirgen.

Ýshinshi núsqasy – qytayda 2005 jyly sәuirde shyqqan ekinshi basylymynyng alghy sózinde: «Bizding qarauymyzsha búl kitap – jalghyz monghol halqynyng ghana shejiresi emes. Monghol halqymen birge jasap kelgen, keyin oghan baghynyshty bolghan týrki tildes taypalardyng jәne basqa da halyqtardyng Shynghys zamanyndaghy jәne onyng aldy-artyndaghy tarihynan naqty da mol derek beretin kitap; jýieden qazaq últyn qúraghan ejelgi ru-taypalardyng (kereylerdin, naymandardyn, merkitterdin, qanlylardyn, qonyrattardyn, jalayyrlardyn, qypshaqtardyn, t.b.) tarihy jónindegi mәlimetke toly ortaq qambaly qazyna, asyl múra» degen joldar bar. («Mongholdyng qúpiya shejiresi». Audarghandar: Uilizyng Tórebatúly, Mirkamal Jәlelhanúly, Ábdireshit Toylybayúly. «Últtar baspasy», Beyjin. 2005 jyl. 2-3 bet).

««Qúpiya tariyh» 282 baptan túrady. Olardyng 166 baby mongholdardyng óz tarihyna arnalghan. Múnda Temujin – Shynghys hannyng 22 atasynyng tarihy shejiresi taratylghan jәne onyng ózining tughanynan bastap dýnie salghangha deyingi 66 jylghy ómirining basty oqyighalary qamtylghan. «Qúpiya tarihta» IH-HIII ghasyrda monghol ýstirtin meken etken týrki taypalarynyng qarym-qatynastaryna qatysty 97 bap berilgen. Onyng ishinde kereytterge qatysty – 21, tatarlargha qatysty – 18, naymandargha qatysty – 13, qonyrattargha qatysty – 10, jalayyrlardyng tarihy shejirelerine qatysty – 8 bap berilgen. Merkit pen Onguttardyng әr qaysysyna qatysty – 9 baptan bar». (Z.Qinayatúly «Shynghys han» Almaty, «Arda», 2008 jyl. 10 bet).

Monghol ghalymy S. Damdinsýren «Mongholdyng qúpiya shejiresi» kitabynyng alghysózinde shejirening «kóne monghol tilinde» jazylghandyghy jәne qazirgi mongholdar ol tildi mýldem úmytqandyghy turaly aitady.

Ya. Shmidt, A.M. Pozdneev, V.Ya. Vladimiyr­sov, HII-HIII ghasyrlardaghy kóne monghol әdeby tilining negizi sol kezderdegi irgeli úlystar – kerey­ler men naymandardyng tili degen boljam aitqan. N. Poppe, E. Heyniysh, G.D. Sanjeev jәne t.b. ghalymdar qoldady. N. Poppe bylay deydi: «Jazba monghol tili aldymen kereytterding jazuy retinde qalyptasty jәne keyin býkil Shynghys han imperi­yasynda basymdyqqa ie boldy (Poppe N. «Grammatika pisimennogo mongoliskogo yazyka». M.-L., 1937. 13 bet).

«Mongholdyng qúpiya shejiresin» qytay, monghol tilderindegi núsqalarymen salystyra audaryp, odan týrkilik bolmys izdegen zertteushi, ghalym Tileuberdi Ábeneyúly birneshe núsqany salghastyra kelip, monghol tildi audarmasy haqynda: ««Mongholsha balamanyn» ózine kelsek: qansha búrmalaugha úshyraghanyna qaramastan, onda týriktik ataular men jeke sózder, tipti, sóilem jýlgeleri әli de saqtalyp qalghan. sóitip, ýsh mәtindi salystyra qarastyrghanda aqiqy týpnúsqanyn-týriktik týpnúsqanyng mazmúnyna anaghúrlym jaqynday týsemiz. yaghyni, osynau  úly destirding tolyqtay taza kýidegi týrik halqynyng tarihy ekeni aiday anyq bolady» degen pikir aitady. (T.Ábenayúly ««Qúpiya shejirenin» qúpiyasy». «Núrly Álem», Almaty. 2010 jyl).

T.Ábenayúly «Mongholdyng qúpiya shejiresin» – «Shynghys-qaghannyng quzauyry» degen atpen salystyrmaly týrde qayta audaryp, búrmalanghan, týsip qalghan, týsiniksizdik tanytqan sózder men mәtinderge naqty toqtalady. Ári «әuelgi týp núsqa týrki tilinde jazylghan» degen kózqarasyn qaytalaydy.

«Shynghys-Qaghannyng quzauyry» («Mon­ghol­­dyng qúpiya shejiresi») atty kitәpte týrkilik, әsirese, qazaqy sózder túnyp túr. Mysaly: olar túraqty nysandy týregep túryp kýzetetin qarauyldy «túrghaq» (túrqaq) dep; belgili aumaqty jayau kezip jýrip baqylaytyn kýzetshini «kezik» dep; ordagha kirushilerdi qadaghalaytyn, bir-birine qarama-qarsy túryp, ortasynan ótkizetin (ótkeldi keship ótkendey) qorghau­shy topty «keshikten» (kechikten) dep; tek esikke jauapty qadaghalaushyny «esikten» dep; ordany keptey qorshap túratyn týngi kýzetshi jasaqty «kepteuil» (kepteuýl) dep; orda tóniregin atpen toruyldap jýretin jasaqty «torghauyt» dep; jalpy qorghau qyzmetine jauapty әmbebap qosyndy «qorshy» (qorchy) dep ataghan. Osy әskery terminder býgingi qazaqqa da týsinikti. (M.Ysqaqbay, «Shynghys han ordasy qay tilde sóilegen?» «Qazaq әdebiyeti». https://massaget.kz/layfstayl/bilim/gumanitarly-ylymdar/tarih/40243).

Tarihshy ghalymdardyng qay-qaysysy bolmasyn, týrki-monghol, monghol-týrki úghymdaryn bir-birinen baylanyssyz qaray almaydy. «Shynghys qúrghan memleket qúramyna monghol-týrkining әr týrli taypalary kirgenimen, ózara damu dengeyi bir, tili ortaq boldy. Memleketting mәdeny túghyry men әleumettik qúrylymy Kóne Týrik qaghanattarynyng múrasyn tolyq qabyldady» (J.Artyqbaev «Qazaqstan tarihy», oqulyq. Astana: Foliant. 2013 jyl.132 bet).

Ózderin keyde monghol, keyde týrki, keyde kereyt sanap jýrgen, Altaydyng bayyrghy túrghyndarynyng biri bolghan «Kókmonshaq (tua, tva) taypasynyng tili – qypshaq oghyz tiline, Altay til jýiesining týrki til jýiesine jatady. Jazuy múnghúldyng qúdyma jazuy. Sharuashylyghy, mәdeniyeti, ghúryp-әdeti, salt-sanasy, dini basqa múnghúldargha úqsas. Shynjang múnghúldary erterekte shaman dine sengen, 16-ghasyrda lama dinin qabyldaghan». (Batua Biduaúly (múnghúl) «Shynjang múnghúldarynyng shejiresi». «Múra» jurnaly, 2006 jylghy 6-san. QHR ShÚAR, Ýrimji).

Rashid ad-diyn  enbeginde bayandalatyn Kerey memleketining qúramynda Kereyt, Qyrqyn, Qonqayt (Tonqat), Saqayt, Tobaut, Albat, Qaraqin sekildi taypalar bolghanyn, sóz sonyndaghy «t» әrpi әdette kóptik jalghaudy bildiretinin de bilemiz.

M.Tynyshbayúly osyndaghy Saqayttan býgingi saqalardy (yakuttardy), tubauttardan tuba júrttarynyng atauyn kórip, olardy bir kezdegi iri Kerey memleketinen bólshektengen elder boluy kәmil degen boljamdy ortagha tartady. Búl pikirdi professor S.Amanjolovtyng «Tonqatty» tubalardyng qúramyndaghy «Tonqat», Orhon-Enesay jazbalarynda «Qúryqqan» týrinde kezdesetin «Qaraqindi» yakuttyng qazirgi «Qúryqqan» taypasymen baylanystyruy odan әri damytady. (Jarylqap Beysenbayúly. «Qazaq shejiresi», «Atamúra», Almaty. 1994 jyl. 60 bet).

Olay bolsa baghzy zamandardan beri týpki taza bolmysyn saqtap qalghan kókmonshaq atalyp otyrghan tualardyng tilining – qypshaq oghyz tiline, Altay til jýiesining týrki til jýiesine jatuy ejelgi kerey júrtynyng tilinen anyq habar beredi.

Tvalardan qalsa, Altaydyng eski túrghyny bolghan,  «Altay jerin mekendeytin hakastar – kachinder jәne belitirler dep bólinedi. Biz býgin olardyng Tәnirisine qalay qúrbandyq shalatynyn aitsaq, olar da kiyeli aq qayynnyng ghana týbinde qúrbandyq shalady eken. Oghan tek er adamdar qatysyp, qúrbandyqqa tek ghana erkek toqty ghana shalynyp, ol aq týsti, basy, nemese bir shekesi qara boluy shart kórinedi».   (Tóreghúl Dәuletov, Almaty. «Egemen Qazaqstan» 27.10.2010j). Múndaghy ghúryp-әdetterde bizdegi tәnirlik nyshandardan qalghan salt-dәstýrlik belgilermen tipti de úqsas.

Á.Margúlannyng aituynsha, Kenes ghalymy B.K.Kozlov Ong hannyng ekinshi astana qalasy Borysqatar ózeni boyyndaghy Qara-Hotonyng júrtyn qazyp zerttegen. Ondaghy hristian dinine tabynatyn shirkeu abattardan qaghazgha, jibekke orhon ýighyr, siriya jazuymen jazylghan jazular kep tabylgan… Olardy týrki tilinde, siriya tilinde jazghan… Kereyler ghún (hýn) edeti boyynsha búghy-maraldy erekshe qadirlep, oghan tabynyp jýrgen… Altay, Jonghar dalasynda, Eniyseyde jogharyda kórsetilgendey orhon jazuy bar qúlpy tastar kezdesedi, olardyng kóbin jazghan kerey men onghyttar (uaqtar) … Kereylerden qalghan orhon jazuy bar qúlpy tas Biuk-túran ózenining boyynda túr. Oghan: «Altyn ilgek kiseni bilimge búghúndym» (Altyn ilgekti kiseni belime buyndym) dep jazylghan. (Álkey Marghúlan. «Tamghaly tas jazuy»  «Júldyz» jurnaly, № 1, Almaty, 1988 jyl).

Qazaq-monghol sózderining keyingi ara-qatynasynyng úlghangyna dindik, tildik aiyrma kóp yqpal etti. Atap aiqanda qazaq tiline bolghan islamnyng yqpalyndaghy arab sózderi, parsy sózderi bizdi de «azdap shúbarlasa», búdda dinine bas iygen mongholdar tiybet jәne basqa da halyqtargha býirek búryp, bayyrghy tilderinen aiyryla bastady. Degenmende әdebiyetterden kóringenindey týrki tilining taza týbiri mongholdardan kóri qazaqtarda kóbirek saqtalghany bayqalady.

Al keybir qazaq tilinde qoldanystan qala bastaghan týrkilik sózderding monghol tilinde әlige deyin qoldanyluy da bar. Aytalyq, «ghar» (gar) sózi. Mongholsha delinip jýrgen eski týrki balamasy «qol» maghynasyn beredi. («Mongholsha-qazaqsha sózdik», Ulaanbataar-Ólgiy-1984 jyl. 121 bet). Qazaqshada: «qaryna tartpaghannyn...», «qary taldy», «qarymy azaydy» syndy balamaly sózderde ghana qaldy.

Monghol-týrki dәuirining aldy-artyndaghy jer aty, kisi aty, kiyiz ýi, mal ataulary bәri de ortaq týrki tilinen sol qalpyn búzbay keyingige qalghan. «Monghol adamdarynyng esimi retinde kezdesetin «Toghúryl», «Bilge», «Altyn» siyaqty jekelegen kóne traihy sózderding monghol tiline enui erte zamanda oryn alyp, qatysty dәuirde búl terminder týrki jәne monghol tilderining ortaq sóz qorynda saqtalyp kelgen». (J.Oshan. «Kerey handyghy qytay derektemelerinde»- X-XIII ghasyr. Dayk-Press baspasy - JShS, 2014 jyl. 62 bet).

Búdan basqa «Qara Horym» (Har qorym), Qaghan, noen (noyan), nohor (nóker), nýýr (núr), otor (otar), joroo (jorgha), zavsar (japsar), magnay (manday), mónh (mәngi), mәch(iyn) (meshin), tómór (temir), tug (tu), namal (týiyemel), tegsh (tegis), tenger (tәnir), hayran (qayran), haych (ii) (kayshy), hatan (qatyn), hók (kók), huch (iyn) kýsh), er (sr, erkek), erh (erik), avga (aga), alag (ala), t.b. san-sanaqsyz ortaq ataular kóp.

Týbirinen qaraghanda Orhon jazulary, «Mongholdyng qúpiya shejiresi», Mahmúd Qashqaridyng «Diuan lúghaty at-týrik» («Týrki sózderining jinaghy»), Rashid ad-dinning «Jamigh at-tauariyh» kitaby, Ábilghazy Bahadýrding «Týrik handar shejiresi» syndy enbekterde kezdesetin bayyrghy sózder jәne olardaghy oy men oqighanyng beynelenu erekshelikteri týbi bir ghana әlippeni negiz etkeni bayqalady. Tildik, dindik nanym-senim jaghynan da býgingi bizden bóline almaydy. Kez-kelgen týrki balasy tanyp, tamsanyp, týsinikti oqidy. Olay bolsa sol әlippening taza shәkirtteri retinde býgingi músylman týrkilerin, sonyng ishinde qazaqtardy erekshe ataugha bolady.

Jalpy sol tústaghy týrki júrtyndaghy saharalyq kóshpendi halyqtardyng bir ghana ortaq – týrki tilinde bolghanyn qytay ghalymdary da aighaqtaydy.

«Qazaq últy VI-XI ghasyr aralyghynda kóne týrki jazuyn istetti... Tayau zaman arheologtary mongholiyadaghy Orhon ózeni anagharyndaghy Hoshúdsaydamnan «Bilgi qaghan qúlypptasyn» jәne «Kýltegin qúlyptasyn» bayqady. Mongholiyanyng soltýstiginen kóptegen jazu jazylghan tas eskertkishter tapty. Osy tas eskertkishterdegi jazular VI-VIII ghasyrda orta aziyadaghy jәne qazaq dalasyndaghy týrki tilinde sóileytin últtardyng istetken jazulary, sol kezde batys týrki handyghynyng ýstemdigindegi qazaqtar da osy jazulardy qoldandy... Qazirgi qazaq tilinde bar kóptegen sózderdi Orhon-Eniysey qúlyptasy jazuynan keziktiruge bolady. Aytalyq: kisi, altyn, kýmis, temir, kýn, týn, úly, kók, azban, bar, kel, bil. Mine, sonau VIII ghasyrda da búl sózderding bar ekenin, onyng ýstine osy negizgi sózderding basqa týrki tildes últtar tilinde de ortaq ekenin kóruge bolady». (Su Bihay «Qazaq mәdeniyetining tarihy», Shynjang halyq baspasy, Ýrimji. 2005 jyl 293, 294, 295 better).

Jandy aighaq – «Mongholsha-qazaqsha» sózdiktegi ortaq týbir sózder týrki-monghol, qazaq-monghol, monghol-kerey arasyndaghy til ortaqtyghynyng búltartpas dәleli bola alady.

Paydalanylghan әdebiyetter:

«Mongholsha-qazaqsha sózdik», Ulaanbataar-Ólgiy-1984 jyl. 121 bet.

Beken Qayratúly. «Bazylhan Búhatúly: Monghol tilining týp tórkini týrki til qúramynan shyqqan» atty súhbat. (https://e-history.kz/kz/publications/view/5539.

«Mongolyn nuus tovchoo. Ulaanbaatar, 1990. 178 bap.

Z.Qinayatúly «Shynghys han» Almaty, «Arda», 2008 jyl. 10 bet.

Poppe N. «Grammatika pisimennogo mongoliskogo yazyka». M.-L., 1937. 13 bet.

T.Ábenayúly ««Qúpiya shejirenin» qúpiyasy». «Núrly Álem», Almaty. 2010 jyl.

M.Ysqaqbay, «Shynghys han ordasy qay tilde sóilegen?» «Qazaq әdebiyeti». https://massaget.kz/layfstayl/bilim/gumanitarly-ylymdar/tarih/40243.

J.Artyqbaev «Qazaqstan tarihy», oqulyq. Astana: Foliant. 2013 jyl.132 bet.

Batua Biduaúly (múnghúl) «Shynjang múnghúldarynyng shejiresi». «Múra» jurnaly, 2006 jylghy 6-san. QHR ShÚAR, Ýrimji.

Jarylqap Beysenbayúly. «Qazaq shejiresi», «Atamúra», Almaty. 1994 jyl. 60 bet.

Tóreghúl Dәuletov, Almaty. «Egemen Qazaqstan» 27.10.2010 jyl.

Álkey Marghúlan. «Tamghaly tas jazuy»  «Júldyz» jurnaly, № 1, Almaty, 1988 jyl.

J.Oshan. «Kerey handyghy qytay derektemelerinde»- X-XIII ghasyr. Dayk-Press baspasy - JShS, 2014 jyl. 62 bet.

Su Bihay «Qazaq mәdeniyetining tarihy», Shynjang halyq baspasy, Ýrimji. 2005 jyl. 293, 294, 295 better.

Jәdy Shәkenúly,

jazushy, akademiyk.

Abai.kz

10 pikir