Dýisenbi, 18 Qantar 2021
Bilgenge marjan 2770 8 pikir 27 Sәuir, 2020 saghat 11:43

Italiandyq pa, italiyalyq pa?

Qatar ómir sýrip otyrghan tilderding bir-birine әseri mindetti týrde oryn alatyn qúbylys. Sol sebepti basqalardyng yqpalyna erip, joghalyp ketpeuin qamdaghan kez-kelgen últ óz tilining tazalyghyna, әdeby normasynyng búzylmauyna múqiyat mәn berip, qadaghalap otyrady.

Qazir jahanda jýrip jatqan eki ýderisting biri jahandanu bolsa, sol jahandanu ózine keri prosesti de alyp keldi, onyng aty – proteksionizm, ózin qorghau degen maghynany bildiredi. Donalid Tramptyng preziydenttikke keluimen baylanysty `America first` degen sayasatymen ekonomika salasynyng termiyni retinde belsendi qoldanysqa shyqty. Tiyisinshe til bilimi salasynda da lingvistikalyq proteksionizm (linguistic protectionism) úghymy jolgha qoyyldy. 

Bizding elimizde de «Ruhany janghyru» iydeyasy beker kóterilgen joq.  Búl bizge tek úrandau ýshin qajet emes. Eger mәn bere qarasaq, búl – osy aitylyp otyrghan lingvistikalyq proteksionizmnin bizdegi balamasy. Búl iydeyany shynayy maghynasynda paydagha asyru ýshin atqarylyp jatqan is-sharalardyng biri – jazu reformasy. Búl da kәdimgi jahandyq dengeyde qolgha alynyp jatqan, óz-ózindi syrtqy kýshterding ekpininen qorghau amaldarynan tughan shara. Tildegi orys әripterin azaytumen shektelmey, әdeby tilding normasyna da san qyrynan qarap, «últtyng «temir jolynan» shyghyp bara jatqan jerleri joq pa eken?» degen súraq tónireginde de qyraghylyq tanytatyn sәt.

Normadan auytqulardyng biri kózge úryp kórinip túratyn, biri tipti mamandardyng da nazaryna ilige bermeytindey irili-úsaqty bolyp keledi. Eki týrine de toqtap óteyik.

Aldymen, kózge de, qúlaqqa da týrpidey tiyip túrghan jәne soghan qaramastan, boy aldyrmay bara jatqan auytqulardan qúlaghdar eteyik. «Meninshe», «Mening oiymsha», «Men ... dep oilaymyn» dep aitudyng ornyna aghylshyn (I think), orys (Ya dumang) tilderining әserimen «Men oilaymyn» degen tirkesting enip bara jatqany, «Kóriskenshe kýn jaqsy bolsyn», «Kezdeskenshe aman-sau bolayyq» deytin kisi ómirine әseri bar maghynasy ýlken sóilemning ornyna «Kezdeskenshe», «Kóriskenshe» degen mәn-maghynasyz sózderding kelui alandatady. Múnyng qataryna «Meyramyng qútty bolsyn», «Tughan kýning qútty bolsyn» degen siyaqty bereket túnghan qúttyqtau sózderimizding ornyna týkke túrghysyz, ilip alar maghynasy da joq «Meyramynmen!», «Tughan kýninmen!» degen tirkesterding enip alghanyn da qosugha bolady. Qarap túrsanyz, búl «Kóliging qútty bolsyn!», «Kóileging qútty bolsyn!» deuding ornyna «Kóliginmen!», «Kóileginmen!» dep bos sóz aitumen birdey. Aytushygha da, tyndaushygha da kelip-keter eshtene joq, qúr sóz shyghyny! Qazaq ýshin qút-bereke «qútty» degen sózde túnyp túrady, shynayy tilegi bar kisi osy sózdi mindetti týrde aituy kerek. Al osynda keltirilgen sózimizding bereketin alyp túrghan tirkester «Do svidaniya», «So long», «S prazdnikam!», «S dnem rojdeniya!» degenderdin kóshirmesi, qysqa, núsqa bolghan song әserli, qoldanysqa jenil kórinetin bolsa kerek.  

Búlar tilding әdeby normasyn belshesinen basyp, óz dәuirin jýrgizip túrghan «qisyq» tirkesterding birli-jarym mysaly ghana. Olardy tizimge alyp, qadaghalap otyrmyz, sany jýzge tayap, kýn sanap artyp, at tóbelindey últ janashyrlaryn ghana alandatyp, jalpy kópting beyqamdyghynan des bermey ketu qaupi bar qúbylys retinde sipat alyp otyr.

Endi әngimeni, jogharyda atap ketkenimizdey, kózge de, qúlaqqa da onay shalyna qoymaytyn normadan auytqushylyqtargha qaray búralyq. Ádeby normanyng «sýzgisinen» ótip alyp, birqalyptanyp ketken italiandyq, amerikandyq, afrikandyq, aziattar degen tәrizdi tilimizde qoldanysy jii (ekzoniym) ataulardyng sóz tudyratyn júrnaqtardy qabyldau mehanizmine taldau jasap kóreyik. 

Aghylshyn tilinde: Italy + sóz tudyratyn -ian júrnaghy = Italian.

Orys tilinde: Italiyaitaliyanes (-yan- + -es) italiyanka (-yan- + -ka), italyansy (-yan- + -sy), italiyanskiy (-yan- + -sk- + -iy) sózderi (týpnúsqasy ital.t. Italia, italiani, italiano) qanday sóz tudyrushy júrnaqtar arqyly jasalyp túrghanyn kóremiz.

Osy sózjasam mehanizmin amerikandyq, afrikandyq, sózderinen de bayqaugha bolady.

Aghylshyn tilinde:

America + sóz tudyratyn -n júrnaghy = American 

Africa + sóz tudyratyn -n júrnaghy = African

Orys tilinde:

Amerikaamerikanes (amerika + -n + -es), amerikanka (amerika + -n- + -ka), amerikansy (amerika + -n- + -sy) amerikanskiy (amerika + -n- + -sk- + -iy)

Afrikaafrikanes (afrika + -n- + -es), afrikanka (afrika + -n- + -ka), afrikansy (afrika + -n- + -sy), afrikanskiy (afrika + -n- + -sk- + -iy)

Búl taldaulargha zer sala qarasaq, qarastyrylyp otyrghan sózderimizding bolmys-bitimi qazaq tilining emes, aghylshyn jәne orys tilderindegi sózjasam «tәrtibine» baghynyp túr eken. Italiyandyq degen sózimizde aldymen aghylshyn tilindegi sózjasam joly (Italy + sóz tudyratyn -ian júrnaghy = Italian) tútasymen qaytalanyp, sosyn baryp -dyq júrnaghy tirkelipti. Qos birdey tildegi, aghylshyn jәne orys tilderindegi «italiandyq» degen sózge ózimiz zat esimnen zat esim tudyrushy júrnaghymyzdy jalghaghan ekenbiz. Búdan «italiandyqdyq» dep, týbir sózge eki ret «dyq»-tyng jalghanyp túrghan jayyn kórip túrmyz. Osylaysha, «denebitiminin» bayybyna barmastan amerikandyq, afrikandyq degen sózderimizdi de «amerikandyqdyq», «afrikandyqdyq» degen mazmúnda qoldanyp kelippiz. 

Songhy kezderi kózi qaraqty tilshi mamandarymyzdyng «Italiyandyq pa, italiyalyq pa?» degen súraqty kótere bastauy da beker emes edi. Ayta ketuimiz kerek, belgili jurnalist, últ janashyry, professor Bauyrjan Omarúlynyng bizge «Til-Qazyna» ortalyghyna arnayy qonyrau shalyp, osy saualdy ortamyzgha tastauy, búl súraqtyng da der kezinde basyn ashyp aluymyzgha týrtki bolyp otyr. 

Osylaysha, sózderding dúrysy:

italiandyq emes, italiyalyq

amerikandyq emes, amerikalyq

afrikandyq emes, afrikalyq 

ekenine kóz jetkizemiz. Búl leksemalar zat esim de, syn esim de bola alady (Ol kim? – Ol italiyalyq. Búl qanday tauar? – Búl italiyalyq tauar). 

Al «Aziya»-gha kelek, búl kontiynentting túrghyny men túrghyndary aziat ta emes, aziattar da emes eken. Qaranyz.

Aghylshyn tilinde: Asia + sóz tudyratyn -n júrnaghy = Asian.  

Orys tilinde: Aziyaaziat (aziya + -at), aziaty (aziya + -at- + -y), aziatskiy (aziya + -at- + -sk- + -iy)

Bizding qoldanyp jýrgen leksemamyz osy orys tilindegi sóz tudyrushy júrnaqpen (aziya + -at) aziat bolyp, soghan qazaq tilindegi -tar kóptik jalghauynyng jalghanuy arqyly aziattar keypine kelip túr eken. Al qazaq tilining óz tabighy sózjasamy jolymen týbir sózge tikeley -lyq, -lik, -tyq, tik, -dyq, -dik  júrnaqtarynyng sәikesin jalghasaq, sózding dúrysy:

aziat emes, aziyalyq

(tiyisinshe) aziattar emes,  aziyalyqtar 

bolyp shygha keletinine kóz jetkizemiz.

Taghy bir barshamyzgha belgili bolsa da, eske sala ketuge túrarlyq jәit, qazaq emlesinde el aty jazylghanda bas әrip, el túrghyndary jazylghanda kishi әrip júmsalady: Ispaniya – ispandyq, Argentina – argentinalyq, Italiya – italiyalyq, Ázirbayjan – әzirbayjandyq, t.b. Múny eskertip otyrghan sebebimiz, songhy kezderi aghylshyn tilin mengerushilerding sanynyng artuyna oray, sol tilding emle-erejesindegi bas әripti qoldanu zandylyqtaryna sәikes qazaq tilinde de bas әripterding tóbesin qajet emes jerlerden jii kóretin boldyq. Múnday «basa kóktep kirushilerdin» eshbirine jol berilmese eken degen tilegimiz bar.

Núrsәule Maqsútqyzy Rsaliyeva  

Abai.kz

8 pikir