Seysenbi, 26 Qazan 2021
Áleumet 7977 24 pikir 26 Aqpan, 2020 saghat 12:19

Býgingi qazaq balasyna qanday esim qoyyp jýr?

Núr-Súltan qalasynda túrghannan keyin kólikpen jýremiz. Júmys babymen ketip bara jatyp, jol-jónekey joldyng boyynda, qol kóterip túrghan qaryndasty ala kettim. Amandyq saulyqtan son, atyn súradym. Atym Innessa demesi bar ma? Qazaq últyna jat, ispan attaryna úqsaydy desem, italiyandardyng aty deydi, maghynasyn ózi de bilmeydi. Qazaq esimderining sipaty shamadan tys elikteushilikke salynghandyghy baghymyz ba? sorymyz ba?

Osylay songhy jyldary qazaq esimderining býgingi sipaty týrlenip, qazaqy qasiyetinen alansyz aiyrylyp, tipti júrnaghyda qalmaghan desem artyq  aitqandyq emes. Erulige qaruly bar ekenin eskersek, últtyq sananyng qalyptasuyna kedergi keltirip jatqan, sol bayaghy qúldyq sanadan aiyrylmau men qatar shamadan tys elikteushilik etek alghan. 

Jana tughan sәbiyge at qoiydy bizding ata-babalarymyz últ bolmysymen qatar barlyq etnomәdeni, әleumettik sipatyn basshylyqqa ala otyryp, kenesip baryp sheshim qabyldaghan. Otbasylyq dәstýrde shaqalaqqa at qon rәsiminde atasy men enesi, nemese әuletting ýlkeni ie bolghan. Ata men enening kózi tiri bolsa úl men kelinning balagha atty ózimiz qoyamyz deui patshalyq Resey 1880-1900 jyldargha deyin bolmaghan. Jana týsken kelin kýieuining tuystaryn óz atymen atamay, janama attarmen atauy býginde, Qazaqstannyng Ontýstik pen Batys ónirlerde saqtalghan.

Til men sózding qúdireti kýshine sengendikten, әdette qarghystan, asyra maqtaudan qoryqqan. Sonyng nәtiyjesinde, sәby kóp shetinegen kezde Jamanbala, Jamanqúl, Itayaq, Kýshikbay, Jylqyaydar t.b  «kóz tiymesin», «balam aman bolsyn» degen yrymnan tughan boluy kerek. KSRO kezinde Mels, Mәdeniyet, Oktyabri, Noyabri, Saylau, Kenes, Siezd, Vlksm, Jenis, Maydan degen adamdar ómir sýrdi. Býginde syrttan engen arab pen parsy esimderin qoyyluy bәsender emes. Mysaly Abdrahman, Ánuar, Ali, Omar, Leyla, Zarina, Sabina, Ámina t.b. 

Juyrda 60 mektep-liyseyinde 2 synybynda oqityn Jansaya qyzymnyn  synyp suretin kórsetti. Alghashynda olardyng astyna jazyp qoyghan esimderine mәn bermedim. Múqiyat oqyp qarasam, 18 qyz bala 10 er bala barlyghy 28 bala eken. Qyz balalardyng attary Jasmina, Aneli, Janeli, Izaura, Ayliyn, Elizaveta, Ekaterina, Diana, Tiyara, Luyza, Aynara, Sarbinoz, Elionora, úldardyng esimderi Núrislam, Núrsila, Núrbol qaptaghan «Núr» tirkesi, odan qala berdi bóten esimder German, Artem degen siyaqty. 

Elding erteni bolatyn úrpaghymyzgha óz últymyzgha tәn, últtyq boyauy qanyq qazaqy esimder qoyghanymyz jón. Tili bay, sózdik qory mol, qazaq tilinde balagha abyroyy asqaq, mereyi ýstem bolar at qoymau eldigimizge syn. Býgin úrpaq ne qabyldasa, erteng sonyng nәtiyjesin kórsetetindigi zandylyq. Sondyqtan «bireuding qansyghy bizge tansyq» bolmauy ýshin, ózge úshpaqqa shygharsa da, óz últyna qadirsiz bolghandardan onghan eshkim joq tarihta. Óz últynan jyraqtatudyng zardaby auyr ekendigin eskergenimiz abzal. Qazaqy esimderding sәni men saltanatyn kelistirip qoyghanda ghana, atyna zaty say azamat ósip shyghady dep oilaymyn, aghayyn.

Júmamúrat Shәmshi

Abai.kz

24 pikir