Senbi, 5 Jeltoqsan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 135498. Jazylghandar — 119419. Qaytys bolghandar — 2034
Ádebiyet 4779 16 pikir 25 Aqpan, 2020 saghat 11:39

Qazirgi әdebiyet qanday bolu kerek?..

Qazirgi әdebiyet qanday bolu kerek? Múnday saual tәuelsizdikting alghashqy jylynda-aq, aldymyzgha tartylghan bolatyn. Sonda, osy bir ózekti mәseleni qarastyrudy múrat etken bir alqaly jiynda, maghan tómendegidey pikir bildiruge tura kelgen edi...

Qazirgi tanda bizge qanday әdebiyet kerek? Ádebiyet haqynda pikirlesudi múrat etken mәslihattargha júrtshylyqtyng qashannan elendep otyratyny belgili. Endeshe, kýn tәrtibine jәy ghana aghymdaghy әdebiyet mәselesi emes, «Azat elding әdebiyeti» degen, mәni terenge ketken anyqtauyshy bar oily taqyryp qoyylghan búl mәjiliske әdebiyetshi qauymnyng da, әdebiyet sýier kópshilikting de airyqsha nazar tigeri anyq. Óitkeni әdebiyetti halyq ózining jan-jýregi dep biledi. Ádebiyet pen әdebiyetti jasaushylardan býgingi kýnge say sóz kýtedi.

Aqyn-jazushyny qúdayday qadirleytin, aqyn-jazushy qalamynan tughan dýniyeni qúday sózindey qabyldaytyn halyqtyng senimin aldamau ýshin ne isteu kerek? Múnday saualgha әrqaysymyzdyng ishki dauysymyz: «Jaqsy jazu qajet», – dep jauap berer edi. Alayda jaqsy jazudy jinalyspen ýiretuge bolmas. Jaqsy jazugha eshqanday qauly-qararmen qol jetkize almaysyn, jaqsy jaza bilu, týptep kelgende, әr qalamgerding óz boyyndaghy tabighy darynyn, ózining oqu-toqu arqyly tapqan júmysshy filosofiyasyn, yaghny ómirge degen pәlsәpalyq kózqarastar jiyntyghyn, ghúmyr konsepsiyasyn kýndelikti auyr júmysqa, manday terin tóge alugha úshtastyra bilu dәrejesine tyghyz baylanysty sharua. Olay bolsa, әlgi súraqqa bardy saralap, joq tústardy aiqyndau arqyly, el múqtajyna oray suretkerlerge shygharmashylyq bildiris, tapsyrys jasau arqyly jauap beruge tyrysu lәzim. Júrtshylyq ýmitin aqtaugha baghyttalghan qadam sonda ghana naqty kórinis tabady.

Naghyz әdebiyet qoghamnan bólek jaratylmasa kerek, naghyz jazushy qoghamnan tys túra almasa kerek.

Ras,  qolgha qalam ústaghan qay-qaysymyzdyng da úlaghat alugha úmtylatyn, tәjiriybesine shúqshiya kóz salyp, paydaly jaghyn tirnektep boygha siniruge asyghatyn klassikterimizding búl oraydaghy kózqarastary әrtýrli. Aytalyq, әlem әdebiyetindegi ústazdarymyzdyng birqatary – qalamger ózining kórkem zertteu jýrgizbek obektin ne únatyp, ne únatpay, әlde jaqsy kórip, әlde jekkórip, yaghny ózining imandyq-adamgershilik kózqarasymen suarylghan sýzgiden ótkize otyryp suretteuge tiyis dese, ekinshileri jazushydan salqynqandy sarapshylyq qasiyetti  talap etedi. Qalamgerding mindeti – ózindik oy aitu tәsilin adal, shyn  jýrekten oryndau delinetin kózqaras ta keninen mәlim. Sóz sheberlerining bir toby – jazar zatyna beytarap, obektivti týrde qarauyng kerek deydi.  Kelesi bir zergerlerimiz beytaraptyq pen obektivizmdi shygharmashylyqqa keri әser etetin jat qúbylysqa balaydy. Olar qalamgerge qúshtar uaghyzshy bolu jarasatynyn aitady. Jalpaq jahandy moyyndatqan taghy bir asa iri qalam sheberining oiynsha, shynayy  әdebiyetke «moralidyq mindet» deytin pәle jýrmeydi, kórkem shygharmashylyqqa qayshy keletin múnday úghym, tipti, oqyrmandy әldeqanday әreketke shaqyruy yqtimal әdis bitkenning bәri әdebiyetten alastatylugha tiyis.

Mine osynau jýgirtinki sholudyng ózinen-aq ilgeride ótken sóz zergerlerining aluan renkti qalamgerlik pozisiyasy angharylary haq. Bir ghajaby, olardyng tuyndylary uaqyt tezine tótep berip, әr zaman oqushylaryn ruhany lәzzatqa bóleuden ainymay keledi. Avtorlardyng key rette birine biri mýldem qarama-qarsy kózqaras ústanghanyna qaramastan búl solay boluda. Demek, oqyrmannyng ruhany múqtajyn óteu – kórkem әdebiyetting birden-bir paryzy.

Sonymen, kitap oqu arqyly әrkim әrtýrli dәrejede adamgershilik sabaghyn alyp keledi. Al búl – kitaptyng tәrbie isinde manyzdy oryny bar degen sóz. Yaghni, adam tәrbiyesine atsalysu – әdebiyetting talay zamannan beri atqaryp kele jatqan sharuasy. Jan-jaqty, sanaly úrpaq tәrbiyeleu syndy abyroyly mindetting bolashaqta da әdebiyetke jýktele bereri aqiqat. Olay bolsa, әdebiyet jazushynyng ózindik oiyn jariya etu qúraly ghana emes. Ádebiyetti qalamgerding ózin ózi tanugha qoldanatyn qúraly dep te qaraugha bolmaydy. Ádebiyette tolyqqandy beyne jasau arqyly suretker adam bolmysyn týsindirip qana qoymay, ony týzetu, ózgertu jolyn da kórkem týrde kórsetip bere alady. Endeshe әdebiyetting de, әdebiyetti jasaushylardyng da qazirgi qoghamda alar oryny erekshe bolugha tiyis. Sonda olargha qoyylar talap ta kýsheyedi.

Biraq bizge basty mәseleni aiqyndap alghan jón. Qazirgi tanda qoghamymyzgha, halqymyzgha ne zәru? Biz qanday әdebiyetke múqtajbyz?

Bәrimizge belgili, artqa tastaghan dýbirli, dýrbelendi jetpis jyldyng bastauyndaghy asa iri oqigha – qazan tónkerisi – oghan deyingi qoghamdyq-sayasy instituttardyng bәrin tas-talqan etti. Izgilik, meyirimdilik pen jauyzdyq, zúlymdyq sekildi ghasyrlyq úghymdardyng ózi taptyq túrghydan jiktelip, salystyrmaly jaghdayda baghalanatyn boldy. Jeke menshik aiyptaldy, joyyldy. IYndividualizm joqqa shygharyldy, kollektivizm iydeyasy dәripteldi. Bәri de jeke qojayyndardan tartyp alynyp, qoghamdyq menshikke ainaldyryldy.

Endi, mine, shalys basqanymyzdy moyyndap, keri oraludamyz. Keshe «kedeyler, tize qos jalshymen, baylar men moldany qoyday qu qamshymen» dep jyrlap, «taptyq qyraghylyq» tanyttyq. Býgin bir halyqty taptyq túrghydan ekige jaryp, ózara jauyqtyrudyng – jәy ghana qate emestigin, adamdy adamnyng jek kóruin zandastyratyn qylmys ekenin úqtyq. Qasterli orynda – adamnyng aryn ayaqqa taptaugha mýmkindik beretin taptyq kózqaras emes, әr kisini asyl qazynagha balaytyn adam qúqtary túrugha tiyistigin paryqtadyq.

Osynday ahualda, jetpis jylghy totalitarlyq qúrsaudan qútylyp, tәuelsizdik tuyn kóteru baqytyna ie bolghan úrpaqqa – qanday shygharmalar shipasyn tiygizer edi? Jalpy, Uaqyt bizden qanday tuyndy tosady? Kitaptyng qalay jazyluyn qajetsinedi? Shygharma oqyrmangha әldebir syr shertip, aghynan jarylyp jatsa, tóreligin ózing ait, shynym osy dep túrsa – oqyrmanyn qanaghattandyra ma? Álde qazirgi kitap – shóngesin oqushysynyng zerdesine әsem raushan gýlding tikenekti sabaghynday batyra, titirkentip, oyatyp otyratyn, anyzdaghy Prometey otynday jylytyp, qyzdyratyn, aldynghy jaqtan shamshyraqsha jarqyrap, jol nýsqaytyn, iske, әreketke shaqyratyn dәrejede jazylu kerek pe? Bir sózben – әdebiyetting paryzyn qazirgi jaghdayda kalay týsinu dúrys? Al qazirgi әdebiyetti jasaushylardyng mindeti nede dep bilemiz?

Shamasy, mәselege býgingi kýn shyndyghynan qaraghan jón shyghar.

Azat elding azamatyna, әsirese bolashaq azamatyna zamangha ylayyk tәrbie berute pәrmendi jәrdem tiygize alatyn kórkem әdebiyet qazirgi tanda óte-móte qajet.

Birli-ekili múqtajdyqty ghana atap kóreyik. Azat elding azamaty boyyna memlekettilikti sezinu, memleket ýshin, tәuelsiz óz memleketi ýshin maqtana bilu, óz elining memlekettiligin nyghayta týsuge qúlshynu sezimin údayy baulyp, qalyptastyryp otyrghan jón. Sanasy endi-endi ghana tolysuly óskeleng úrpaqty erteng memleket tútqasyn qolyna taysalmay ústaytynday dengeyde әzirleu kerek. Tәuelsiz memleketimizding azamaty – tәuelsizdik úghymyn tereng týsinetin, el birligin saqtau jolynda sabyrly әm sauatty әreket ete alatyn. naryqtyq ekonomikany jatsynbaytyn, atomdyq-kiybernetikalyq dәuir jetistikterin jilikshe shaghatyn, bilikti de jan-jaqty, jýregi taza jan bolugha tiyis.

Qalay bolghanda da, osynday biyik múrattardy nysana etip baryp qaghazgha shúqshighanymyz jón. Qoghamnyng qalamgerlerge berer әleumettik tapsyrysy osyghan sayady. Qoghamymyzdyng ýlkendi-kishili mýshelerine san-salaly tanymdy kórkem kitaptar birinshi kezekte jәne meylinshe shúghyl úsynylghany jón.

Bәlkim, ózderining ólmes te óshpes kitaptaryn jazudy qolgha alghan qalamgerler múnday «úsaq-týiekke» alandaudy artyq kórer, әitse de, aldymen ólmes te óshpes memleketting irgetasyn nyghaytugha atsalysu lәzim, sonda, kim biledi, shyn óshpeytin sóz de tuyp qalar shygharmashylyq qalamnan. Ýmitsiz – shaytan...

Áriyne, barsha aqyn-jazushy tanymdyq-kórkem shygharmashylyqqa taban astynda kirisip keter degen oidan men aulaqpyn. Degenmen, osynau manyzdy taqyrypqa býgingi kýnning asa zәru mәselesi retinde nazarlarynyzdy bir sәtke audara alghan bolsam – aldyma qoyghan mindetimning oryndalghany dep bilemin. (Semeyde «Azat elding әdebiyeti» taqyrybymen ótken  jazushylar konferensiyasynda sóilengen sóz. 25.08.1992).

***

Ótken ghasyrdyng 90-shy jyldarynda cóilengen osy sózdi jana mynjyldyq shymyldyghyn ashqan jana ghasyrdyng ekinshi onjyldyghynda qaz-qalpynda janghyrtudyng ne qajeti bar edi? Qajeti sol – ómirding ózi kórsetip túrghanday, kýrt betbúrys  jyldary kýn tәrtibine shygharylghan saualdy býgin de, esh ózgertpesten,  qayta kóteruge túrady. Sebebi uaqyt talabyna jauap bere alatyn әdebiyet tumay jatyr degen sóz әrәdik aitylyp qalyp jýr.

Endeshe, qazirgi tanda bizge qanday әdebiyet kerek degen tәuelsizdikting tabaldyryghyndaghy súrau býgin de kýn tәrtibine súranyp túr. Eger solay eter bolsaq, onda jogharydaghy jýrekjardy pikirding qazirgi tanda da belgili bir dәrejedegi ózektiligin joymaghanyn moyyndaugha mәjbýr bolar edik. Dey túrghanmen, moyyndauymyz kerek, ras, kókeydegi bar súraqqa ol jauap bere almaydy. Óitkeni tәuelsizdikting jiyrma jyldyq damuy barysynda qalamgerlerding de, oqyrmandardyng da әdebiyetke degen kózqarastary eleuli ózgeriske úshyrady.

Olay bolsa, «Qazirgi әdebiyet qanday bolu kerek?» degen saual búl joly algha sol ózgeristerdi baghamday otyryp tartylugha tiyis...

***

IYә, qalamgerlerding de, oqyrmandardyng da әdebiyetke degen kózqarastarynda eleuli ózgerister bary anyq. Búl, bәlkim, kenestik dәuir túsynda qalyptasqan qúndylyqtarymyzdyng ózgeruine baylanysty payda bolghan shyghar. Álde zymyran zamannyng ózge qúbylystary әserinen tuyndap jatyr ma eken... Qalay bolghanda da, әiteuir bir zamanauy enjarlyq qazirgi qazaq әdebiyetining damu ýderisin toqyratyp kele jatqanday.

Aytpaqshy, әdebiyet mýddesi degende barshamyzdy kejegeden keri tartyp kele jatqan pәleket – osynau zamanauy enjarlyq syndy teris qúbylys bolmasyn? Ras, ruhany biyiktikti  qadirlegen kez boldy, biraq qazirgi kýnderi ol materialdyq baylyq tegeuirinine tótep bere almay qalghan. Keshegi baghalanar qúndylyq jana zamanda ózgergendikten de, kóp rette ótken  dәuirdegi saudager yaky alayaq dep tanbalanghandardyng dәureni jýrip ketti. Bәri solay dep kýnәhar bolu jaramas,  biraq, kóp nәrseni sybaylastyq pen qalyng qalta sheship jiberetin ahual dәuirlep túrghanday, ruh órisin soghan say zamanalyq enjarlyq, aghymdaghy uaqyt tughyzghan jaybaraqattyq jaylaghanday kórinedi. Búghan kelisuge bolar da, bolmas ta.

Degenmen әdebiyet auylyndaghy ózindik jaybaraqat jaghday syry osy aitqandarmen baylanysyp jatqan joq pa eken dep oilaysyn. Birli-jarym oghashtau oy aitylyp qalsa, ony estimeymiz, ne aitushynyng sonyna sham alyp týsemiz. Tek bayybyna barugha tyryspaymyz. Ótkendegi ýlken әdebiyetimizdi uaqyt talaby túrghysynan qayta saralap kórudi oiymyzgha da almaymyz, sol ótkende jol berilgen bir jaqty bagha beru nemese mýldem elemeu tәsili qazirgi kýnde de ózgere qoyghan joq.

Jo-joq, búl da sonshalyqty әdil pikir bola qoymas, óitkeni býgingi tanda kenes zamanynda jabyq jatqan ayauly azamattarymyzdyng – alash qayratkerlerining shygharmashylyghyn zertteuge airyqsha kónil bólinude ghoy. Biraq jogharyda aitqanymyzdy sol sauapty sharuamen shúghyldanushylardyng enbegin algha tartu arqyly aqtaugha da bolmas. Ótkendegi jәne qazirgi әdebiyettegi jana túrpatty shygharmashylyq izdenisterdi tauyp kórsetetin, taldaytyn ynta bayqalmaydy. Ókinishke qaray, keyingi kezderde últtyq әdebiyet tuy astynda bilikti delinetinderdin  qoldauy men nasihatyna bólengen,  eksperiymenttik-liyberaldyq tәjiriybe jolymen jasalyp kele jatqan kosmopolittik óner asyra dәriptelip jýr. Tap sonday tuyndylardyng ómirge kelui jәne solargha qily әsire madaq pen marapat arnalyp, tóbege kóterilui bizding zamanymyzgha qanday óner layyq jәne ony qalay jasau kerek  degen taqyrypty kýn tәrtibinde ústau kerektigin dәleldey týsedi.

Zamana súranysyn dóp basarlyq piar jasay biletinder batystyq baghytqa bas shúlghyghan әldebir tuyndyny onyng shynayy últtyq әdebiyetke júghyspaytynyn, tipti talgham búzar zalaldylyghyn elemesten, búqaralyq aqparat qúraldaryn ulatyp-shulatyp qoldata alady. Batysshyldyq kózqarastaryn aspangha kóteretin shygharmashyldar  tolyghymen beysayasy túghyrnamada túrudy kózdeydi, olar óz elining tarihy taghdyryna kópe-kórineu jaybaraqat qaraydy, nemese әlemdik arenagha shyghu kerek degen úranmen, esil-dertimen jatjúrt dәstýrine qúlay berilu baghytyn ústanady. Olardyng shygharmashylyghynan últtyq mýddeni kýitteu, memlekettik-otanshyldyq kózqarasty ústanu qasiyetterining tabyla bermeytini angharylady.  Osynday qúbylystardy adal, kәsiby taldaugha alu әreketi de bayqalmaydy. Búlardy qalaysha qazirgi tangha qajet әdebiyet jasau talabynan bólip qararsyn? Búdan әdil, shynshyl syn, әdebiyettanu, ónertanu syndy sharualarmen shúghyldanatyn adal kәsibi  mamandardy tabu, olargha jol ashu, mýmkindik beru, shygharmashylyqtaryna jaghday tughyzu   qajettigi tuyndaydy. Biraq múnday «abyroysyz», «paydasyz» ispen kim shúghyldanbaq...

Meninshe, qazirgi zaman súranysyna jauap bere alatyn shygharma jazu ýshin qalamger eng aldymen óz elin sýng, sol asyl sezimdi shygharmashylyghyna arqau etu sekildi qasiyetterdi asa zor qajettilik retinde moyyndauy tiyis. Sonda ol әleumettik manyzy bar taqyryptar men iydeyalardy shygharmashylyghynda sanaly týrde kóteredi. Últtyq mәdeny dәstýr jatsynbaytyn kez-kelgen tәjiriybe, izdenisterge baru әr suretkerding óz erkinde, olardyng sol rettegi әldebir jana iydeyalaryna, tosyn týrlerine taldau jasay bilu kerek. Jazushynyng nysanagha alghan obektine kórkemdik zertteu jýrgizu әreketteri ózindik әdeby tәsildermen jymdasa kórinis tapqanda ghana eleuli tuyndy ómirge keledi. Sonday shygharmashylyq ónimderdi tilge tiyek etu jón. Bizding әdebiy-kórkemy әlemimiz múndaygha dayyn ba?

Jalpy, jana әdebiyette kórkem kestelengen otanshyldyq baghyt basym bolugha tiyis. Sonday sipattaghy әdebiyetting mol boluy tәuelsizdigimizdi bayandy etedi dep ýmit artatyn óskeleng úrpaghymyz ýshin óte manyzdy. Sondyqtan da oghan qoldau kórsetu de, ony әdil taldamagha alu da, keninen nasihattau da qajet. Eger әdeby basylymdar men olardyng synshy-avtorlary jekelegen topqa, yqpaldy komandagha jaghynu men jaqyn boludy maqsat etpey, әr qúbylysqa әdildik túrghysynan qaraudy bekem ústansa, oqyrmangha kóp nәrse ashyp bere alady jәne kópshilikting yqylasyna ie bolady.  Ondaygha әzirmiz be?

Qazirgi zamanghy kitap oqugha degen yntanyng jalpy tómendeuin, oqyrmandargha talgham mәselesinde jәrdem beruding jolgha qoyylmaghandyghyn, dәlirek aitqanda, baspasózde adal taldama, syndarly syn, tanymdyq sholular úshyrasa qoymaytynyn eske alghanda – oqu daghdarysyna úshyramaghandardyng ózderi kitaptar múhitynda op-onay adasuy yqtimal ekenin eriksiz moyyndaysyz. Ári búghan elimizde jaryq kórip jatqan jana tuyndylardyng sany nópir, taralymy mardymsyz ekenin qosynyz. Kitap bazarynda eleng eterliktey nendey janalyq baryn kóp oqyrman bilmey de qalady. Osy orayda enbekterin atamay ketuge bolmaytyn naghyz mәdeniyet qyzmetshileri jayynda birer sóz aitu lәzim. Olar – kitaphanashylar. Osydan biraz uaqyt búryn bizge alysta túratyn dosymyz gazet qiyndysyn salyp jiberipti. Onda Atyrau qalasyndaghy oblystyq kitaphana osy joldar avtorynyng «Jaqsy kórem» atty әngimeler men povester jinaghy boyynsha oqushylar konferensiyasyn ótkizgeni turaly aqparat basylghan eken. Sony kórgende, taralymy az bolghandyqtan qalyng oqyrmannyng qolyna tiymeytin, myqtaghanda, elimizdegi kitaphanalardyng bir shiyregine ghana jetui yqtimal memlekettik tapsyrys ónimderining ózi, kitaphanalardyng maytalman qyzmetkerleri  kitap nasihatyna dúrys kónil bólgen jaghdayda – oqushy qataryn eleuli týrde molayta alady-au degen oy keldi. Osynday riyasyz úiymdastyrushylargha ruhany da, materialdyq ta qoldau kórsetu bizding biylik tarapynan eskerilip jýr me eken?

Sóz joq, mәdeny ýderisti memleket óz qolyna batylyraq alu kerek,  qazirgi zamangha layyq әdebiyet jasau әdisterin abaylap izdestirip, sol júmysqa bilgirlikpen basshylyq jasaugha tiyis. Shýkir, bizding eldegi mәdeny múragha kónil bólinu dәrejesi talaylargha ýlgi. Áytse de, zamana talabyna qyzmet etetin tuyndylargha, olardyng qasterli de qasiyetti últtyq qúndylyqtardy arqau etetinderine kónil bólu, qalamgerlerding otanshyldyq taqyryptaghy izdenisterin yntalandyryp otyru manyzdy bolmaghyn әrdayym este tútqan jón. Ras, búl bir nәzik sharua. Múny istelmey jatyr dep aita da almaysyn, tek kózge kóriner, razy eter túsy shamaly bolghandyqtan ghana qynjylasyn.

Býgingi dәuirimizdi aiqyn týsinip, býgingi dәuirimizding azamattarynyng ruhany azyghy bolugha jaraytyn  әdebiyet jasaushylar qataryn jasaqtau qajet shyghar, bәlkim? Qalay? Qaytip?  Mýmkin, ótkenimizdi úmyttyrmay, onyng tәuir tústarynan sabaq alugha ýndep otyru jolymen de, yaghni, ótken dәuirdegi tuyndylardy saraptap, beri tartu arqyly da býginge qajet әdebiyet qataryn tolyqtyrugha bolar? Mәselen, keshegi qyzyl galstukti balalardyng otanshyldyq, әdeptilik, sypayylyq, ózgege kómek beruge әzir túrushylyq qasiyetterin beynelegen kitaptardyng jas úrpaqqa býgin de jaqsy adamgershilik sabaghyn berui yqtimal emes pe? Qazirgi әdebiyet josparly týrde jýrgizilgen ótkendegi sharuashylyq  adamdary jayynda syr sherte almay ma? Olardyng azamattyq qasiyetterinin  kәdege asar jaqtary  bolmaghany ma? Nemese, bәsekeli óndiris jasaushylardyng beynelerin nelikten útymdy da ónegeli etip kórsete almay jýr? Múndaghy kiltipan nede?

Býginde bәri bar desedi, solay da siyaqty. Tek ózimizdiki emes. Tiyisinshe, tolyp túrghan molshylyqty ózimiz jasamaytyndyqtan, júmyssyzdyq jyrtylyp airylady. Sóite túra endi úlan-baytaq jerimizdi ózgelerge iygertpekpiz. Qazirgi әdebiyet múnday qúbylystardy taqyryp ete ala ma? Nege ete almasyn, jazylyp ta jýr, biraq... Qyzyghy, býginde dýkenderde kitap kóp. Solardyng ishterindegi ózimizdiki dey alarymyz sausaqpen sanarlyq qana. Bizding ruhany kenistigimizdi shetel ónimderi basyp ketken. Jergilikti jazushylardyng azyn-aulaq tuyndylary elge jetpeydi. Qazirgi zamanghy oqyrmangha qajet әdebiyet qataryn tolyqtyra almaghandyqtan emes... Búl da oilanatyn sharua.

«Qazirgi әdebiyet qanday bolu kerek?» degen saualgha oray ortagha saludy niyet etken key oi-tolghamdar 2011 jylghy 27 sәuirde osylay qaghazgha týsken-di...

***

Búl joldar jazylghaly da on shaqty jylgha ainalyp barady eken. Osy uaqyt ishinde elde nebir ózgeris boldy. Kónil alandatar qúbylystar oryn aldy. Múnayshylar arasynda úzaqqa sozylghan ekonomikalyq ereuil qandy qyrghynmen basyldy. Elding әr jer-әr jerinde etnosaralyq janjaldar (kýni keshegi Qorday qaqtyghysyna deyin) boy kórsetip jatty. Olardy retke keltiru biylik pen sayasatkerlerding sharuasy shyghar, solay ekeni naqty isterinde kórinip te jatyr ghoy, degenmen sol kelensizdikterding sebepterin dәl úghyndyru jәne әli de tuuy yqtimal  sonday oqighalardyng aldyn alu isine pәrmendi týrde atsalysudy qazirgi kezendegi әdebiyetimizding de mindeti dep bilgen abzal.

Osy orayda men ózimning kópten ústanatyn konsepsiyamdy jogharydaghy oi-tolghamdarymnyng jalghasy retinde taghy da ortagha tastaghym keledi. Azamattardy, әsirese jas úrpaghymyzdy tarih arqyly, tarih bolghanda da, tәuelsizdikting arqasynda ghana ashyq aityla bastaghan ótkenimizding qasiretti  belesterining sebep-saldarlaryn jan-jaqty, kórneki týsindiru arqyly tәrbiyeleuding manyzy zor. Ádebiyet osyny aldyna mindet etip qoysa,  yaghny qazirgi tanda «óner – óner ýshin» degen bayyrghy tamasha da súlu devizdi keri ysyra túryp, naqtylyqty tileytin «óner – ómir ýshin» úranyn tu etip kóterse dúrys bolar edi. Sóitip jedel týrde kópshilikke kórkem-tanymdy tuyndylar shoghyryn, belgili maqsat kózdegen keshendi jana әdebiyet tuyndylaryn úsynudy jýzege asyrghan jón.

Sonda elimizdi mekendegen san últ ókilderining tarihy әdilettilik degenning ne ekenin jan-dýniyesimen sezinip, qazaq tóniregine sanaly týrde toptasuyna, memlekettik tildi sózsiz moyyndap, qúrmetteuine, tirshilikte qoldanuyna jәne, әriyne, biylik ókilderining qazaq mýddesi degenning shyn mәnindegi memleket mýddesi ekenin tereng úghynuyna septese alar ma edik, qayter edik...

Kezinde kitap ústaghan jas adamdy sovet zamanynyng simvoly  dep bilgenbiz, endi býginde zamanauy qaltafondy qolynan tastamaytyn jastardy qazirgi dәuirding aishyqty belgisi, jahandanu  dәuirinin  simvoly retinde tanityn týrimiz bar. Al búlar – qalyng qauym. Myn-san úlbala, qyzbala, qyzdar men jigitter. Elimizding bolashaghy. Tәuelsizdigimizdi bayandy etuge tiyis úrpaq. Endeshe olargha berer ruhany azyghymyzdyng jay-kýiin oilamaugha mýmkin emes. Olardy qazirgi tanda qaytip kitap oqugha tartugha bolady, jәne olargha úsynatyn kitap qanday bolu kerek degen saual әdebiyet qyzmetshilerin beyjay qaldyrmasy anyq, tereng tolghandyryp jýrgen de bolar. Jәne búl jәitti qalay jolgha qoy qajet degen mәselege  kópshilikting oy qosqany qajet-aq...

Beybit Qoyshybaev

Abai.kz

16 pikir