Senbi, 20 Tamyz 2022
Aymaq 4586 11 pikir 11 Aqpan, 2020 saghat 11:43

Qostanaygha Abaydan góri Pushkin qymbat

Qazirgi tanda qazaqtyng bas aqyny - Abay Qúnanbayúlynyng 175 jyldyq mereytoyyn merekeleuge degen dayyndyq jer-jerde qyzu bastalyp ketkendigin kózi qaraqty oqyrmandardyng jaqsy biletindigi dausyz. Memleket basshysy osy aituly datagha oray arnayy jarlyq ta shyghardy. Al әleumettik jelide byltyrghy jyly #Abai175 chellendji bastalyp ketti. Búl sharagha Resey, Belarusi, Úlybritaniya, Italiya, Mysyr, Týrkiya, AQSh, Avstraliya, Qyrghystan, Fransiya men Qytay sekildi mýiizi qaraghayday 12 el qosyldy. 

Alayda bir ókinishtisi, býkil әlem ilip alyp ketken osynau úly sharagha bizding Qostanaydyng tipti de mәn beretin týri bayqalmaydy. Bizding ónirde hәkim Abaydan da kórshi elimizding bas aqyny - Pushkin qadirlirek, qymbattyraq, janyna jaqyn ba dep qaldyq. Oghan kýni keshe ghana oblys ortalyghyndaghy Tolstoy atyndaghy oblystyq kitaphanada bastalghan Pushkin portretterining kórmesi boldy. 

«Baqsaq, baqa eken» degendey búl shara әlgi aqynnyng ómirden ótken 10 aqpanda qabyrghasy qayysyp, eske alu kýnine oraylastyryp ótkizilipti. «Múrnyng barda, bir pysqyr» degendey búl kórmege anau-mynau emes, 200 jyl boyy salynghan portretter qoyylghan eken. Ony úiymdastyrugha tikeley atsalysqan Núr-Súltan qalasyndaghy reseylik ghylym men mәdeniyet ortalyghy degenning (múnday da bar eken) ókili Oliga Skalichukting maqtana aituyna qaraghanda múnda aqynnyng kózi tirisinde salynghan portretterinen bastap, qazirgi tandaghy keskindemeleri de tolyq qamtylghan. Qysqasy, Mәskeudegi A.S. Pushkin atyndaghy memlekettik muzeyindegi barlyq portretter tolyq kóship kelgendigi bayqalady

Shyndyghynda da múnda Pushkinning neshe týrli boyaumen salynghan, әrtýrli ómir kezenderinen mol habar beretin sandaghan keskindemelerinen kóz túnady.Onyng beynesin alghash salghghan Orest Kiprinskiy degennen bastap Vasiliy Shuhaev, Anatoliy Zverev, Pavel Volya, Gennadiy Novojilovke deyin sozylyp, ayaghy qazirgi kózi tiri Nikas Safronovpen ayaqtalghan. Osy orayda «Shirkin-ay, ózimizding Abaydy osynday mol boyau men neshe týrli sujetterdi úshtastyryp sala alatyn bizding suretshilerimiz qayda jýr eken?» degen salmaghy auyr saualdyng da boy kótereri anyq.   

Al endi Pushkindi óz elinde ghana emes, ózge júrttyng tórine әkelip, sharshamay-shaldyqpay nasihattap jýrgenderge amalsyz tәnti bolasyn. Olargha, әriyne, Pushkiyni qymbat. Al bizge she?  Úly Abaydy biz osylaysha baghalay aldyq pa? Baghalau týgili, bas aqynymyzdyng mereytoyy kezinde ózgening qansyghyna tamsynghanymyz neni kórsetedi? Jaraydy, Qostanaydyng biyligining orysshyl ekendigine әldeqashan kózimiz jetken. Al osyndaghy ziyaly qauymnyn: «Au, Úly Abaydyng mereytoyy jyly aldymen óz aqynymyzdy nasihattaudyng ornyna ózge júrttyng aqynyn úlyqtauymyz qalay? Búl ne basynghandyq?» dep bir dauys kóteruge de jaramady. Sirә, búlargha «Sen tiymesen, men tiymen badyraq kóz» degen ústanym janyna jayly ma de qalam. Áytpese, osy Qostanaydyng Abaygha emes, aldymen Pushkinge býiregi búryp túratyndyghy býgingi bolghan dýnie emes. Bizde ony erekshe qadirlep, tóbege kóteredi. Qalamyzdyng dәl ortalyghynda Pushkin kóshesi «men múndalaydy». Ony az deseniz, sol kóshening boyynda, qalalyq әkimdikting qarsy aldynda búl dudarbastyng qasqiyp túryp óleng oqyghan eskertkishin de alystan bayqaysyz. Mine, múnysymen qoymay, onyng portretterining oblysymyzdyng bas kitaphanasynan oiyp túryp oryn aldy. Dәl hәkim Abaydyng mereytoyy jylynda.

Al endi osy kórmeni ashqan Núr-Súltandaghy әlgi reseylik ortalyq degenning taghy bir ókili - Konstantin Vorobiev qyza-qyza kele «Árqaysymyzdyng óz Pushkiynimiz bar» dep aidy aspangha bir-aq shyghardy. Sirә, kórmening qyzyghyna týsip ketip, ózin Resey jerinde túrmyn dep oilap qalsa kerek. Al biz bolsaq «Osy bizding әrqaysymyzdyng óz Abayymyz bar dep aita alamyz ma?» degen oigha qaldyq.

Aytpaqshy, búl kórme osy kitaphananyng birinshi qabatynda bir ay boyy kórsetiletin kórinedi. Sosyn tórtinshi qabatqa kóterilip, Pushkindi kóre almay armanda qalghandar ýshin taghy da biraz túrady. Sosyn Qazaqstannyng basqa qalalaryn aralaugha shyghatyn kórinedi. Sonda biylghy jyl - Abay jyly emes, Pushkin jyly bolghany ma?

Jalpy, qostanaylyqtar tek Pushkindi ghana emes, orys jazushylarynyng barlyghyn da erekshe qadirlep, tóbesine kóteredi. Olardyng mandayyna shang tiygizbeydi, atyna daq týsirmeydi, esimderin mәngilikke saqtaugha tyrysady. Al,  hәkimge olardyng ortasynda oryn joq. Búghan byltyryghy jylghy Nazarbaevqa kóshe beru kerek dep úran kóterilgende, qala ortalyghynda Gogoli, Chehov pen Tolstoy sekildi keng da әsem kósheler túrghanda, jalghyz Abay danghylynyng atyn óshiremiz dep әlek salghandyghyn úmyta qoyghan joqpyz. Sonda da, ziyaly qauym degenning bireuining eng bolmasa «Búl qalay?» degen súraghandyghyn estigen de, kórgen de emespiz.

Múny da az deseniz, Abay atyn eng bolmasa bir mekemege beruge de qimaydy. Osynda ózge at qúryp qalghanday «Tobyl» degen attan ayaq alyp jýrgisiz. «Tobyl» futbol komandasy, osy attas basketbol komandasy, Tobyl stansasy, SPK «Tobol» degen sekildiler tolyp jatyr. Tipti jaqynda ghana osyndaghy Zatobol degen kentti «Tobyl qalasy» dep ózgerte saldy. Oghan «mereytoy qarsanyndaghy bizding de syilyghymyz bolsyn dep Abay atyn bereyik» degen de bir jan tabylmady. Al qazir osyndaghy býkil teledidar Tobyldy ózderin «Tabyyl» dep atap, ózderinshe búrmalap, mәz bolyp jatyr. Al «Abay qalasy» desek, qay tilde de dúrys ta әsem aitylar edi-au. E, qaysibirin aitarsyn...

Úly Abaygha jaqsy bir eskertkish te búiyrmay qoydy. Ózgelerge kól bolghanda, ózimizge shól bola qalatyndyghymyzdy qaytersiz. Bizde eskertkish degenning neshe atasy bar. Ásirese fransuzdargha degen yqylas erekshe. Ortalyqqa kelseniz, tәshtiyip, shirengen Napoleondy, alaylatyp-jalaulatyp túrghan Janna d. Arkty, kinodan ghana kórgen Mery Poppins degen biykeshtin, temir balqytyp jatqan dobalday kenshining eskertkishin ainalyp óte almaysyz. Tipti sayqymazaq Charly Chaplinge de oryn tabylghan.Al búl jerden Abaydyng beynesin izdep, әure bolmanyz. Qostanaylyqtar hәkimdi әzirshe qajetsinip túrghan joq. Myng jerden mereytoyy bolsa da.

Jaybergen Bolatov

Abai.kz

11 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2921
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2159
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1816
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2917