Dýisenbi, 30 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 130865. Jazylghandar — 116187. Qaytys bolghandar — 1990
Alashorda 5871 50 pikir 30 Qantar, 2020 saghat 11:34

Qazaq Respublikasynyng 100 jyldyghy qarsanynda...

Jana bastalghan 2020 jyl Úly oishyl-aqyn Abaydyng 175-jyldyghy, Altyn Ordanyng 750-jyldyghy, Ata Zanymyzdyng 25-jyldyghyna qosa basqa da manyzdy oqighagha toly bolmaq. Búl orayda Qazaq Respublikasynyng qúryluyna 100 jyl toluy - alghash avtonomiya týrinde dýniyege kelip, aqyr ayaghynda býgin әlemge Qazaqstan Respublikasy degen ataumen tanylghan tәuelsiz memleketke ainalghan orny bólek mereytoy. 

Búl oqighanyng aldynda Alash Últtyq Jerli Avtonomiyasynyng qysqa da bolsa, jarqyn ghúmyr keshkenin, sonday-aq Kenes ókimetin moyyndaghan Alash Orda basshylarynyng Qazaq AKSR-yn qúryp, onyng qúqyqtyq mәrtebesi men jer aumaghyn (territoriyasyn) anyqtaugha qyzu da tikeley atsalysqan tarihyn eskersek, Qazaq Respublikasynyng Alash Avtonomiyasymen arada evolusiyalyq baylanysy boldy dep aitugha tolyq negiz bar.

Búl tanghalarlyq jayt. Áytse de totalitarlyq iydeologiyanyng kýireuinen 30-jylday ótuine qaramastan, Tәuelsiz Qazaq memleketining resmy tarihnamasynda Qazaq Kenestik Respublikasyn qúrushy retinde birynghay Á.Jangeldiyn, S.Seyfulliyn, T.Rysqúlúly jәne t.b. qazaq bәlshebekteri atalady.

Degenmen Kenes ókimetine deyingi tústa Alash avtonomiyasynan basqa Finlyandiya, Ukraina, Gýrjistan, Ázirbayjan, Bashqúrtstan syndy basqa da últtyq memleketter men avtonomiyalar qúryldy.Búl - últtyq respublikalardy qúruda totalitarlyq iydeologiya emes, әrbir halyqtyng ózin ózi basqarugha degen úmtylysy sheshushi faktory bolghanyn dәleldeydi.

Sondyqtan da últtyq avtonomiyalardyng qúryluyn Kenes biyligining óz bastamasy emes, Reseydegi patshalyq biylik qúlaghan sәtte onyng otary bolghan iri-iri halyqtardyng últtyq sana-sezimining oyanuy nәtiyjesi dep qarastyru kerek. Onyng ishinde Alashtyng Qazaq Kenestik Avtonomiyasy bolyp qayta qúryluyna Á.Bókeyhan, A.Baytúrsynúly, Á.Ermekúly, N.Tóreqúlúly, S.Qojanúly, S.Sәduaqasúly jәne t.b. «Alash» qayratkerleri qomaqty ýles qosty.

Tarihymyzdyng kenestik núsqasyn qorghaushylar: «Alash» jetekshileri men ókilderi tәuelsizdikti ansaytyndaryn mәlimdegen joq», nemese «olar Resey qúramynda avtonomiya bolumen shekteldi», - dep, tarihtyng óshpes betin joqqa shygharghysy keledi [1]. Ózgeleri Alashty «jariyalanbaghan avtonomiya» eseptep, «Avtonomiyany jariyalau keyinge qaldyryldy» da, tek «Alash Orda ýkimeti boldy» dep mәlimdeydi. Búl pikirge salsaq, memleketting memlekettik basqaru tetigi bar (Alash Orda Halyq Kenesi), biraq ony jasaqtaghan memleketting ózi (Alash Avtonomiyasy) atymen bolmady-mys (!) [2].

Al II Jalpy qazaq-qyrghyz sezining hattamasy 1917 j. 12 jeltoqsanda, Á.Ermekúlynyng «Saryarqa» gazetinde jazghanynday, aldymen Últtyq Jerli Autonomiyasy qúrylyp, azan shaqyryp ony «Alash» dep ataghanyn búltartpay rastaydy. Sodan song ghana sezd Avtonomiyanyng memlekettik biylik tetigi – Alash Orda uaqytsha halyq kenesin (ýkimetin) jasaqtady. Sonymen qatar sezd Alash Ordagha tayau arada Últtyq qúryltay shaqyryp, onyng bekituine Alash Konstitusiyasynyng jobasyn úsynudy tapsyrdy [3, HI t., 252 b.]. Qúryltay sonymen qatar memlekettik biylikting ýsh tetigi – zang shygharushy, atqarushy jәne sot biylikterin jasaqtap, jalpyúlttyq saylau uaqytyn belgileuge tiyis edi. Mine sol sebepti Alash Orda «Uaqytsha (Últtyq qúryltay shaqyrylghansha) Býkil qazaq-qyrghyz halyq kenesi» dep ataldy. Alashtyng qúrylghanyn Alash Ordan mýshesi (komissary) bolyp saylanghan Á.Ermekúly eng alghash «Saryarqa» gazetinde pash etti. Avtonomiyanyng qúrylghany 1918 j. nauryz-sәuirinde resmy týrde Kenes ókimetine de habarlandy (kenirek tómende aitylady).

Últtyq Avtonomiyany halyqtyng ókiletti ókilderi, onyng ishinde delegattardyng kópshiligin (81-ding 43-i) qazaqtan Býkilreseylik qúryltay jinalysyna saylanghan deputattar, qalghan 38-in – qazaq basym túratyn 10 oblys, 1 gýberne jәne 3 bolys, atap aitqanda - Semey, Aqmola, Torghay, Oral, Syrdariya, Ferghana, Jetisu, Bókey ordasy, Zakaspy oblysynyng Manghystau oyazy, Samarqant oblysynyng Jizaq oyazy, Amudariya әtdeli (bólimi), Altay gýbernesine qaraghan Biiski, Barnaul, Zmeinogor oyazdary qazaqtarynyng atqaminerleri qúrady [3, H t., 438 b.]. Keyinirek «Reseyding jogharghy biyleushisi» A.Kolchaktyng «Alash Ordany kim saylady? Reseyding qanday memlekettik biyligi qashan ony óz qúzyrynda bekitti?" degen súraghyna, Alash Orda tóraghasy Á.Bókeyhan: «Alash Ordany ókiletti jalpyqazaq siyezi saylady, sol sebepti eshkimning bekituin qajet etpeydi», - dep kesip aitty [5, II t., 84 b.].

Ayta ketetin mәsele, Alash Orda tóraghasynyng ózi shynayy demokratiyalyq negizde ýsh balama ýmitkerding ishinen kópshilik dauyspen saylandy.

Jalpy Alash Ordanyng qazaqtan saylanghan 15 mýshesining ishinen 8-i S.-Peterbor, Mәskeu jәne Qazanda oqyp zanger diplomyn alghan, sudiya, prokuror, advokat qyzmetin atqarghan aitarlyqtay tәjiriybesi bolsa, tórteui – 1906-1907 jj. shaqyrylghan I jәne II Memlekettik dumanyng deputattary edi.

1918 j. qyrkýieginde Ufada Býkilreseylik qúryltay mýshelerining Komiyteti (1917.25.10 j. Uaqytsha ýkimet qúlap, 1918.06.01 j. Qúryltay quylghan son, Samarda qúrylghan Reseyding alghashqy zandy ýkimeti) Alashty Avtonomiya dep moyyndady [3, t. 11, 237]. Onyng izinshe Ufadaghy Memlekettik mәjilis te Alashty Avtonomiya, Alash Ordany – onyng ýkimeti dep moyyndady [3, HI t., 239 b.].

Mine osynday tarihy derek-ayghaqtar túrghanda, Alashty «jariyalanbaghan avtonomiya» deu – últtyq tarihty óreskel búrmalaumen para-par.

Rasynda da, tәjiriybesi mol, pragmatik «Alash» jetekshileri ózderin «Býkilreseylik biylik» dep jariyalaghan ýkimetterding bәri de Reseyding «tútastyghyn» saqtaudy ansaytynyn jaqsy bildi. Sondyqtan jana biylikpen aradaghy qarama-qayshylyqty ushyqtyrmay, «Samar ýkimetin» de, Ufa diyrektoriyasyn da, Kolchakty da «oyda avtonomiyadan basqa maqsat joq» dep sendirip baqty. Biraq olar «tútastyqty» ózgesheleu qabyldady. Mysalgha, I Sibir oblystyq siyezinde Á.Bókeyhan bylay dedi: «Ya bizding Resey respublikasyn tek qana shtattardyng federasiyasy týrinde elestetemin... Eger bizding Resey respublikasy jekelegen shtattargha bólinse, odan halyqtar tek baqytty bolady...» [3, H t., 129 b.].

Álihannyng sezd izinshe jaryq kórgen «Jalpy Sibir siyezi» maqalasy birqatar tarihshynyng «Alash» jetekshileri «tәuelsizdikke úmtylatyndaryn mәlimdegen joq» degen teziysin týpkilikti joqqa shygharady. Álihan bylay dep jazady:

«Sibir avtonomiya bolsyn, bizding qazaq últy uaqytsha Sibirge qosylady. Bizding búl fikirimizge az búratanalar da – búryat,yaqút qosyldy.

Sonymen, Sibir avtonomiyasynyng negizgi zakonyne óz aldy bir bab jazylmaq; qazaq últy hәm ózge Sibirdi qonys qylghan jerli júrt Sibir avtonomiyasyna uaqytsha qosylady. Ózderi,biz endi bólinip, óz aldymyzgha avtonomiya bolamyz degen kýni bosanyp, avtonomiya bolady dep.

...Biz oiladyq, – әueli Sibirge sýienip, tasymaldap, jalghasyp, kóship ketelik; jipjalghap, zor memleket kórneuinen qútylyp-ap, otau bolyp sonynan bólinelik dep» [3, H t., 189 b.].

«Qazaq deputattary» atty kelesi maqalasynda Á.Bókeyhan odan beter ashyq jazdy: «Tiri bolsaq, aldymyz ýlken toy. Alashtyng balasy búl joly bolmasa, jaqyn arada óz tizgini ózinde bólek MEMLEKET bolar»(!) [3, H t, 88 b.].

«Júrt isin týs kórmey, oyau jýrip izdeu maqsat» dep sanaytyn Alash qayratkerleri memleketshil sayasatkerler edi. Olardyng osy ústanymy búrynghy imperiya ydyrap, azamat soghysy men terror jaylaghan alasapyranda últtyng mún-mýddesin joghary qoyyp, óz ómirlerin qúrban etip, tughan halqy ýshin últtyq memlekettikting irgetasyn qalap berdi. Algha qoyghan maqsatyna jetu ýshin Alash jetekshilerining qanday ymyrashyldyqqa bara alatynyn, kimmen bolsa da til taba alatynyn Kenes ókimetine jibergen jauabynan kóruge bolady:

«1918 jyl, marttyng 21-inde biz, Alash Ordanyng mýsheleri, últ júmysyn basqarushy halyq komissary Stalinning Alash Autonomiyasy turaly aitqan sózin teksergennen keyin, Sәbet hýkimetin Rosiyadaghy barlyq autonomiyaly halyqtardyng kindik hýkimeti deuge qauly qylyp, mynany bildirdik:1 Dekәbirding 5-nen 13-ine deyin Orynborda bolghan Jalpy qazaq-qyrghyz siyezining qaulysy boyynsha toqtausyz Alash Autonomiyasyn jariyalaymyz» [3, H t., 438 b.].

Izinshe Mәskeuge kenesterdi moyyndaudyng 14 bap sharty kórsetilgen taghy eki jedelhat ketti. Alayda kelissózdi Kenes ókimetining ózi ýzdi. Sonyng jәne azamat soghysynyng bastaluy saldarynan Alash Orda qantógiske aralasugha mәjbýr bolyp, ýkimet qúramynda qorghanys ministrligining qúzyry men mindetteri jýktelgen Áskery kenes qúryp [3, H t., 464 b.], últtyq armiyasyn jasaqtap, aqtar qozghalysymen birge Sibir men birqatar qazaq oblysynda qyzyldargha qarsy shayqasty. Ayta ketetini, Alash Ordanyng birneshe myng jauyngerlik armiyasy (B.Abdyghaliyúlynyng mәlimetine sәikes, Alash Ordanyng Batys bólimining 2 myndyq, Torghay, Aqmola, Jetisu jәne t.b. atty әskerlerin aitpaghanda, bir Sibir armiyasynyng qúramynda 5 polkten túratyn atty qazaq 2 brigadasy men 1 derbes  atty polkty)[14, 72 b.] jattyqtyryp, qarulandyryp, qamtuy – Últtyq Autonomiyanyng aldynghy basqaru jýiesi qiraghan alasapyran jaghdayda últtyq derbes basqaru qabyletining bolghanyn aiqyn anghartady.

Sayasy ahualdyng qanshalyqty shiyelenisti bolghanyn Mústafa Shoqay bylay sipattady: «Eger qazaqtar alghashynda ortalyq kenes ókimetin moyyndaugha quana kelisse..., onyng sebebi, bәlshebekter ózderinin... uәdesin... adal oryndaghanda... qazaq dalasynda ... avtonomiyalyq basqaru tolyq jýzege asqan bolar edi. Biraq bәlshebekter «burjuaziyalyq» adaldyqty elemedi de, qazaqtar aldanyp qaldy. Qazaqtar alghan betinen-aq ózderine «búratana» dep qyryn qaraghan Sibir diktatoryna da (A. Kolchak. – Avt. eskertui.) esh ýmit artpady. Qazaqtar... aqyr ayaghynda Sibir reaksiyasy men reseylik kenes ókimetining birin tandaugha mәjbýr boldy» [5, II t., 84 b.].

(№ 1 foto. Alash avtonomiyasy men Kenes ókimetining bir-birin moyyndaytyny turaly Alash Ordanyng ózining oblystyq jәne oyazdyq komiytetterine 1918 jyldyng 16 sәuirinde joldaghan jedelhattarynyng biri)

(№ 2 foto. Alash Avtonomiyasy men Kenes ókimeti arasyndaghy bir-birin moyyndau turaly ekijaqty kelissózi barysynda Alash Orda ýkimetining RKFSR Halyq komissarlar kenesining tóraghasy V.Leninge 1918 jyldyng 21 sәuirinde joldaghan jedelhattarynyng biri)

1918 j. Alash Orda atynan Kenes ókimetimen kelissóz jýrgizgen H.Ghabbasúly, bylay dep eske alady:  «1918 j. basynda [1919 j.] Bókeyhan Semeyge kelip, mәjilis shaqyrdy... Bókeyhan ahualdy bayandap berdi de, sayasy oqighalar patshalyq [monarhiyalyq] jýieni qalpyna keltiru baghytynda damyp kele jatqan jaghdayda ne isteu kerek degen mәsele qoydy. Múnday jaghdayda últtardyng ózin ózi biyleu qúqyna ýmit artuy mýmkin emes. Sondyqtan Kenes ókimetimen baylanysu qajet... Mine soghan baylanysty biz Mәskeuge Baytúrsynúlyn jiberdik» [12, II t., 9-10 bb.].

Arhivterden tabylghan (QR PA, RF MA, RMÁSTA) tarihy derekterge qaraghanda, Alash Avtonomiyasyn Qyrghyz (Qazaq) AKSR etip qayta qúru isi Alash Orda men Kenester arasyndaghy úzaq sozylghan (1919 j. jeltoqsany – 1920 j. tamyzy) kelissózding nәtiyjesinde jýzege asqan. Kelissóz barysynda bolashaq qazaq avtonomiyasynyng qúqyqtyq mәrtebesi men shekarasy talqylanghan. Mәskeulik tarihshy, prof. D.Amanjolova ózining «Na izlome. Alash v etnopoliticheskoy istoriy Kazahstana» atty enbeginde jazghanynday, «Alashordashylar ózderi avtonomizmdi qúryp rәsimdegen uaqyttan - 1917 jyldan beri qorghap kelgen shekara aumaghynda respublika qúrugha ortalyqtyng (Kremlidin) kelisimin alu ýshin, ózining býkil úiymdastyrushylyq jәne intellektualdyq kýsh-quatyn júmyldyrdy»[13, 412 b.]. Mysalgha, RKFSR Halyq komissarlary kenesining mәjilisinde keleshek qazaq respublikasynyng jer aumaghy (territoriyasy) turaly bayandama jasaghan Alash Orda mýshesi Á.Ermekúly Qyrghyz AKSR turaly Dekretke qoidyng qarsanynda bolghan mynaday sәtti esine alady:

«V.IY.Lenin ózi tóraghalyq etken alghashqy mәjilisting ayaghynda, Avtonomiyany qúru jóninde qazir Stalinge baryp pikirlesinder, onda dayyndaghan jobasy bar, sonymen tanysyp, bar oilaryndy týiistirinder, - dep kenes berdi. 

Mәjiliske qatysushylar tegis ýziliske dәlizge shyqtyq. Qazaqstandyq delegasiya 15-tey adambyz. Álihan Bókeyhandy tostyq. Álekeng Leninmen birge onasha pikirlesip, әngimelesip qalghan bolatyn. Bir 15-20 minuttan keyin ol kisi de shyqty. Bizder Sizdi Stalinge kiruge tosyp túrmyz, - delindi.

Álihan bәrimizge salqyndau qarap: «Stalin ne shesher deysin, onyng ne oiy, ne bilimi kólemdi emes, qansha bir jetisken joba bar deysin. Onan da ózimiz jeke sheshken dúrys», - dep jýrip ketti.

Biz bәrimiz de antarylyp qalyp, Álekene ilesip Kremliden shyghyp kettik»[6, 12 b.].

(№ 3-4 foto. Qazaqtyng tarihy tól atauyn qalpyna keltiru jәne ony orys tilinde «Kazah» dep jazu turaly Qazaq AKSR ýkimetining qaulylary)

Á.Ermekúlynyng aituynsha, Á.Bókeyhan men V.Lenin studenttik shaghynan tanys bolghan [6, 25 b.], 1893 j. S.-Peterbor uniyversiytetining zang fakuliteti kursyn ekstern týrde birge tapsyrghan. Aragha 27 jyl salyp ekeui jeke qalghanda ne turaly әngimeleskeni beymәlim. Biraq «osy mәjilisten keyin bir jeti ótken song V.IY.Lenin Qazaq ASSR-in qúru jónindegi dekretke qol qoyady», - deydi Á.Ermekúly. Kóp úzamay «Qazaq» degen tarihy atauyn qalpyna keltirgen dәl osy respublika aragha 70 jyl salyp Tәuelsizdigin jariyalaghan zamanauy memleketting qúqyqtyq, territoriyalyq jәne ekonomikalyq negizine ainaldy.

Mine osylaysha Qyrghyz (Qazaq) AKSR joq jerde qúrylmaghanyn kesip aitu kerek. Bәrinen búryn ol qazaq halqynyng derbes últtyq memlekettilikke degen úmtylysy men qúlqynyng jemisi. Oghan Alash Orda tóraghasynyng orynbasary H. Ghabbasúlynyng 1918 j. 21 sәuirde V.Lenin men IY.Stalinge joldaghan jedelhaty aighaqtaydy: «Qazaq oblystarynyng avtonomiyasy mәselesi qazaq halqynyng ne ómir, ne ólim mәselesi... Alayda jergilikti deputattar kenesi (kenestik. – avtorlyq eskertui) tarapynan tarapynan halyqtyng ózin ózi biyleu qúqyn eskermeu tiylmady, qazaq úiymdaryn qudalau, olardyng mýshelerin tútqyndau qalyng qazaq búqarasyn ózine qarsy qoyady, últtyq jikshildikti terendete týsude... Qazaq halyq kenesi (Alash Orda. – avt. eskertu), qazaq halqynyng myzghymas talap-tilegin orynday otyryp, avtonomiya iydeyasyn meylinshe erterek jýzege asyrudy ózining mindeti dep sanaydy».

Alash qayratkerleri tughan halqynyng maqsat-múratyn arqalap, ony tabandy týrde qorghau men jýzege asyrugha ózderining býkil bilim-parasaty men kýsh-qayratyn jәne tipti ómirin da ayamay sarp etui – olardyng óshpes tarihy qyzmeti. Kenes ókimetining Dekreti halyqtyng osy maqsat-múratyn moyyndauy jәne Alash Avtonomiyasynyng irgetasyn kótergen últ ziyalylarynyng qiyan-eski kýresining zandy jemisi, tarihy aktysy edi. Onyng aiqyn aighaghy retinde avtonomiyanyng jer aumaghy men shekarasyn bekitu syndy jandy mәseleni taldau barysynda qazaq (Alash) ókilderi búltartpas dәleli men uәji esebinde 1897-1901 jj. F.Sherbina men 1902-1903 jj. S.Shvesov ekspedisiyalarynyng ghylymy mәlimetterin algha tartty. Qazaqtyng jer-suyn, egin, mal sharuashylyqtaryn zerttegen ekspedisiyalargha Á.Bókeyhan bastan-ayaq qatysty. V.Leninning tóraghalyghymen ótken Halkom kenesinde Á.Ermekúly tizip keltirgen osy aighaq-derekter jerlerding tarihy túrghyda qazaq halqyna jatatyny mýltiksiz dәleldedi. Nәtiyjesinde 1917 j. 12 jeltoqsanda II Jalpy qazaq-qyrghyz siyezi Alash jeri dep jariyalaghan territoriyany týgel saqtap, ol qayta qúrylghan Qazaq AKSR-nyng jer aumaghymen birdey bolyp shyqty [13, s. 361].

(5 foto. 1920 j. Alash qayratkerleri qorghap qalghan Qazaq AKSR-ning 1920-1929 jj. jer aumaghynyng kartasy)

Osy jәne ózge de arhiv qújattaryn eskere otyryp, bir mәseleni ashyq moyyndau kerek. Qazaq AKSR-yn qúru isinde qazaq bәlshebekterining qosqan ýlesin (әsirese úiymdyq jaghynan) týbegeyli joqqa shygharugha bolmaydy. Biraq ol iygi iske sonau bastan zor serpin berip, sheshushi roli atqarghan basqa túlghalar ekenine kóz jetkizemiz. Oghan qosa 1920-1940 jj. «burjuaziyalyq últshyldyqpen kýresti» jeleu etken qazaq bәlshebekteri «Alash» qayratkerlerin jappay qudalaudy ózi bastap berip, olardy týgel atugha, olardyng ornyna el basyna Úly dala halqynyng ýshten ekisin qasaqana úiymdastyrylghan ashtyq arqyly qyrghan qanisher, zúlym sayasy biylikting keluine sebepshi boldy (F. Goloshyokiyn). Qúrdymgha taqaghan halqyn ashtyq-azaptan qútqaramyn dep istegen bar amaly taghy da sol Stalinge hat jazudan asa almaghan olar «qolyn mezgilinen kesh sermedi». Iya, olar óz aldyna daryndy, batyl qayratkerler-tin. Alayda halqyn «tar jol-tayghaqtan» aman alyp shyghugha jol tabatyn, ózderine jón silteytin tәjiriybesi mol agha buyndy «taptyq kýres» pen mansap ýshin talas-tartysynyng qúrbany etti.

Alashtyng Kenes respublikasy bolyp qayta qúryluy, evolusiyasy beyresmy bolsa da Á.N.Bókeyhan bastaghan alashordashylardyn  (A. Baytúrsynúly, A. Ermekúly, Gh. Álibekúly jәne b.) sheshushi roli atqarghan is-әreketining nәtiyjesi. A. Baytúrsynúlynyng «Biylik aq bolsyn, meyli qyzyl bolsyn, bizge bәribir, tek qazaqtyng ózin ózi biyleuge degen qúqyn moyyndasa boldy» degen pikiri Alash jetekshilerining myzghymas ústanymy bolatyn. Olardyng tarihi  qyzmeti men qosqan ýlesi – «Ufa diyrektoriyasy» da, «Reseyding jogharghy biyleushisi» A. Kolchak ta, odan qaldy - Kenes ókimetining de tәi-tәy basqan qazaq memleketin joymaq bolghan bar әreketine qaramastan, Alash qayratkerleri halqynyng mandayyna jazylghan tarihy mýmkindikten aiyrylmaugha bar kýsh-qayratyn ayamady. Á.N. Bókeyhannyng «Bizding júrt bostandyq, tendik, qúrdastyq sayasy isin úghynbasa, tezek terip, tarih (tarqy) jolynda artta qalady»[3, t.H, s.84], «keyingi ýrim-bútaq ne alghys, ne qarghys bere jýretin aldymyzda zor sharttar bar. Osyny anghar, júrtym qazaq!» [3, t.H, s.88] degen ýndeui soghan dәlel. Olar ózderine jalpyúlttyq siyez jýktegen mindetti alasapyran kezende tabandylyqpen atqara berdi. Tyghyryqqa tirelgen sәtte olar Kenes ókimetimen ymyralasugha deyin baryp, aqyr sonynda últtyq memleketting irgesin saqtap qaldy.  Óz kezeginde, Qazaq jәne basqa respublikalardyng qúryluy Kenes ýkimetining kenetten «syiy» emes, onyng pragmatizmning kórinisi, últtyq qozghalystar men olardyng jetekshilerining yqpalyn moyyndau boldy. Sondyqtan, Qazaq respublikasynyng qúryluyn, sonymen birge onyng keyingi tәuelsizdigin, tek Sovet ókimetining sheshimderimen baylanystyrugha tyrysu, tarihy faktilerdi búrmalau, halyqtyng erki men onyng basshylarynyng batyldyghyn tómendetu.

Sonymen 1917 j. 12 jeltoqsanynda halyqtyng talap-tilegimen dýniyege kelgen Alash Avtonomiyasy 1920 j. tamyzynda evolusiyalyq jolmen Qazaq (alghashynda Qyrghyz) Respublikasy bolyp ózgerdi. Óz kezeginde ol 1936 j. jeltoqsanynda KSRO-nyng tolyqqandy mýshesi mәrtebesin alyp – Qazaq KSR-yna ainalyp, 1991 jyldyng 16 jeltoqsanynda ózining memlekettik Tәuelsizdigin jariyalady.

Mine sondyqtan da 2020 jyl – Qazaq Respublikasyna 100 jyl tolatyn tarihy da sayasy manyzy zor mereytoy jyly. Biz, Alash úrpaqtary, býgingi elimizding negizin qalaugha býkil sanaly ghúmyryn sarp etken ata-babalarymyzdyng erligi men tarihy qyzmetin layyqty baghalap, olardyng aruaqtaryna taghzym etuge mindettimiz.

Eske sala ketsek, 2019 jyldyng kókteminde «Aq jol» partiyasy Ýkimetke osynday úsynys joldaghan bolatyn. Oghan búl mәsele zertteui kerek degen jauap alyndy. Bizding biluimizshe, QR Bilim jәne ghylym ministrligi Sh.Uәlihanov atyndaghy Tarih jәne etnologiya institutynyng pikirin súrady. Ghylymy mekeme 2019.24.04-de bergen jauaby, tarihy oqighanyng kenestik jelisin ústansa da, ayaghynda «Qazaq Respublikasynyng 100-jyldyghyn... atap ótu asa manyzdy. A.Peruashevtyng «Qazaq Respublikasynyng 100-jyldyghy» atauyn... resmy qoldanu turaly úsynysyn tolyq qoldaymyz» - dep moyyndady.

Toqeterin aitqanda, resmy tarihshylardyng ózderi de dúrys dep shyqty. Al memlekettik organdar әli de ýnsiz otyr.

Azat Peruashev,

«Aq jol» demokratiyalyq partiyasynyng tóraghasy, QR Parlamenti Mәjilisining deputaty.

Súltan Han Aqqúly,

L.N. Gumiylev atyn. EÚU «Alash» GhZY diyrektory.

Derekkózderining tizbegi:

  • Byly ly liydery «Alash-Ordy» borsamy za nezavisimosti Kazahstana? Interviu issledovatelya etoy temy, doktora istoricheskih nauk, professora Dina Amanjolova. Chitati zdesi: https://camonitor.kz/32814-byli-li-lidery-alash-ordy-borcami-za-nezavisimost-kazahstana.html
  • «Ayqyn», 15.02.2019.
  • Bókeyhan Á. Shygharmalary – Sochiyneniya. – Astana: «Alashorda» Qoghamdyq qory, 2018. – 15 tom.
  • Biysembiyev K. B. IYdeyno-politicheskie techeniya v Kazahstane v konse HIH – nachale HH vv. – Almaty, 1961. – S. 363.
  • Shoqay M. Shygharmalarynyng tolyq jinaghy: On eki tomdyq. – Almaty: Dayk-Press, 2012.
  • Makenbaev Q., Saduakasov Q. Alty Alashtyng ardaghy – Álimhan Ermekov. – Jezkazgan, 1992. – 44 b.
  • Tomski obl. memlekettik arhiyvi: 3 qor, R. 552, 1 tizbek, 774 is, 56, 71, 73-74 pp.
  • Zaky Validy Togan. Boriba narodov Turkestana y drugih vostochnyh musuliman-turkov za nasionalinoe bytie y sohranenie kulitur. Kniga I. – Ufa: «Kitap», 1994. – 400 s.
  • RF MA: R-667 Qor, 1 tizbek, 16 is, 1-22 pp.
  • QR PA: 811 q., 23 tizbek, 193 is, 52-54 pp.
  • «Qazaq». №№ 91, 98-99, 24 jeltoqsan, 1914, 23, 26 qantar, 1915.
  • Dviyjenie Alash: Sbornik materialov sudebnyh prosessov nad alashevsami. Trehtomniyk. – Almaty: FF «El-shejire», 2011. – T. II. – 377 s.
  • Amanjolova D. Na izlome. Alash v etnopoliticheskoy istoriy Kazahstana. – Almaty: Izdateliskiy dom «Tayms», 2009. – 412 s.
  • Abdygaliuly B. Voysko Alash. Kazahskie chasty v sostave Beloy armiy (1918-1920 g.g.) – Astana: Foliant, 2017. – 416 b.

Abai.kz

50 pikir