Dýisenbi, 25 Qantar 2021
Alashorda 5299 11 pikir 17 Qantar, 2020 saghat 14:10

Álihan Bókeyhan: Samara izderi

Avtor – Mәskeudegi Á.Bókeyhan men N.Núrmaqov ziratynda

Balalyq shaghym Aqtoghay topyraghynda ótti. Arqanyng eng biyik nýktesi Aqsorannyng baurayynda, tylsym ózen Toqyrauynnyng jaghasynda oinap óstim. Es bilgen sәtten beri auyl aqsaqaldarynyng әngimelerinen Álihan BÓKEYHANNYN, Álimhan ERMEKOVTIN, Jaqyp AQBAEVTYNG esimderin estip jýrdik. Biraq, ol kezderde kóp nәrsening parqyna bara bermeytin balamyz ghoy. Sol bir týtini týzu úshqan berekeli auyldyng ýlkenderi aityp jýretin adamdar Tәnirding kózi týsken Alash elining úly qayratkerleri, tau túlghalary ekenin eseygen shaqta biraq týsindik. Kýni keshe el Preziydenti úlyqtaghan úly Abay múralaryn alghash zerttegen Alash qayratkeri Álihan BÓKEYHAN ekeni de belgili. Endi osy últ qayratkerlerining taghdyry tolyq zerttelip, esimderi qajetti dengeyde dәriptelui ýshin shama-sharqymyz kelgenshe enbektenip kelemiz. Bizdiki bәlkim múhiytqa tamghan tamshyday ghana bolar. Qanday mólsherde bolsa da, búl – perzenttik boryshym.

SAMARA KEZENI

Álihan Bókeyhan Orman sharuashylyghy institutyn bitirip, maman atanghan song Resey jerinde qyzmet etip qalghany jóninde búghan deyin de baspasóz betterinde jazylghan bolatyn. Biz sol maqalalarymyzda SanktPeterburgtegi janadan salynghan arhivten alghan materialdarymyzdy, naqty aitqanda Sankt-Peterburgtegi Orman sharuashylyghynda oqyghan diplomynyng týpnúsqasyn da birge berip, alashtanushy ghalymdargha jәne osy taqyrypty zerdelep jýrgen ghalymdargha úsynghanbyz. Sol qújattarda Álekenning Reseyding Samara ónirindegi Don jer bankine jiberilgeni turaly qújattardy da terenirek kórsetip bergen edik. Endi oghan qayyra soghyp, toqtalyp jatpay, Samara ónirindegi arhivterden tabylghan derekterdi nazarlarynyzgha úsynudy jón kórdik.

Álekeng ýshin ýlken ómirlik mektep bolghan ónir – Samara jeri. Ol Don jer bankinde qyzmet jasap, 1917 jylghy Oktyabri kóterilisine deyin osy jerde enbek etken. Sondyqtan da kóktemgi demalysymdy paydalana otyryp, Samara qalasyna baryp, sol jaqtaghy arhiv qújattarynan Álihan Bókeyhan izderin izdedim. Onyng aldynda Samara oblystyq ólketanu arhiyvine, oblystyq әmbebap kitaphanasynyng ólketanu bólimine jәne Alabin atyndaghy oblystyq muzey qyzmetkerlerimen kelisip, material jinaugha kómek kórsetudi ótingen bolatynmyn. Ol jerde tyng derekterding kóp ekenine senimdi edim. Óitkeni, Álihan Bókeyhannyng shygharmashylyq túrghyda ósui, sayasy qayratker retinde qalyptasu kezeni osy jerde ótti. Samara topyraghynda shyndalyp, kýlli qazaqtyng Alash ordasyn basqaryp, últ-azattyq jolyndaghy kórnekti qayratkerge ainaldy. Qazirgi tilmen aitqanda, búl ónir Álekeng ýshin kosmodrom boldy…

Á.Bókeyhanov Don jer banki samaralyq bólimshesi qyzmetkerlerimen

1908 jyly Samara qalasyndaghy Don jer bankinde qyzmet jasap jýrgende Álekenning ómirinde asa manyzdy oqighalar boldy. Sayasy oqighalardyng bel ortasynda jýrgen Álihan az uaqyttyng ishinde kýresker retinde tanylyp, aimaqtaghy bedeldi túlghagha ainaldy. 1908 jyly «Sibiriskie voprosy», «Rechi», «Slovo» basylymdarymen baylanys ornatqan. Sol jyldarda Álihannyng Resey imperiyasynyng jer sayasatyn synap jazghan materialdary baspasóz betinde jaryq kórdi.

1912 jyldyng 24 qarashasynda Samaranyng barlyq revolusiyalyq kýshteri toghysqan jinalysqa qatysty. Búl jiynda oktyabristerden bastap solshylargha deyingi barlyq sayasy úiymdar bas qosqan edi. Búdan bólek, 1908-1917 jyldarda F.A.Brokgauz, I.A.Efronnyng «Jana ensiklopediyalyq sózdiginin» redaksiyalyq alqasy qúramyna enip, VIII – XXII tomdaryn shygharugha atsalysty.

1914 jyly sosial-revolusionerlerding sezine qatysyp, «Reseydegi qazaqtardyng jaghdayy» atty bayandama jasady. Sonymen qatar, Samara guberniyasynyng atynan Memlekettik dumagha mýshe bolghan «Eser» partiyasynyng jetekshisi A.F.Kerenskiymen kezdesti.

1915 jyly konstitusiyalyq-demokratiyalyq partiyanyng mýsheligine qabyldanyp, qazan aiynda Samarada ótken partiya mәjilisine qatysty. Onda jeniske jetu ýshin kýsh salu, menisheviktermen odaqtasu, kadetterding IV Býkilreseylik sezine dayyndyq júmystaryn jýrgizu, t.b mәseleler qarastyryldy. Álihan Samara guberniyasynyng kórnekti jetekshilerining biri retinde kadetterding ortalyq organy qúramyna endi. Sonymen qatar, Semey qazaqtary atynan Peterburgte ótken Resey músylmandar sezine (1914j. 15-25 mausym) delegat boldy.

ÁLEKENG TURALY

Samarada jaryq kórgen ensiklopediyada onyng orys qoghamyndaghy laqap atynyng Aleksandr Nikolaevich Bukeyhanov bolghany turaly aitylghan. Sonday-aq, onyng ómirindegi manyzdy kezender qamtylghan.

ENSIKLOPEDIYa JAZBASYNAN

Bukeyhanov, Aleksandr Nikolaevich (shyn esimi – súltan Álihan Núr-Magomedovich. 1870-1937j.a ómir sýrgen) Sayasy qayratker, 1905 jyldan bastap Kadetter partiyasynyng mýshesi, 1-shi Semey guberniyasynyng atynan saylanghan Memlekettik dumanyng deputaty, «Alash» qyrghyz últtyq partiyasyn qúrushy, agronom-ghalym, Shynghyshannyng úrpaghy (Bókey ordasynan taraydy). 1912 jyldan bastap 1917 jyly jeltoqsan aiynda «Alash-Orda» partiyasynyng tóraghalyghyna taghayyndalghangha deyin Samara qalasynda túrdy. Orys halyqtyq densaulyq saqtau qauymdastyghy Samara bólimshesining mýshesi, Samara kadet úiymynyng kóshbasshysy boldy. Samara guberniyasynda Alash kósemining tuysqandary túrdy. Olar – Samara men Novouzenko uezderining jer iyelenushileri knyazi Izmayl-bek Ahmetúly ShynghysBókeyhanov pen súltan Shalkerey SeyitGiyreevich Bókeyhanov edi. Tarihtan belgili 1934-1936 jyldary bolghan jappay repressiyagha iligip, 1937 jyly Almatyda (ol kezderde Alma-ata) qaruly kóterilis jasamaq boldy degen kinә taghylyp atu jazasyna kesildi (Ýkim oryndaldy).

Qoldanylghan әdebiyetter: «Grajdanskaya voyna y intervensiya». M., 1987. S. 80- 81; Samarskaya gazeta. 1912 №4; Voljskiy deni. 1917. 27 sәuir; 21 qyrkýiek. K.S

 Qoldanylghan әdebiyet: Istoriko-kuliturnaya ensiklopediya Samarskogo kraya. Samara 1993. 170-shi bet.

N.Dulatbekov. Samara oblystyq arhiyvindegi júmys sәti

ELShIN JÁNE BÓKEYHAN

Álihan Bókeyhan ómirindegi Samara kezeni turaly aitqanda Aleksandr Elshin esimin tasada qaldyrugha bolmaydy. Ekeui sayasy oqighalar barysynda tabysyp, keybir mәselelerge qatysty ortaq kózqarasta bolghan. Tipti, Aleksandr Elshinning masondyq lojagha qabyldanuyna Álihan Bókeyhannyng yqpaly bolghan eken. Ol turaly tarqata jazamyz, әzirge Aleksandr Elshin kim? Onyng Álekenmen qanday baylanysy bar? Osyghan toqtalyp ótsek.

Aleksandr Elshin – Samara arheologiya qoghamynyng tóraghasy, ólketanushy, Samaradaghy kadetter partiyasynyng bólimin úiymdastyrushylardyng biri әri hatshysy, Sankt-Peterburg uniyversiytetining týlegi. Samara okrugtik sotynda advokat retinde qyzmet atqarghan. Ol bolishevikterding qyryp-jong arqyly әlemdi ózgertu tәsiline qarsy kózqarasta bolghan. HH ghasyrdyng bas kezinde Samaranyng qoghamdyq ómirine eleuli ýles qosqan túlgha. Mәselen, 1905 jyly qoghamdyq-qauipsizdik komiytetin úiymdastyrugha atsalysty. Al, 1904-1906 jyldar aralyghynda «Samara atshabary» gazetining redaktory boldy. Aq patshany taghynan taydyrghan Aqpan revolusiyasynan keyin Qazan tónkerisine deyingi aralyqta halyq biyligi atqaru komiytetining mýshesi bolghan.

Aleksandr Elshin óte ýlken kitap qoryn jinaqtaghan. Býginde onyng kitaptary Samara oblystyq kitaphanasyndaghy A.Elshinning jeke qorynda saqtauly.

1918 jyly Samara ólkesining tarihy jónindegi hronologiyalyq anyqtamalyq – «Samara shejiresin» qúrastyryp, jaryqqa shygharghan. Onyng jeke qorynda kәsiby qyzmeti turaly qújattar, Samara tarihy jóninde jinaqtaghan materialdar, Samara kadetter partiyasynyng mýshesi retindegi sayasy qyzmetin kórsetetin qújattar, sonymen qatar jazba kýndelikteri men estelikteri bar. «Samara v 1914-1915gg.» atty enbeginde Álihan Bókeyhanmen kezdesui jayly jazghan. Sonday-aq, onyng estelikterinde Álihannyng Masondyq lojanyng mýshesi bolghany turaly da aitylady.

MASONDYQ LOJA

Ótken ghasyrdyng oqymystylarynyng kóbi ómirining manyzdy sәtterin kýndelikke jazyp otyrghan. Búl әdet A. Elshinde de boldy. Onyng óz qolymen jazylghan kýndelikteri men ólketanugha arnalghan qúndy qoljazbalary Samara oblystyq arhiyvinde saqtalghan.

Ol óz estelikterining birinde 1914 jyldyng 12 mausymynda Samaragha A.F.Kerenskiy men N.V.Nekrasov kelgenin jazady. Jay kelmegen. Olar Aleksandr Elshindi masondyq úiymgha ótuge ýgitteydi.

«Búl meni erekshe tanqaldyrdy. Búl úiym men onyng rәsimderi erte zamandarda úmyt qalghan shyghar dep oilaytyn edim. Ángimemizding sonynda men olardyng úsynysyna kelisim berdim. Úiymgha qabyldau Kazanskaya kóshesi №30 Subbotina ýiindegi V.A.Kugushevting pәterinde ótetin boldy. Álihan Bókeyhannyng búl bauyrlastyqqa búrynnan mýshe bolghanyna jәne A.Kerenskiy, N.Nekrasov jәne mening aramda dәneker esebinde jýrgenine kýdigim qalmady. Kelesi kýni men V.Kugushevting pәterine keldim. Álihan meni tórgi bólmege alyp baryp, «Ustav erejesi» boyynsha men әzirge «bauyrlardyn» eshqaysysyn kóre almaytynymdy jetkizdi. Artynsha maghan jeke basyma, otbasyma, qoghamgha, memleketke jәne adamzatqa qatysty kózqarastarym turaly súraqtar jazylghan paraq úsynyp jazbasha jauap beruimdi ótindi. Ózi shyghyp ketti.

Biraz uaqyttan song ol qaytyp kelgen kezde men jauap jazylghan paraqty qaytaryp berdim. Ol «bauyrlar» mening kózqarastarymdy qarastyryp, soghan say sheshim shygharatynyn aitty.

Birshama uaqyttan song ol qaytyp kelip, mening kózimdi baylady jәne sheshpeuimdi súrady. Shamalydan song Kerenskiy mening bauyrlastyqtyng jogharghy kenesi aldynda túrghanymdy jetkizdi. Birqatar súraqtar qoyyldy. Osydan song men bauyrlastyqtyng antyn qabyldap, qúramyna qabyldandym», – delingen Aleksandr Elshin esteliginde.

Týrli derekter boyynsha, Reseyde masondyq lojalar 1730 jyldan bastap qúrylghan. Onyng qúramyna týrli kózqarastaghy jәne qoghamdyq toptardaghy túlghalar endi. Búl bauyrlastyqtar XVIII – XIX ghasyrlardaghy qoghamdyq qozghalystarda manyzdy ról atqardy. Keyin HH ghasyrda masondyq lojalardy qayta janghyrtu әreketteri tirkeldi. Olardyng qúramyna sayasy partiyalardyng mýsheleri, memlekettik duma ókilderi kirgen. A.Elshin estelikterinde 1914 jyly atalmysh úiymgha Samara qalasynan 5 adamnyng qabyldanghany aitylady.

Osy orayda, bir eskere ketetin jayt, býginde júrttyng kóbi mason sózinen ýrkip, atalmysh úiymdy qúbyjyqqa telip jýr. Áytse de, Álihan Bókeyhan últ mýddesi jolynda kimmen bolsa da dos bolyp, odaqtas bolugha dayyn bolghan. Búl onyng qayratkerlik qyrynyng bir kórinisi emes pe?!

ÁLIHAN JÁNE TATAR ELITASY

Sóz basynda Álekenning az uaqyttyng ishinde Samaradaghy bedeldi túlghalardyng birine ainalghanyn aityp óttik qoy. Búl tústa qalada tatar últynyng ókilderi kóp edi. Mәselen, 1897 jylghy Býkilreseylik halyq sanaghynyng nәtiyjesinde Samarada 2803 tatar ómir sýretini anyqtalghan. Búl qala halqynyng 3,2%-y. Áytse de, búl naqty kórsetkish emes. Óitkeni sanaq barysynda nan bazaryndaghy mausymdyq júmyskerler, sharualar, jәrmenke saudagerleri men uaqytsha tirkeudegiler esepke alynbaghan. Sol kezdegi Samara qalasynyng biyligi bolsa tatarlardyng sany 3 000 adam degen ústanymda bolghan. Al, basqa derekterde HH ghasyrdyng bas kezinde qaladaghy tatar qauymynyng jalpy sany 6000 adam bolghany aitylady.

HH ghasyrdyng bas kezindegi Samaradaghy ziyaly qauym ókilderi

Qosh, әuelgi әngimege oralayyq. Tatar intelliygensiyasynyng ókilderi Álihan Bókeyhandy qara tútyp, ýnemi algha salyp jýretin bolghan. Óitkeni, ol ózining aqylparasatymen, bilimimen jәne kóshbasshylyq qabiletimen erekshelenetin edi. Álekeng jergilikti músylman qauymynyng mýddesin nazardan tys qaldyrmaghan.

Qaladaghy músylman jamaghatynyng sanasy oyanyp, últ-azattyq, tendik mәseleleri de jii kóterilip túrdy. Búl rette halyqty aghartushylyq jolgha bastaugha 1908 jyly Kazanskaya kóshesining boyyndaghy meshit janynan ashylghan «Iktisad» alghashqy tatar ekonomikalyq jurnaly da zor ról atqardy. Ol jurnal 1913 jylgha deyin jaryq kórgen. Auditoriyasy da auqymdy bolyp, Resey imperiyasynyng aumaghyna taraldy. Keyin 1914 jyly taralymy toqtap, onyng izin Qazan qalasyndaghy «Resey saudasy» jurnaly jalghastyrghan.

Guberniya ortalyghyndaghy músylmandar qauymdastyghy ózderining әleumettik statustaryn jәne qarjylay-ekonomikalyq jaghdayyn jogharlatumen qatar, qoghamdyq pozisiyasyn da kýsheytti. Kazanskiy kóshesindegi meshitting imamy Muhammet-fatyh Murtazin Samaradaghy nesiyelik qogham men Samaralyq aghartu kooperatiyvining mýsheligine qabyldandy. Al, meshitting aqyldastar alqasynyng hatshysy Hankerey Aptekov Volga ózenindegi parohod zavodynda injener qyzmetin atqardy. Meshit qúrylysynyng bastamashylarynyng biri, qamqorshylyq kenesining mýshesi Mahmút Bayshev Samara qalalyq dumasynyng deputaty bolyp saylandy. Dәl osy kenesting taghy bir mýshesi, Bókey ordasy handarynyng úrpaghy, Semipalatinsk oblysynyng atynan I memlekettik dumagha mýshe bolyp saylanghan Álihan Bókeyhanov «Don jer» bankining Samara qalalyq bólimshesinde jauapty lauazymda qyzmet etken. Búl azamattardyng esimin qala túrghyndary jaqsy bildi.

Keyin Múrtazin men Bókeyhanov «Býkilreseylik halyqtyng densaulyghyn saqtau komiytetinin» Samara qalalyq bólimshesine mýshelikke kirdi. Olar 1911 jylghy ashtyqtan zardap shekken ontýstiktegi uezderding túrghyndaryna kómek kórsetu júmystaryna belsene aralasty.

JANDARMERIYa JAZBALARY…

Álekenning qoghamdyq-sayasy mәselelerge belsendi aralasuy jәne onyng músylman qauymdastyghynyng aldynda joghary bedelge ie boluynan patsha jandarmeriyasy qauiptendi. Olar búl mәselege bey-jay qaramady. Sondyqtan da Álihan Bókeyhan turaly derekterdi jinastyryp, onyng is әreketin baqylauda ústaugha tyrysty. Ári dәl osy kezde Oral oblysynyng gubernatorynan Orynbor gubernatorynyng atyna telegramma jiberiledi. Jedelhatta 7 shildede №7 Qyzyljar stansiyasynda qyrghyz (qazaq – red.) bolystarynyng jinalysy ótkeni jәne onda әskerge barudan bas tartu, biylik ókilderine tizim bermeu turaly sheshim qabyldanghany jazylghan. Búl jiyngha molda Qajyghaly Aulimberdiyev basshylyq jasap, Orynbordaghy «Qazaq» gazetining tilshisi Álihan Bókeyhannyng hatyn oqidy. Hatta Álihan qyrghyzdargha (qazaqtar – red.) әskerge barmaudy úsynghan. Sondayaq, әskerge barudan bas tartqan jaghdayda eshqanday jaza qoldanylmaytyny jәne әskerge qabyldanghandardyng tizimi joyylatynyn jazghan.

Samara oblystyq arhiv qújattary

Oral oblysynyng gubernatory telegrammany Álihan Bókeyhangha qarsy dәiekterdi jinaqtap, oghan ýkim shygharu maqsatynda jiberdi. Búl kezde Álihan Bókeyhannyng túrghylyqty mekenjayy Samara qalasynda edi.

Osydan song Samara guberniyalyq jandarm basqarmasy Álihan Bókeyhannyng sonyna adam salyp, ony 24 saghat boyy baqylaugha alghan. Álekenning qayda barghany, kimmen kezdeskeni tәptishtelip, jazylyp otyrghan eken. Jandarmdar Álihangha «Asman» degen laqap at qoyady. Arnayy jurnalda onyng 46 jasta ekendigi, Don kóshesindegi №30 ýide túratyny jazylghan. Sonday-aq, syrtqy beynesi de sipattalypty.

Priymety «Asmana»: let 45, srednego rosta, brunet, telo slojeniya plotnogo, liso polno krugloe, borodu breet, ne bolishie usiki, odevaetsya: na golovu popovskaya bobrovaya shapka, zimnee korichnevoe palito s norkovym vorotnikom y chernyy bruky na vypusk, Fiylery: Kurynsev, Vinokurov, y Dubroviyn

Jandarmdar Álekene nege «Asman» degen at qoydy? Múnyng da ózindik astary bar eken. Yaghny olar osmandyqtargha, týrikterge «erekshe kózqarasta» bolyp, ata jaulary sanady. Sondyqtan da tegi týrik, últy qazaq Álekendi ózara «Osman» dep ataydy. Al, Don halqynyng tildik ereksheligi boyynsha olar «O» dybysyn «A» dep ataydy. Osylaysha әu bastaghan «Osman» degen sóz «Asmangha» ainalghan.

Samara oblystyq memlekettik arhiyvindegi qújattarda tynshylar jazghan qanshama qújattar bar. Olardyng barlyghyn bir maqala ayasynda taldap shyghu mýmkin emes, әriyne. Sondyqtan da, tek, A.Kerenskiymen baylanysyna qatysty keybir jazbalardyng ýzindisin berudi jón kórdik.

***

«Nasionali» qonaq ýii, Samara q. Pianskaya kóshesi.

Saghat 11:45-te «Nasionali» qonaq ýiine «Asman» (Álihan Bókeyhanov) keldi. Ol qonaq ýiden saghat 01:45-te Aleksandr Kerenskiy Fedorovichpen birge shyqty. Panskoy men Dvoryanskiy kóshelerining qiylysyna jetkende eki jaqqa ketti. «Asman» (Bókeyhanov) baqylausyz ketti. Al, «Dumskiy» (Kerenskiy) Dvoryanskiy kóshesindegi «Voljskiy deni» gazetining redaksiyasyna ketti. Ol onda 1 saghat 20 minut boldy. Redaksiyadan shyqqan song Dvoryanskaya kóshesindegi № 71 ýige «Vechernyi» (Ivana Markovanyn) pәterine bardy. Ol pәterde 1 saghat 10 minut boldy. Shyqqannan song óz ýiine ketti. Qayta shyqqanyn kórmedik.

Baqylaushylar: Kurynsev, Vinokurov, Ovchinnikov y Chechetkiyn.

. ***

Saratovskiy men Pansy kóshelerining búryshyndaghy «Nasionali» qonaq ýii.

Kýndizgi 12:35-te «Dumskiygha» (Aleksandr Kerenskiy) «Asman» (Álihan Bókeyhanov) keldi. Ol onda 1 saghat 10 minut boldy. «Dumskiymen» birge shyghyp, Olimp teatryna bardy. Ol jerde «Dumskiy» dәris oqydy. Kýndizgi 15: 15-te «Dumskiy» Olimp teatrynan shyghyp «Asman» (Bókeyhanov) jәne Elshinmen birge Predchenskiy kóshesine jetip, sol jerde qoshtasty. Elshin baqylausyz ketti. «Dumskiy» men «Asman» Nasionali qonaq ýiine bardy. Ol jerde úzaq kidirmey Sobornoy kóshesi №102 ýide túratyn Elshinge bardy. Olar Elshinning pәterinde 2 saghat 30 minut kidirdi. Olar ol pәterden belgisiz barynkamen birge shyqty. Predtechensuy men Sobornoy kóshelerining qiylysynda qoshtasty. «Asman» belgisiz barynkamen birge baqylausyz ketti. Al, «Dumskiy» tasymaldaushy qúralgha otyrdy da Torgovoy kóshesinde №20 ýige bardy. Ol jerde 1 saghat kidirdi. Shyqqan song tramvaygha otyryp, Troysko bazaryna deyin bardy da, ýiine qaray bet aldy.

Keshki saghat 21:25-te «Dumskiy» Kerenskiy óz pәterinen shyghyp Dvoryanskiy kóshesindegi №71 «Vechernyidyn» (Markova) ýiine bardy. Ol jerde ol 3 saghat kidirdi. Sodan song óz pәterine kirdi. Shyqqanyn kórgen joqpyz.

Baqylaushylar: Kurynsev, Dubroviyn, Chechetkin men Svyaznov.

***

«Nasionali» qonaq ýii, Saratovsk pen Manskoy kóshelerining búryshy.

Tanghy 08:25-te «Dumskiyge» (Kerenskiy) «Asman» (Bókeyhanov) keldi. Ol «Dumskiydin» pәterinde úzaq kidirmey shyqty da baqylausyz ketti. Tanghy 10:30-da «Dumskiy» (Kerenskiy) qonaq ýiden jýkpen shyqty. Sodan song tasymaldau qúralyna otyryp, vokzalgha bardy. Vokzaldan Petrogradqa deyin oyatu uaqytyn tanghy 11:25-ke belgilep biylet aldy. «Dumskiydin» sonynan baqylaushylar da attandy. Ony shygharyp salugha «Asman» (Bókeyhanov) keldi.

Baqylaushylar: Mamutkin men Shehvatov.

TÝIIN

Biz búl shaghyn maqalanyng ayasynda Álihan Bókeyhannyng Samaradaghy izderin tolyq kórsetip kete almadyq. Arhivte saqtauly túrghan jandarmeriyanyng qanshama papkalary, Alabin muzeyinen tabylghan Álekenning búryn esh jerde jariyalanbaghan suretteri, onyng Konstitusiyalyq-demokratiyalyq partiyadaghy júmysy, qaladaghy intelliygensiyamen baylanysy, gazetterge jazghan maqalalary jәne taghy da basqa tyng derekteri búl maqalagha enbedi. Olardyng bәrin bir maqalanyng ayasynda qamtyp shyghu mýmkin emes. Negizinde múnymen kәsiby tarihshylar shúghyldanghany jón. Ásirese, Álihannyng Samarada túrghan jyldaryna erekshe nazar audaru qajet. Óitkeni, Alash partiyasynyn, Alash avtonomiyasynyng jetekshiligine aparghan joly osy jerden bastaldy. Múnyng bәrin tarihshylar tereng zerdeleui tiyis. Ol ýshin arhivtermen tyghyz qarym-qatynas ornatyp, birlese júmys isteui kerek.

Biz búl maqalada Álihan men Aleksandr Elshinning arasyndaghy baylanysty ghana aityp óttik. Al, onyng sol tústaghy ózge de belsendi azamattarmen qarym-qatynasy әli tolyq zerttelgen joq. Mәselen, Reseyding kórnekti memlekettik qayratkeri, uaqytsha ýkimet tóraghasy A.Kerenskiy Samaragha kelgen saparynyng kóp bóligin Álihan Bókeyhanmen kezdesip, pikir almasugha arnaghan eken. Olardyng memleketting alda qanday baghytta damityny, qanday qúrylymdy tandaytyny jónindegi ekeuara әngimeleri men oi-pikirleri jan-jaqty zertteudi qajet etedi. Taghy bir aita keterligi, Shynghys úrpaqtary Aq patshadan jer alyp, Samara jerin en jaylaghan. Olar Álihangha qarjylay kómek kórsetip, barynsha qoldau bildirgen. Búlardyng ózi ýlken bir taqyrypqa jýk bolarlyq dýniyeler emes pe?!

Biz túlghalardyng ómirin zertteu barysynda olardyng sayasy ómirin, qoghamdaghy is әreketterin kórsetumen ghana shektelip qalamyz. Al, olardyng kýndelikti túrmysy, ainalasyndaghy adamdarmen qarymqatynasy tasada qalyp qoyady. Sondyqtan da, tau túlghalarymyzdyng ómir jolyn zerttegende olardyng obrazyn ashatyn derekdәiektemelerdi izdep, qarapayym adamy qasiyetteri arqyly jaghymdy kózqaras qalyptastyrghan dúrys bolar edi.

Núrlan Dulatbekov,

Últtyq ghylym akademiyasynyng korrespondent-mýshesi

Týpnúsqa: ortalyq.kz

Abai.kz

11 pikir