Senbi, 24 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110250. Jazylghandar — 105566. Qaytys bolghandar — 1796
Jazylghan jaydyng jalghasy... 4275 52 pikir 29 Qyrkýiek, 2019 saghat 15:37

N.Nazarbaev. «Ábishevting baghdarlamasy búrynghydan útymdy»...

nemese trillion ýshin shayqas

QR AShM Su resurstary komiytetining búrynghy tóraghasy, býginde tergeu izolyatorynda otyrghan Islam Ábishev memleketting 300 mlrd qarjysyn qalay saqtap qalghanyn aldynghy maqalalarynan bildik. Al endi 1 trln tengeni qalay ýnemdedi? Búl, jalpy, mýmkin be? «Mýmkin emes! Ertegi!..» dersiz. Endeshe, múqiyat oqyp shyghynyz...

Tipti, 1991 jyldan beri isten shyqqan 1 mln gektar suarmaly jerdi qayta qalpyna keltirip, iske qosugha bolatynyn Islam Ábishev osy maqalasynda soqyrgha tayaq ústatqanday etip dәleldeydi...

Suarmaly jerlerdi qalpyna keltiru elimiz ýshin, halqymyz ýshin óte manyzdy júmys ekendigi meni tereng oilandyrdy. Ýkimet tarapynan, ministrlik tarapynan múny qoldap qúlshynys tanytqan eshkim bola qoyghan joq. Búl mәseleni komiytet dengeyinde sheshu mýlde mýmkin emes. Mening barlyq ýmitim Elbasynyng «barlyq mәseleni taldap, maghan kelip bayanda» degen tapsyrmasy boldy.

Qyzmetke qayta oralghannan keyin osy mәseleni myqtap qolgha alugha kiristik. Komiytetting qúramynda respublikalyq menshiktegi su nysandaryn basqaratyn «QazSuShar» Respublikalyq memlekettik mekemesi bar. 2012 jylgha deyin búl mekeme tek su nysandaryn paydalanumen ghana ainalysqan, yaghny kanaldar arqyly auyl sharuashylyghyna, ónerkәsipke su jetkizip beredi, al toptamaly su qúbyrlary arqyly halyqqa auyzsu jetkizip beredi.

Mekeme tek tarif arqyly jәne su qoymalary men toghandardy ústap otyrugha budjetten beriletin shamaly qarjygha qarap otyratyn. Su nysandaryn jóndeu, kýrdeli jóndeu, qayta qúru júmystaryn syrttan basqa merdigerler atqaratyn. Áriyne, búl qymbatqa týsetin, sapasy da kóp jaghdayda syn kótermey jatady. Onyng ýstine kóp jaghdayda uaqytyly bitire almay bizdi qinaytyn. Búl jerde «nege nashar isteytin merdigerlerdi konkurstan ótkizip tandaysyzdar?» degen zandy súraq tuyndaydy.

Onyng birneshe sebepteri bar:

  1. «Memlekettik satyp alu turaly» zannyng kemshilikteri;
  2. Jekemenshik kompaniyanyng basty maqsaty – kóbirek payda tabu;
  3. Sauatty, tәjiriybeli, júmys úiymdastyru qabileti joghary mamandardyng jetispeushiligi;
  4. Kompaniya qojayyndary әr saladaghy birneshe konkursty jenip alyp, materialdyq, qarjylyq resurstaryn jetkize almauy;
  5. Kópshilik qojayyndardyng injenerlik bilimi, tәjiriybeleri bola bermeydi. Onyng ýstine su salasynyng óz erekshelikteri bar. Ásirese kanaldar, dambylar, su qoymalary. Ol nysandarda júmys, negizinen, su toqtaghannan keyin qyrkýiekte bastalady.

Al «QazSuShar» mekemesine keletin bolsaq, onyng qaramaghynda 10 myngha juyq adam qyzmet etedi. Onyng ishinde 500-den astam joghary bilimdi, tәjiriybeli su salasynyng maytalman mamandary bar. Olardyng ishinde jobalau júmystarynyng (proektirovaniye) mamandary da bar. Sonymen birge, «QazSuShar» mekemesinde 1500-ge juyq tehnika da bar, onyng kópshiligi arnayy su sharuashylyghyna arnalghan tehnikalar. Mineki, osy jaghdaylardyng barlyghyn eskere otyryp, 2012 jyly 22,5 mlrd. tengening júmysyn jekemenshik kompaniyalargha emes, «QazSuShar» mekemesine tapsyrdym. Tekserushi organdar kelgende «konkurs ótkizgende bәsekelestik bolar edi, sonyng arqasynda budjetting qarjysy ýnemdeler edi» dep aiyp taqpau ýshin jobadaghy barlyq qarjynyng 10 payyzyn alyp qalyp, budjetke qaytaryp berdik. Qalghan aqshamen (jobalardaghy aqshanyng 90 payyzy) «QazSuShar» mekemesi 2012 jyldyng sonyna deyin barlyq júmysty sapaly ayaqtap shyqty jәne mekemening esepshotynda 5,7 mlrd tenge payda aqshasy qaldy.

Búl jobalar baghasy aspandatylghan smetalardy qysqartyp, dúrys dengeyge kelgennen keyingi jobalar bolatyn.

Júmystardyng sapasyn әbden shúqylap, iynemen qúdyq qazghanday tekserse de, aldynghy maqalada kórsetilgen kemshilikten basqa eshtene tapqan joq. Sol nysandardyng barlyghy kýni býginge deyin qalypty jaghdayda júmys atqaryp túr. 20 jyldan astam әreng kýn kórip otyrghan su sharuashylyghyndaghy mekemeler bir jyldyng ishinde taza paydagha shyghyp, adamdar  premiya alyp, jalaqylary kóterilip, jaghdaylary dúrystala bastady.

2013 jyly men júmystan ketip, 9 aidan keyin qaytyp kelgende, barlyghy qaytadan sol qalpyna týsipti. «QazSuShar» mekemesi 800 mln tengege juyq qaryzgha kirip ketken, esepshotta bolghan milliardtaghan tengeden eshnәrse qalmaghan. Sondyqtan barlyghyn qaytadan bastaugha tura keldi. Áriyne, búl joly әldeqayda auyrlau boldy. Baqylaushy organdar «QazSuShar» mekemesine jóndeu, kýrdeli jóndeu, qayta qúru (rekonstruksiya) júmystaryn jýrgizuge bolmaydy dep otyryp aldy. Bizding kóptegen qarjy ýnemdeletini, júmystyng sapaly, tez bitetini jónindegi aitqan dәlelderimizding eshqaysysy esepke alynbady.

Amal joq, taghy da júmystardy jeke kompaniyalargha berip, solardyng betine qarap, kiriptar bolugha tura keldi. Al jekemenshik kompaniyalardyng istey almay tastap ketken nysandaryn ghana «QazSuShar» mekemesining kýshimen atqarugha mýmkindik aldyq.

Jalpy, 2012 jyldyng 1-shi qantaryna Respublika boyynsha 43 problemaly, «saqaldy» qúrylystar boldy. Olardyng kópshiligining aqshasy alynyp qoyghan, qalsa da, 10 payyzdan aspaytyn aqshasy qalghan obektiler bolatyn. 2012 jylghy tapqan tabyspen jәne keyingi jyldarghy mekemening tabystary esebinen 2019 jyldyng 1-shi qantaryna 39 «saqaldy» qúrylys tolyghymen bitip, iske qosyldy. 2012 jyldan keyingi jyldary problema bolyp toqtap qalghan birde-bir nysan joq. Barlyghy da óz uaqytynda bólingen qarjynyng shamasyna qaray bitip otyrdy. Eger jekemenshik kompaniyalar shamasy kelmey jatsa, olarmen shartty toqtatyp, «QazSuShar»dyng qaramaghyna berip, qúrylysty jyldam jýrgizip, ayaqtaudy jolgha qoydyq. Komiytetting múnday mýmkinshiliginen habardar bolghan jeke kompaniyalar búrynghyday emes, anaghúrlym tәrtipke kelip júmys istey bastady.

Múnyn barlyghyn aityp otyrghanym, 1 mln gektargha juyq suarmaly jerdi ainalymgha qosu ýshin barlyq mamandardyng jauapkershiligin arttyru, biliktiligin arttyru, júmys úiymdastyru qabiletin artyru qajet boldy.

Osy júmystardyng barlyghy aitugha onay bolghanmen, onyng bәrin iske asyru óte orasan ýlken júmys. Tereng bilimdi, tәjiriybeni, úiymdastyrushylyq qabiletti, esep-qisapty talap etedi. Búl júmystardyng barlyghynda energetikalyq súraqtar, avtomattandyru, gidromeliorativtik, azamattyq qúrylys júmystary bar, yaghny barlyq salada maman bolu kerek. Múnyng barlyghy birden kelmeydi. Búryn tek gidrouzeldi ashyp-jauyp, sudy rettep, sony qarauyldap, ainalasyn tazalap, әktep-syrlap otyrghan adamdar jogharydaghy orasan júmystardy atqaruyna tura keldi.

Endi aldymyzda túrghan suarmaly jerlerdi qalpyna keltiru ýshin aldymen isten shyqqan 1 mln gektargha juyq jerdi tolyq taldau kerek bolatyn. Olargha baratyn su jýielerin anyqtap, olardyng kem-ketigin anyqtau kerek bolatyn. Odan keyin ol jerlerdi býkil jaz boyy sumen qamtamasyz etetin su kózderin anyqtap, olardy qalpyna keltiru kerek. Mineki, osynday úshy-qiyry joq júmys býkil respublika boyynsha jýrgizilui tiyis bolatyn.

Búl júmystyng kólemi, qarjysy týsinikti bolu ýshin bir mysal keltireyin. Jóndeudi qajet etetin bir bólmeli jeke túrghyn ýiding aqaulyq aktin jasau ýshin mamandy shaqyrasyz, oghan 15-20 myng tenge aqsha tóleysiz. Ol 1 kýn boyy azannan keshke deyin ýidi týgel kórip, ólsheu júmystaryn jýrgizedi. Odan keyin 2 kýn esep-qisap júmystaryn jýrgizip, qolynyzgha akaulyq akt (deffektnyy akt) beredi.

Al bir ýiding júmysy 10 gektar jerding júmysynan kóp emes. Sonda eseptep kóriniz, Qazaqstannyng týkir-týkpirinde ornalasqan 1 mln gektar jerlerding tek aqaulyq aktin jasap shyghu ýshin qansha adam, qansha qarjy kerek?!.

Keminde 5 mlrd-tan astam qarjy kerek. Ýkimet suarmaly jerge kónil qoymaghannan keyin múnday qarjyny budjetten ala alghan joqpyz. Sondyqtan ol júmystardyng barlyghyn óz kýshimizben «QazSuShar» mekemesining rezervteri arqyly atqaru kerek boldy. Eng aldymen búl júmysqa tiyisti mamandardy jaqsylap dayyndadyq. Búl júmysta basty roli atqarghandar Egenov Meyirbek (qazirgi «QazSuShar» mekemesining bas diyrektory), Kemelbekov Baqytjan (qazir Islam damu bankimen júmys jasap jatqan bas menedjer) boldy. Búlar Shyghys Qazaqstan oblysynan júmysty bastady. Ondaghy mamandardyng barlyghyn ýiretip, týsindirip shyqty. Odan keyin solarmen birlese otyryp Shyghys Qazaqstan oblysynyng barlyq suarmaly jerin tegis aralap, aqaulyq aktilerin jasap shyqty.

Ayta ketetin jayt, Respublikalyq menshikte tek qana iri su qoymalary, su toghandary, magistraldyq kanaldar ghana bolatyn. Qalghan ishki su jýielerining shamaly bóligi kommunaldyq menshikte, shamalysy sharua qojalyqtarynda, kópshiligi iyesiz bolyp shyqty. Ishki jýielerding 90 payyzy tipten jaramsyz bolyp, kanaldardyng orny da bilinbey ketken eken. Sondyqtan onday jerlerde kanaldardyng trassalaryn da tehnikalyq әdistermen qayta anyqtaugha tura keldi. 1991 jylghy 1 qantarda suarmaly jer retinde paydalanylghan jerlerding barlyghyn, 1 gektaryn qaldyrmay taldaudan ótkizdik. Barlyq su jýielerining shemasyn, kartasyn jasap shyqtyq. Onyng negizgi tehnikalyq parametrlerin anyqtadyq. Bos jatqan jerlerding egelerin anyqtadyq. Jerdi paydalanbay jatqan sebepterin anyqtadyq. Paydalanylmay jatqan jerlerding 65 payyzgha juyghy su jýiesining jaramsyzdyghynan bolyp shyqty. Qalghan jerler ekonomikalyq jaghynan tiyimsiz bolyp shyqty (sor basqan, qúnarlyghy óte tómen t.b.)

Árbir kanaldy jeke-jeke taldap, ol kanaldy iske qosu ýshin qansha shógindi tazalau kerek, kanaldyng ishine ósip ketken qansha aghashty qoparyp alyp tastau kerek, qansha jerdi betondau kerek? Sudy egistikke shygharyp paydalanu ýshin qay jerge qanday gidro-qondyrghylar ornatu kerek, ol qansha bolu kerek? Mineki, osy siyaqty óte kóptegen taldau jýrgizilip, aqaulyq aktiler jasaldy.

Dәl osynday júmysty barlyq oblystardaghy mamandardy ýiretip, júmyldyrugha tura keldi. Shyndyghyna kelgende, búl júmystyng barlyghy jergilikti әkimshilikterding júmysy bolatyn. Ne sebepti әkimshilikter búl júmystardy atqarmady. Negizgi sebep –  basshylardyng suarmaly jerlerdi paydalanugha nazar audarmauy. Ekinshi sebep – jergilikti әkimshilikterde su mamandary joqtyng qasy. Búrynghy sovhoz-kolhozdar joq. Onday sharuashylyqtar joq bolghannan keyin olardyng shtatynda bolatyn gidrotehnikter de joq. Suarmaly jerde, negizinen, mayda sharua qojalyqtary júmys atqarady. Olar gidrotehnikting shtatyn ústaugha mýmkinshilkteri joq. Ishki su jýielerindegi kanaldardy balanstaryna ala bermeytindikteri de osydan. Biren-saran kanaldardy balansyna alghan sharualargha ol kanaldardy qarap, ústap otyru kóp qiynshylyqqa әkelip soghady. Kóptegen su jýielerining búzylyp isten shyghyp ketui osyghan baylanysty.

Jogharyda aitylghandardy eskere kele, barlyq su jýieleri bir qolda bolghany dúrys ekendigine kóz jetkizdik. Yaghni, su kózderinen bastap (ózen, su qoymasy), egistikke su shyqqangha deyingi aralyqtaghy barlyq nysandar (su qoymasy, gidro-torap, toghandar, su qúlaqtary, magistraldyq kanaldar, II, III, IV dengeydegi kanaldar) bir qolda bolghan jaghdayda, eki ortadaghy deldaldan qútylamyz. Ekinshi, bilikti mamandarmen qamtamasyz etiledi. Ýshinshi, shyghyny kóp jýielere, basqa paydaly su jýielerden týsetin qarjylarmen jәrdemdesuge bolady. Tariftik smetany jasap, qorghaugha jogharghy dengeydegi mamandardy tartugha bolady. Búl asa bir ýlken janalyq emes. Ózderiniz kýnde ýide paydalanatyn sudy «qalalyq vodokanal» su kózinen bastap, әrbir ýige deyin bir qolda ústap otyrghan sekildi jýieni qúrudy úsyndyq.

Vodokanaldaghy kanalizasiya sekildi egindik suda da artyq sudy aghyzatyn, jerasty suyn tómendetetin jýie bar. Mineki, osynyng bәri bir qolda bolugha tiyis. Tek sonda ghana egindik su salasy jýieli týrde júmys istey alady. Búghan deyingi jaghdayda magistraldyq kanaldar, ýlken su toraptary, su kózderi respublikalyq menshikte, II-dengeydegi kanaldardyng 30%-gha juyghy kommunaldyq menshikte III, IV-dengeydegi kanaldardyng birazy sharua qojalyghynda, kópshiligi egesiz bolyp kelgen. Jerasty suy jaqyn ornalasqan alqaptarda bolatyn tik drenajdar, magistraldyq qashyrtqylar, kishigirim qashyrtqylar týgelimen iyesiz bolghan. Áriyne, múnday jaghdayda suarmaly jerlerdi tiyimdi paydalanu mýmkin emes. Taldau jýrgizgende tәuelsizdik alghannan beri әbden jinaqtalyp, qordalanghan, úshy-qiyry joq problemalargha keziktik. Búl mәselelerding barlyghyn sheshu ýshin Ýkimet tolyghymen bet búryp, kýn tәrtibindegi eng negizgi mәsele retinde qarap, oblys basshylarynan jýieli týrde talap etip otyratyn mәsele boluy kerek edi.

Ókinishke oray, 2017 jyldyng ayaghyna deyin búl mәsele ýkimette bir ret te qaralghan joq. Senbesenizder, Ýkimetting saytyn ashyp, arhivterdegi materialdardy saralap kóz jetkizuge bolady.

Osy mәselening barlyghy tek Su resurstary komiytetine ghana qatysty boldy. Oblys basshylarynyng ishinen Saparbaev B.M, Myrzahmetov A.I, Batanov A., Bakauov B. qana búl mәselege jaqsy kónil bólip, olarmen qoyan-qoltyq birge júmys atqaru mýmkinshiligi boldy.

Qarapayym sharualar bizding bastamalarymyzdy óte ýlken quanyshpen qarsy aldy jәne bizding júmystarymyzgha kóp kómekterin tiygizdi. Búl júmystardyng barlyghyn 2014 jyldyng mamyr aiynda bastap, qarashanyng bas jaghynda ayaqtadyq. Bizding qolymyzda Qazaqstan egistikterindegi su jýielerining tolyq jaghdayy turaly mәlimetter týgel jinaqtaldy.

Isten shyghyp qalghan 1 mln gektargha juyq suarmaly jerlerding 610 myng gektar jeri súranysqa ie bolyp shyqty, qalghan 390 myng gektargha juyq jer isten shyghyp, jaramsyz bop qalghan jerler. Súranysqa ie jerlerding egelerin anyqtap, olardyng qoldarynan «su kelgen jaghdayda jerdi paydalanamyn» degen qaghaz aldyq jәne әr audandaghy jerlerdi «iske qossa, paydalanamyz» degen   audan   әkimshilikterinin, odan keyin oblys әkimshilikterining kepildeme hattaryn aldyq.

Alghashqy analitikalyq anyqtama dayyndaghanda 2014 jyly Aqtóbe oblysy, Aqmola oblysy, Qostanay oblysy, Soltýstik Qazaqstan oblysy, Qaraghandy oblysy bizge suarmaly jer kerek emes dep, búl sharuamen bastaryn auyrtqysy kelmegen bolatyn. Biz qanshama týsindirgimiz kelgenimen, olar kónil audarghylary da, týsingileri de kelmedi.

Al qazirgi jaghday mýldem basqasha. Basqa oblystarda suarmaly jerler ashyla bastady, investisiya bara bastady, júmys oryndary ashyla bastady, osylardy kórip ol oblystar da jerdi iygeruge kiristi.

Atqarylatyn júmystardyng barlyghynyng kólemin anyqtap, oghan kerekti qúrylys materialdaryn anyqtap, kóptegen gidro-qondyrghylardyng sanyn, parametrlerin anyqtap, olardyng barlyghynyng qúnyn da shyghardyq.

Taghy qansha su qoymalary, ýlken su toraptary apatty jaghdayda ekenin anyqtadyq, olardyng qaysysyn qanday kezekte jóndeu kerektigin de anyqtadyq. Nәtiyjesinde 610 myng gektar túraqty suarmaly jer qalpyna keltiriletin boldy. Úmytpasam, 380 myng gektar limandyq suarmaly jer qalpyna keltiriletin boldy. Apattyq jaghdaydaghy 41 su nysandary anyqtaldy. Janadan 21 su qoymasyn salatyn boldyq. 2014 jyly men kelgenge deyingi qabyldanghan baghdarlamany týgel qayta qarap shyqtyq.

Týsinikti bolu ýshin negizgi ýsh parametrli tablisa retinde kórseteyik.

Eski programma Bizding úsynys Ayyrmasy
Aynalymgha qosylatyn suarmaly jer, myng ga. 60 610 +550
Ýnemdeletin su mólsheri, mlrd. m3 0,9 2,4 +1,5
Kóktemgi qar, janbyrdyng suyn jinaqtau, mlrd. m3 0,6 1,9 +1,3
Júmsalatyn shyghyn mlrd. tenge 1533 580 -963

Eski programmanyng basqa barlyq parametrleri artyq jaghyna ózgerdi. 2014 jyldyng mamyr aiynan bastap, 2014 jyldyng qarasha aiyna deyin barlyq qyzmetkerlerdi júmyldyryp atqarghan júmystyng nәtiyjesi osynday boldy. Su sharuashylyghynyng barlyq qyzmetkerleri, búl júmystar olardyng tikeley mindetterine kirmese de, búl júmysqa ýlken qyzyghushylyq tanytyp, ayanbay enbek etti. Sebebi olar maman bolghandyqtan, ózderi sol jergilikti jerde túrghannan keyin kýnnen-kýnge tozyghy jetip, isten shyghyp jatqan su jýielerin kórip, óte qatty ókinetin. Búl mәselelerdi jergilikti jerlerde qanshama kótergenmen, mәselege eshkim qúlaq asqan emes. Su jýieleri isten shyqqannan keyin ondaghy jer de isten shyghady. Sol jerden kýnin kórip otyrghan adam kýn kóretin tabys kózinen aiyrylghannan keyin qalagha qarap kóshe bastaydy. Tәuelsizdik jyldarynda 1 mln. gektar jer isten shyqqan bolsa, bir otbasygha 5 gektardan bolghanda, 200 myngha juyq otbasy tabys kózinen aiyrylyp, qalagha kóshuge mәjbýr boldy. Sol jerding ónimderi arqyly mal sharushylyghymen ainalysatyn taghy da 100 myngha juyq otbasy da júmyssyz qalyp, qalalargha kóshuge mәjbýr boldy. Olar qalagha kelip, ne baspana joq, ne júmys joq, sóitip әleumettik jaghdayy tómen otbasylargha ainaldy. Jetispeushilikting saldarynan qalagha kelgen jastar úrlyqqa, kisi tonaushylyqqa úryndy. Nәtiyjesinde qylmys óse týsti.

Suarmaly jerlerden aiyryludyng osynday ýlken әleumettik, ekonomikalyq, sayasy saldary boldy. Aldynghy maqalada aitqanday, joghaltqan qarjymyz 200 mlrd. dollargha juyq boldy. Jәne bizding búl keltirip otyrghan mәlimetimiz egistik alqapta óndirilgen ónimning esebimen ghana kórsetilip otyr. Eger ony qayta óndeu, saqtap qoyyp, keyinirek satylatyn qymbat baghalarymen eseptesek, búdan 2 esege juyq kóp boluy mýmkin.

Osy analitikalyq materialdardyng barlyghyn jinaqtap, dayyn bolghan son, qarashanyng 13-i kýni Elbasygha «bergen tapsyrmanyzdy dayyndap boldym, bayandaugha dayynmyn» dep hat jazdym. Ol kisi meni qarashanyng 19-y kýni qabyldady.  Men barlyq mәn-jaydy asyqpay bayandap shyqtym. Ol kisi «sening mynauyng qiyal-ghajayyp ertegi siyaqty eken» dep kýldi. Keyin «úsynysyn óte jaqsy eken, naqty eseppen, dәleldermen jasaghan ekensin» dep mening analitikalyq anyqtama jazghan qaghazyma myna tómendegi búryshtamany jazdy: «B.Saghyntaevqa, A.Mamytbekovke. I.Abiyshevting úsynystary búrynghy baghdarlamadan útymdy. Qarap, ýkimette sheshim qabyldau ýshin. N.Nazarbaev. 19 qarasha 2014 j.» (Surette Preziydent fishkasy).

Jalpy, Elbasy eshqanday komiytet basshysyn qabyldaghan emes. Meni birneshe ret qabyldauy ol kisining su sharuashylyghy salasyna degen alandaushylyghyn bildirse kerek. Ayta ketetin taghy bir jayt, ol kisi su salasyn óte jaqsy biledi. Bizding barlyq basshylarymyzdan artyq biledi. Premier-ministrlerdin, viyse-premierlerdin, ministrlerding bir de bireui ol kisining bilgenining jartysyn da bilmeydi. Men búl oidy jaghympazdyq ýshin emes, shyndyq ýshin aityp, jazyp otyrmyn. Al endi osynshama qyruar aqshany bir baghdarlamadan ýnemdelgenin kórip otyryp, ne sebepti basqa baghdarlamalardy da taldap, zerttep kóru jóninde tapsyrma bermegenin týsinbedim.

Elbasynyng aldynda bolyp, júmysymyzgha tolyq ong bagha alghannan keyin kónil-kýiim kóterilip, quanyp shyqtym. Ondaghy oiym, josparymyzdyng barlyghy endi op-onay iske asatyn boldy, halyqqa óte paydaly bolatyn boldy dep qatty quandym. Men ol kezde alda ne kýtip túrghanyn bilgen joq edim...

2014 jyldyng jeltoqsan aiynan bastap, 2016 jyldyng jeltoqsan aiyna deyin 2 jyl boyy eski programmagha ózgeris endirumen jýrdik.  Mysaly, 1 trln artyq josparlanghan búrynghy programma ishinde biz jýrgizgen esepterding bir de bireui bolmasa da, men ketkennen keyingi 9 aida op-onay qabyldanyp, qomaqty qarjylar bóline bastaghan... Bizding qysqartqan, barlyq esep-qisaby bar naqty dәleldengen baghdarlamamyz 2 jyl degende әreng qabyldandy. Sonda 2 jyl teksergende eshqanday parametr ózgergen joq, tek ishindegi sózderdi «olay jazu kerek», birese «bylay   jazu   kerek» degen syltaularmen sozyla berdi. Bir jiynda Elbasygha baghdarlamanyng sozylyp jatqanyn aitqanymda, tiyisti ministrlikter maghan jabylyp ketip, men kinәli bolyp shyqtym. Eski programmagha bóline bastaghan qarjylar sap tyiyldy. Endi qarjyny budjetten emes, halyqaralyq qarjy úiymdarynan nesie retinde alyp, júmysty atqaru jóninde tapsyrma aldyq. Eski baghdarlamada kórsetilgen budjettik qarjy kózi sóitip ózgerip shygha keldi.

Baghdarlamany qabyldamay әure-sarsangha salyp jýrgen 2 jyldyng basynda aitsa, Baghdarlama qabyldanghangha deyin qarjy mәselesin sheship, dayyn bolyp, Baghdarlama qabyldana salysymen 2017 jyldan júmystardy bastap ketuge bolar edi. Olay bolmady. Bizding jana baghdarlamamyzdy ýkimet eki jyl degende әreng qabyldady da, memleketten qarjylandyrudan bas tartyp, qarjy kózin ózgertip, «halyqaralyq qarjy úiymdarynan nesie alyndar» dep bekitip berdi...

Sonymen, ekonomikalyq-әleumettik jaghynan tiyimdi jana baghdarlamagha qarjyny qaydan tapty? «QazSuShar» mekemesi basshylar Jampozovtyn, Múhamediyevting ólimining artynda ne túr?..

Búl súraqtarymyzdyng jauabyn da kóp keshikpey biletin bolamyz dep ýmittenemin...

Materialdy әzirlegen Sәule Ábedinova

Qosymsha: Abai.kz aqparattyq portaly erkin aqparat alany. Múnda oy jarystyryp, pikir almastyrugha әrkim qúqyly. Jogharydaghy spiykerding pikiri redaksiya ústanymyn bildirmeydi. Aldaghy uaqytta maqalada esim-soylary atalghan jekelegen azamattar redaksiyamyzgha jauap beruge niyetti bolsa, olardyng da pikirin beruge әzirmiz. 

Abai.kz

52 pikir