Beysenbi, 7 Shilde 2022
Alasapyran 16553 37 pikir 21 Mamyr, 2019 saghat 12:08

Mónke by aitqan eldi әiel biyleytin zaman jetti

Bizding osy kýnderge deyingi jәne býgingi jaghdayymyzdy da ata-babalarymyz búdan san jyldar búryn topshylap qoyghanyn býgingi jaghdaylardan angharyp jýrmiz. Múnyng bәrin Abylay hannyn, Mónke biydin, Búhar jyraudyng týrli boljamdary men kórgen týsterinen belgili bolghanyn tarihshylar zerttep bildi. Áriyne, týs bolashaq habarshysy deydi. «Týsi onghannyng – isi onady» deydi qazaq. Tariyhqa nazar audarar bolsaq, Mónke by týs kórip, sol týsin Syrym batyrgha jorytudy úigharady. Týsinde bylay bolypty:

«Bir joly bәigege 40 at qostym, bireui de bәigeden kelmedi. 30 at qostym bireui de kelmedi. 5 at qostym, tórteui bәigeden kelmedi de, bireui ghana aman jetti. Aman jetkeni sol, kele sala pyshaqqa ilikti. Álgi attyng ishin jardym, ishinen arystan shyqty. Arystannyng ishin jaryp edim, búdan adal qúlan shyqty. Qúlannyng ishin jaryp edim, qasqyr shyqty. Qasqyrdyng ishin jardym, týlki shyqty. Týlkining ishin jaryp edim, ishinen bir qoyan ata kele qashty. Osyny joryp bershi», - deydi Mónke biy.

Alayda Syrym týs jorudyng jolyn Mónkening úzatylyp ketken qyzyna berudi jón kóredi. Biraq, Mónke biyding qyzy by ýsh ret shaqyru jibergennen keyin әreng keledi. Qyz týsting jayyn bilgen song Syrymgha: «Týsti jezdene jorytpa, jiyenine jorytpa, әielge jorytpa degen sóz bar edi… Sonda da aitayyn. Týs adal týs, qiyaly týs, shaytan týs dep ýshke bólinedi. Múny qay týske jatqyzarymdy bilmeymin, biraq onyng sheshui mynaday: «40 at degenimiz — músylmannyng 40 paryzy oryndalmay qalatyn zaman bolady eken; 30 attyng bәigeden kelmey qalatyny — 30 kýn oraza ústamaytyn zaman tuady eken; 5 attyng tórteui kelmey, bireui kelgeni — bes uaqyt namaz qaza bolyp, ony bireu oqyp, bireu oqymaytyn kez keledi eken; qasqyrdyng shyqqany — kisinikin tartyp alyp, úrlap jeytin zorlyqshyl zamannyng tuatyny shyghar; Týlki shyqqany — aldaushy men arbaushy kóbeyetin, týlkidey búlandaghan zamannyng kýtip túrghany shyghar; qoyan shyqqany — úrpaq ýreylenip ósetin, kólenkesinen qorqyp jýretin zaman bolar» depti.

Osyny aityp bolghannan keyin Mónke biyding qyzy: "Maghan týs jorytqandarynyz qate boldy, kýnderding kýninde әiel biylegen zaman keledi. Ol zamanda әielden úyat ketedi, erkekten namys qashady, mening ýsh ret shaqyrghanda zorgha keluimning syry osynda edi" depti.

Mónke biyding týsining jogharyda aitylghandarynyng birazy osy uaqytqa deyin oryndalyp boldy desek qate emes. Músylmannyng 40 paryzynyng dúrys oryndalmauy,  qasqyrdyng shyqqany – kisinikin tartyp alyp, úrlap jeytin zorlyqshyl zaman – KSRO dәuirine tura keletin siyaqty, týlkining shyqqany – aldaushy men arbaushy kóbeyetin, týlkidey búlandaghan zaman – naq osy zaman ekenine dauym joq. Al songhysy she? Songhysy әli oryndala qoymaghan siyaqty. Biraq dәl osy songhysynyng mәnin sóz sonynda aitqym kep túr.

Mine, býgingi kýni әli de el aman, júrt tynysh kezde mynau adamdardyng - «noqtalanghan» auzynan noqtasyn sypyryp alyp tastaghan búzau siyaqty aspangha sekirip, birine-biri oiqastay kep shapshyp, birining namysyna biri tiyip, birining jaghasyn biri jyrtarday bop, qyzyl kenirdektenip qylqyna basuyna ne sebep? Kim kimnen kinә izdep jýr? Ol neghylghan kinә? Ózderiniz kýnde aqtaryp qarap otyrghanday, Facebook paraqshalaryn ashyp alyp, kim ne aitqysy kelse sony aitatyn, osy paraqshalar arqyly bir-birining úrys-kerisin el-júrtqa jariyalap, sonysy arqyly «júldyz», «hiyt» boludy kóksep jýrgenderding kóp ekenin bayqadyq. «Atyng shyqpasa jer órte!» degenning ózi ghoy búl da. Mine, dәl osynday blogerlerding jazbasynan keyingi oqyrmandardyng oilary men pikirlerin mәdeniyetsiz týrde jazatyn «kommentariyshilerdin» sózderin synamaq bolyp, әdeyilep Reseylik kommentariyshilermen salystyryp qaradym. Ádette, keyde bizderding sol orysty «boqtampaz, ishkish, mәdeniyetsiz halyq» dep qaralaytynymyz ras-aq. Al mening bayqaghanym - reseylik kommentariy jazushylary, bizge qaraghanda әldeqayda mәdeniyetti, әri tarihtan da, sayasattan da, qazirgi qoghamnyng betalysynan da, bolashaqtyng mәn-jayynan da sauatty әri alda ekendikterine kózim jetti. Búlar tek halyqty oilaydy, resey halqynyng bolashaghy jayly pikir, dau qozghaydy eken. Al bizde rular arasyndaghy kertartpa pikirler, kóre almaushylyqtan aspay qalghan, ot basy, oshaq qasyndaghy pikirlerdi ghana oqisyn. Onyng da teng jartysy bylapyt sózderden qúralghan.

Shyny kerek, bizdegi keybir blogerlerding paraqshalargha jazylghan jazbalaryna (búlardy maqala deuge kelmeydi!), viydeolaryna qarasanyz, el ishine iritki salatyn  әldekimderding arandatushylary ekeni bilinip túrady. Osylardyng bәrine qaray otyryp, úly jazushy Múhtar Áuezov aityp ketken besigimizding әli týzeletin týri joqtay! Taghy bir sebep, býgingi qoghamdaghy birine-biri jalghan kýie jaghyp qaralaytyn otbasylar men әriptester, bastyghymen sybaylastyghyn paydalanyp ózgelerding nәpaqasyna qol súghatyn aramtamaqtar, múnan qalsa - ruyn, jýzin dәripteytin týrli kiyim-keshekter men dýkenderding atauynyng kóbengi, kólikterine ruy men tanbasyn qoyyp alu, júmysqa túrghanda rulasy men jerlesin jaghalau, oralmandardy әli kýnge deyin shet qaqpaylaytyn túrghysyndaghy jәitter kóz aldymyzda jii oryndalyp jatsa da, biraq eleusiz taqyryptargha ainalghan faktorlar ekeni ras. Búghan qarap taghy bir kýnderi әr rudyng óz telearnasy, әr rudyng baghdarlamasy shyqpasyna kim kepil? Osylardy negizgi nysanagha alghan keybir blogerlerding әreketi – olardy toqtatu emes, kerisinshe, otqa may qúiyp ary qaray tútatugha úqsaydy.

Blogerding maqsaty ne? 

Sonymen, eldi eliktiretindey emes, elirtetindey pikir tudyrushylardyng maqsattary ne? Ózderiniz biletindey, әnshi Ábdijappar Álqojany rugha qatysty aiyptaghan zanger Aygýl Orynbekting orynsyz syngha alghany belgili. Sóitip halyq arasynda biraz dau-janjal tughyzdy. Dau bolghanda da ru, taypa, jýz arasyndaghy tartysqa ainalghan dәu janjal boldy. Ánshi Ábdijappardyng aitpaghy – ózining ata-babasynyng tarihynyng әuletindegi ózara erejeleri nemese dәstýri edi. Ilik arasynan býlik izdegen Aygýl Orynbekting «ýsh jýzden qyz alyp qandy búzdy dep aitty, sotqa berem» dep jariyagha jar salghany – airandap úiyp otyrghan qazaqtyng arasyna «әdemilep» lay aralas sudy býrkip jibergenin sanasy týzu adam bilmedi deysiz be?! Áyteuir Aman Tasyghannyng "Keshki kezdesu" baghdarlamasyndaghy kezdesude tarihshy Talasbek Omarov pen Ámina apaydyn, Abzal Qúspanovtyng taghy da basqa bilimdi, zerdeli azamattardyng búl daudyng mәnisin halyqqa dúrys týsindirui arqyly bitti.

Osy orayda ózin korrupsiyagha qarsy úiym mýshesimin dep sanaytyn Aygýlding feysbugyndaghy jazbalaryn oqysaq, korrupsiyagha qatysty bolghan eshqanday nәtiyjelerin kórmedik. Búl jurnalist Berik Mynjasardyng maqalasynda naqty kórsetilipti. Berik Mynjasardyng aituynsha, Aygýl Orynbek  siyaqtylar qoghamda bedeli bar túlghalardyng jaghasyna jarmasu arqyly ol óz atyn shygharghysy kelgen. Berik Mynjasardyng aitqandary mynau edi:

«Shymkentskiy» blogerding taktikasyndaghy aitu-jazu mәnerine erekshe toqtala ketken jón. Biraq til ghylymy túrghysynda onyng jazu-syzuyndaghy sauatsyzdyghyn búl jerde aityp jatpaymyz. Aygýl Orynbek shýiligetin nysanasyna qaratyp bazarda sauda jasap jýrip shaya minezge úrynghan, «auyzyna aq it kirip, kók it shyghatyn» әielderge tәn ypylas sózderdi qoldanady, ara-túra bylapyt sózder aitady. Sózimiz dәleldi boluy ýshin onyng әleumettik jelidegi birneshe jazbasynan ýzindi keltireyik:

«...Feysbuk degen jaqsy boldy ghoy, jasy kelgen qoly bos, qútyryp, yshqynatyn qatyndargha! Bayynan alalmay jýrgen ləzzatyn, osyndaghy halyqqa "u" qylyp shashyp otyratyn!...»;

"Talghat agha, Geroyhan agha!.. Búlay últshyl bolmay-aq qoyynyzdarshy!.. Qatyndardan esh aiymarshylyqtarynyz joq! Qatyn bolasyzdar!...»;

«...Eshqanday aghymgha kirmey k... qysyp jýruge bolmay ma?...»;

«...Bayannyng basynan "Baqyt" qúsy úshty... Tandaghan Túrsyny Bayannyng kýnde k...n ashyp əlek! Qazaq bolmaghan son, qazaq qyzdarynyng ar-namysyna pysqyrghany bar ma?.. Súlulyq simvolyna ainalghan Bayandaryndy jəylap el aldynda sheshindirip jatyrmyn demekshi me? Bayan tanymal bolu ýshin endi tek tyrday jalanash sheshinui qaldy ma? Basqa amal qalmady ma aitshy Bayan?... Baqytbek barda sen Bayan edin, qazir sen shayangha ainaldyn!..»;

"Oy qara tyshqan boyy bir tútan bolghan, ishinning bəri qara niyetten óspey qalghan sorly Sandughash (...)! Mening qozyday maylanghan qúiryghymdy əngime qylghansha, ər erkekten qalghan óz k.... bylyghyna ie bolsay. Baygha tiymegen deysing be? Baygha tiygen sen qaryq bolyp jýrsing be? J...tiri bayyng bola túra otbasyly erkekterge jabysyp, ərqaysymen bir jatyp olardy suretke týsirip shantaj jasap jýrgen shirik ...»...

Jurnalistikamen qabattas ketip bara jatqan blogerlik kәsipke bet búrghan Aygýl Orynbekting qarapayym etikany bylay ysyryp qoyyp, zang shenberinen attap, attandap ketuining basty sebebi, jogharyda aityp ketkendey, onyng sauatsyzdyghynda jatyr...

...Sondyqtan, Aygýl Orynbek ózining osy kemshiligin jasyru ýshin, al «aytqanymnyng әseri kýshti bolyp kórinsin» dep sózine boqauyz sózderdi qosyp, tarpa bas salatyn shaypau bloger bolyp shygha keldi. Onyng jaman oiynsha, qoghamgha búrynnan belgili avtoriytetterdi synap-minep tastasa, solarmen teneskendey bolyp kórinip, tez tanylyp shygha kelmek», - deydi óz maqalasynda Berik Mynjasar.

"Diplomy bar ekeni ras shyghar – onyng qanday jaghdayda alghanyna terendep jatpaymyz. Biraq onyng әleumettik jelidegi jazbalaryn oqyp otyryp, Konstitusiyadan, sonyng negizinde qabyldanghan zandardan, adam qúqyqtarynan habardar ekenine kýmәnimiz bar. Qazirding ózinde Aygýl Orynbekti qorlyq sóz aityp til tiygizu, jala jabu, lauazymdy túlghanyng bedeline núqsan keltiru, arazdyq tudyru jәne t.b. baptar boyynsha jauapkershilikke tartugha bolatyn derekter qordalanyp qalghan siyaqty", - deydi Berik Mynjasar. Ras, osy qazir adam qúqyghyna jәne tegine núqsan keltiretin taghy bir faktisi Ábdijappargha aitqan «qojalar bizding elge qanghyryp keldi» degen kemsitu sózi ýshin zang aldynda jauap berui kerektigin Aygýl zanger bola túra bilmegeni me?! Jurnalisting «sauatsyz» dep aiyptaghanyn osy jerden de kóruge bolady.

                               Rugha bólindin, al sony ne bolmaq?

Osy orayda, 130 týrli últtar mekendeytin memleketimizdegi osynau últtar men úlystardyng biz jónindegi oiy men pikiri, nemese osy kýnge deyin elimizdegi kóptegen biznestik kompaniyalardy jalgha alyp ýlgergen, tu syrtymyzdan jylansha jyljyp kele jatqan shyghys elining ajdahasy bizder jayly, yaghni, birtindep rugha, jýzge bólinip jatqan qazaqtar jayly ne oilap, ne josparlap jýretinin bizdi әste oilandyrady ma eken? Aygýl Orynbek ózining feysbuginde: «Al men ýshin qazaqty qazaq qorlap jatsa, ýlken qasiret» dep sózin týiindeydi. Biraq qazaqty ózge últtardyng qorlap jatqany janyna batpay ma? Maghan qazaqsha jauap ber dep aitty dep qazaqty sotqa sýirep keshirim súratqan ózge últtyng ókilderining qylyghy she? Keshe ghana 1-mamyrdaghy halyqtyng mitingisinde tek qazaqtardyng ghana qamaugha alynuy she? Mynau qytaydaghy «ýiretu lagerindegi» qazaqtar jayly vatsap arqyly taratylyp jatqan súmdyq viydeolar she? Qytay lagerindegi osy jazbalardy joqqa shygharghysy keletin «qytayshyl atamandar da» rugha bólinudi kәdesine asyrghysy kelgendey, jýzge kirmeytinder men jýzge kiretinder arasyna iritki salyp ýlgerdi. Áriyne, múnysy ýshin әli halyq aldynda da, Allanyng aldynda da jauap bereri haq!

Mening aitpaghym – feysbuktardaghy osynday dau-damaylardyng sonynda «kóringisi» kelmey túrghan jәitterdi kópshilik qauym kórmese de estip, bilip otyr. Býgingi kýn - bizding әlgindey arandatushylargha erip alyp toyyp sekiretin kýnimiz emes, sebebi, kórshiles qytay elining sondaghy qazaqtargha jәne jalpy músylman halyqtaryna kórsetip otyrghan zorlyq-zombylyqtary - ajdahanyng Qazaqstan men Orta Aziya halyqtaryn bolashaqta biylep-tósteudegi repitisiyasy, yaghni, dayyndyq josparlary bolyp túrmasyn! Oyanynyz da, oilanynyz! Al býginde qytay konslagerindegi qazaqtargha arasha bolyp jýrgen Serikjan Bilәshtyng tútqyndaluy – sol ajdahanyng siraqqa kelip oratyluy. Ajdaha taghy bir shapshysa moynyndy orap, qylqyndyrghaly túr!

Endi bizding elimizdegi rulardyng ishinara bólinui, birine biri pәle-jala jabuy – andysqan elding naghyz kuzory demey kórshi. Omarәli Ádilbek te qazaqtyng ishindegi jýzge kirmeytinderdi osyny kózdep tandap otyrghany aidan anyq. Desek  te, búrynghy qyzyl imperiyanyng kezindegi sayasattyng - qazaqtyng ishindegi satqyndaryn paydalanyp, bilimdileri men últshyldarynyng kózin jong bolghanyn bilesizder. Serikjannyng tútqyndaluy da sol kezenderdi eske týsirip kýmәn tughyzady eken. Al qyrghyzdar qytay lagerine týsken qyrghyzdaryn esh ylansyz, esh kedergisiz arashalap jatyr. Sol Serikjan  bir sózinde – «beker-aq qyrghyz bolyp tumaghan ekem» dep aityp qalghany bar edi. Qoghamdaghy bolyp jatqan osynau berekesizdikter eriksiz últynnan bezdiredi me, qalay? Búryn tarihta biz key jaghdaylar turaly «almaghayyp zaman boldy» degendi oqushy edik. Sol almaghayyp zaman aldaghy uaqytta bizdi qoyan jýrek bolugha әkep soqpasa eken. Álgindegi aitpaghym da sol qoyan siyaqty kólenkesinen qorqyp ómir sýretinge әkelmese eken. Rulardyng arasyna salghan iritkilerge erip, senip, birin-biri múqatqangha qol shapalaqtaghansha – oyan da oilan qazaq!

Shara Qúrbanova

Abai.kz                          

 

37 pikir

Ýzdik materialdar

Aqmyltyq

«Qiyalshyldar kluby»

Ámirjan Qosan 2317
Anyq-qanyghy

Kimning kim ekenin bile jýrsin dep...

Auyt Múqiybek 1782