Sәrsenbi, 4 Tamyz 2021
Bizding sheneunik 9048 9 pikir 26 Aqpan, 2019 saghat 16:20

«Ákesine» sengen Saghyntaev qyzmetsiz qala ma?

Keshe Preziydentting tóniregine toptasqan qyz-jigitter (jasartyp aittyq) ózara qyzmet almastyryp, kezekti ret rokirovkalyq jýris jasady. Preziydent úsynghan adamdardy Mәjilis daugha kelmey maqúldap otyryp, bas-ayaghy 2-3 saghatta eski kadrlardan qúralghan jap-jana Ýkimet jasaqtalyp shygha keldi.

Aqordasy bar Astanadaghy auys-týiis turaly әrkim әrtýrli jazyp jatyr. Ázil-shyny aralas pikirler aityluda. Biz de shama-sharqymyzsha sóz shyghyndap kóreyik, endeshe...

Áueli Saghyntaevtan bastayyqshy. Ol Ýkimetting tizginin 2016 jyldyng qyrkýieginde ústady. Tәuelsizdik alghan jyldardan bergi 10-shy adam edi, Ýkimetti basqarghan. Onyng aldynda premier kreslosynda Mәsimov deytin múrtty aghay otyrghan.

Baqytjan Ábdirúly Ýkimetke kelgende kóp qazaqtyng ishi jylyp, Ýkimetten ýzileyin degen ýmiti qayta tútanghanday bolghan. Preziydentting qatal synynan keyin bir-aq kýnde qyzmetinen ketti. Júrt Saghyntaev Ýkimetin – «kóp balaly analar ketirgen Ýkimet» dep baghalauda. Boljaugha beyimi barlar Baqytjan Ábdirúlynyng endigi barar jeri – Memlekettik hatshylyq deydi. Ony da kóre jatarmyz. Memhatshy ministr bolyp, onyng kreslosy bosaghan son, Preziydentting adal jasaghyndaghy jaqsy adam júmyssyz qalmaytyn da shyghar...

Júrt aldynda eki-ýsh jyldyq júmysyn týkke alghysyz etip synaghan Preziydent, keyin sol Saghyntaevty «isker, adal jigit» dep maqtady. Al qyzmetinen alynghan Saghyntaev ta qarap otyrmady.  Ile-shala Elbasyna alghys aitty, memleketting negizin qalaghan kóregen kósem, býkil últtyng әkesine tenedi. Osydan keyin de «әkesine» sengen Saghyntaev qyzmetsiz qala qoymas, sirә...

Osy jerde bir qyzyq derekti aita keteyik, býgin qyzmetine kirisken Asqar Mamin Qazaqstannyng 11-Ýkimet basshysy. Búghan deyin eshbir partiyagha mýshe emes bir ghana adam, Sergey Tereshenko premier bolsa jәne eki adam Ákejan Qajygeldin men marqúm Núrlan Balghymbaev Qazaqstannyng halyq birligi odaghynan premierlikke otyrghan. Al 1999 jyldan bastap Qazaqstan Ýkimetin búrynghy «Otan», qazirgi «Núr Otan» partiyasynyng ókilderi basqaryp keledi. IYә, 11 premierding 8-i biyliktegi dominant partiyanyng ókili.

Mamin qazaqsha ejiktep sóileytinderding kategoriyasynan

Mamin dep qaldyq qoy. Preziydent búrynghy Ýkimetti taratyp, uaqytsha Ýkimetti Asqar Mamminge bergende-aq, júrt Asekenning osy qyzmette túraqtap qalatynyn bildi.  Maminge minezdemeni eki auyz sózben bereyik te, әri qaray jyljyiyq...

Birinshiden, Mamin de qazaq tilinde, memlekettik tilde ejiktep sóileytinderding qatarynda. Ony býgingi Ýkimetting onlayn otyrysynan ózderiniz de estip, kórgen bolarsyzdar...

Ekinshiden, Maminning minezdemesin Preziydentting ózi berdi. «Shiyrek ghasyrdan beri qasymda kele jatyr» dedi. Ol ras. Shiyrek aghsyrdan beri Preziydentpen birge keledi. Týrli qyzmette boldy. Astana әkimdiginde «stajirovkadan» ótken. Áueli kishi әkim, sosyn әkim boldy. Birneshe ministrlikte kishi ministr bolghan. Ministr de bolyp kórgen. Saghyntaev Ýkimeti jasaqtalghanda Bәkenning birinshi orynbasary boldy. Sóitip jýrip, mine, Bәkenning ózin yghystyryp shyghardy.

Asekeng az kýnde jasaqtaghan Ýkimette eski kadrlar ghana emes, jana adamdar da barshylyq. Júrttyng kýdikti kónilin júbatar jaghymdy janalyq ta sol. Barlyq ministrge minezdeme bermesek te, birqataryn sóz eteyik dep sheshtik.

Preziydent aitty. Smailov otyrdy

Qazaqstannyng bas qarjygeri Álihan Smailov boldy. Súltanov Astanagha әkim bolyp auysqanda, onyng ornyna osy Smailov kelgen edi. Kelgenine de jyl tola qoymady. Ótkende, Ýkimet jiynynda Preziydent dәl osy Smailov ýshin ózge ministrlerdi ornynan túrghyzyp, Álekendi aldynghy oryngha otyrghyzghan.

«Qarjy ministri? Qarjy ministri ýstelding shetinde otyrmau kerek. Onyng orny viyse-premierden keyin. Qarjy ministri әdette premier-minsitrding orynbasary bolyp sanalady, degen edi Preziydent. Solay boldy da. Smailov «srazu» kishi premier, premier bolghanda da birinshi orynbasar bolyp shygha keldi.

Atamqúlov, Abaev, Ermekbaev, Túrghymbaev, Beketaev, Birtanov, Múhamadiyúly, Bozymbaev, Júmaghaliyevter óz qyzmetterinde qaldy. Abaev pen Júmaghaliyevting ministrligi qayta jasaqtaldy demeseniz, әrqaysysy óz qyzmetterin jalghastyra beredi. Jә, olardyng júmysynyng kem-ketigi men jetistikteri turaly, anau Beketaev degen ministrding qazaqsha qaqpaytyny turaly, taghysyn taghy kýndelikti jazylyp jýr ghoy. Qaytalap jatpayyq...

Eki-keshting arasynda taghayyndalghan jana Ýkimetting su jana ministrleri 4 adam. Solar turaly sóz eteyik dep sheshtik.

Ábilqasymova әlek bolghan ministrlikti endi Saparbaev basqarady

Áueli Saparbaev turaly aitayyq. Berdibek Mashbekúlynyng Ýkimetke qayta kelui kópting kónilin júbatty, ras. Shýregey tildi Ýkimettegi qazaqy minezdi qalypty adam ghoy. Kemshiligi de joq emes. Saparbaev sayasattaghy sharuashylyqtyng adamy. Búl da júrtshylyqtyng pikiri.

Saparbaev keldi. Keldi de basqa-basqa emes, Ábilqasymova deytin әigili «әi-әi» qyzdy almastyrdy. Qyz ba, kelinshek pe, Qúday bilsin, әiteuir sol Mәdinanyng endi qayda baratyny eshkimdi qyzyqtyrmaytyny da týsinikti. Ketken Ýkimettegi eng jaghymsyz obzardardyng birin dәl osy Mәdina qyz qalyptastyrdy. Oghan әn de arnaldy. Áriyne, kekesin әn.

Mәdina «әi-әi» qyz. Áshekeyli qyz. Baghasy bәlenbay dollarlyq qymbat kiyimderge әues qyz. «Forbs» deytin bay-baghlandar basylatyn jurnaldargha shyqqan. Keshegi ashynghan analardy alangha shygharghan da osy Ábilqasymovanyng әidik sózi boldy. Eske týsireyikshi...

«Ár anagha ay sayyn 16 myng 160 tenge jәrdemaqy tólenip otyr».

«Biyl inflyasiyanyng ortasha dәlizi bes payyz jәne soghan baylanysty jәrdemaqy kóterildi. «Kýmis alqa», «Altyn alqa» medalidary bar kópbalaly analargha ómir boyy ay sayyn jәrdemaqy beriledi. Basqa elderde múnday joqtyng qasy. Reseyde ana kapitaly bar. Bizde, eger barlyq jyldardy sanaytyn bolsaq, birneshe million tenge shyghady».

Ábilqasymova ózi basqarghan ministrlikting sharuasyn qansha jerden minsiz atqarsa da, ol júrttyng esinde osy bir ora-sholaq sózderimen qalary anyq.

«Ár anagha 16 myng beriledi. Múnday eshbir memlekette joq» degendi úyalmay-qyzarmay aitqan ministr Mәdina qyz kóp balaly analardyng ashuyna tiydi. Aqyry analar alangha shyqty. Ár qalada kóp balaly analar әkimdikterge shaghymdandy. Ministr qyzdyng qyzmetinen ketuin talap etti.

Ayaghy ne bolghanyn ózderiniz de bilesizder. Saparbaev keldi. Ábilqasymova әlek bolghan ministrlikti endi Saparbaev basqarady. Nәtiyjesin aldaghy uaqytta kóre jatarmyz...

Balmúzdaq satqan ministr ketip, múghalim bolghan ministr keldi

Keshe taghayyndalghan su jana ministrlerding bireui – Kýlәsh Shәmshidinova. Ol «ataqty» Saghadiyevti almastyrdy. Anyghynda balmúzdaq satqan ministr ketip, múghalim bolghan ministr keldi.

Kýlәsh Shamshidinovanyng dәl osy qyzmetke kelui keshegi auys-týiisting jaghymdy túsy bolsa kerek, әleumettik jelide Shәmshidinovagha jyly pikir bildiruishiler az emes.

Kýlәsh Shәmshidinova. Búl kisi qarapayym múghalim, mektep diyrektory, bilim basqarmasy basshysynan bastap, bilim salasyndaghy barlyq lauazymda otyrghan, viyse-ministr de bolghan, búl salada tәjiriybesi jetkilikti, bilimdi, taza qazaq tildi adam.

Jana ministr - Nazarbaev ziyatkerlik mektepterining qúrushysy, diyrektorlar kenesining tórayymy. Sondyqtan Aslan Sәrinjipov bastap, Erlan Saghadiyev bylyqtyryp ketken ministrlikting júmysyna mazmún bere alatyn adam bolsa kerek dep boljadyq.

Qansha degenmen balmúzdaq satqan adamnan góri, bilim salasyn ishinen biletin adam ghoy...

Shәmshidinova apay Saghadiyevti almastyrdy. Endi osy Saghadiyev turaly az-kem sóz shygharayyq.

Saghadiyev júrttyng esinde nesimen qaldy?

Baytúrsynovtyng әlippesin alyp tastaghan da – Saghadiyev. Mektepterge ýshtildilikti engizgen de – Saghadiyev. Birinshi synyptan bastap balalargha aghylshyn tilin oqytqan da – Saghadiyev. Bir kýndelikti azsynyp, elektrondy kýndelikti qosamjarlap bergen de – Saghadiyev. Sheteldikter bilim salasyna salghan investisiyany tauysqan da – Saghadiyev. Qazaqstan geografiyasy men tarihyn alyp tastaghan da – Saghadiyev. Nólinshi synypty engizgen de – Saghadiyev. ÚBT-ny eki ret tapsyrtudy oilap tapqan da – Saghadiyev. Deputatpen debatqa shyqpay qoyghan da – Saghadiyev. Qaysy bir jyly Panama offshorynan aqshasy tabylghan da – Saghadiyev.

Ayta bersek býgin bitpespiz. Osy jerden toqtayyq. Mine, akademik Saghadiyevting ministr balasy elding esinde osy isterimen qaldy. «Saghadiyev otstavkagha ketsin» degen sóz jyl sayyn aitylady.

«Múnday arandatushy súraqtar qoymanyzdar. Ony sheshetin Preziydent. Preziydent aitsa ketemin» degen. Aqyry ketip tyndy. Ol Bilim jәne ghylym ministrligine 2016 jyly aqpanda kelgen.

Saghadiyev basqaratyn ministrlik JOO-daghy mamandyqtar jikteuishining jana jobasyn qolgha alghaly beri, oghan qatysty dau úlghayyp barady dep dabyl qaqtyq. Atynan at ýrketin bir top akademik «Qazaq tili», «Qazaq әdebiyeti», «Qazaq tarihy», «Týrkologiya» syndy birneshe mamandyqtyng alynyp tastalghanyn aityp, ýkimetke hat ta joldady.

Mine, solay... Ministr bolghan Saghadiyev qazaqshagha saqau edi. Sózjarystan qorqatyn. 2016 jyly akademik Kenjeghaly Saghadiyev Elbasynyng qabyldauynda bolyp, artynan túp-tura 1 apta ótken son, kishi Saghadiyev ministr bolyp taghayyndalghan edi. Ara-túra Preziydent arqasynan qaqqangha mәz bolyp otyratyn. Endi mine, qyzmetinen bir-aq kýnde bosap qaldy. Osymen tәmәm...

Roman Skyalr

Keshe ghana ministr bolghan taghy bir adam – Roman Skyalr degen soyy bólek, sorty basqa jigit. Ol QR Industriya jәne infraqúrylymdyq damu ministri bolyp taghayyndaldy. Onyng kandidaturasyn Mәjilis maqúldady.  Sklyardyng enbek jolyn qaradyq. Tәjirbiyesiz adam emes eken. Pavlodarda әkimning orynbasary bolghan. Ákimning bas inspektory bolghan. Odan Astana әkimdigine auysqan. Ol jerde birneshe departamentti basqarghan. Sóitip jýrip, Pavlodar oblysyna auysypty. Onda da oblys basshysynyng orynbasary bolghan.

2011 jyly QR Transport jәne kommunikasiyalar ministrliginde kishi ministr qyzmetin atqarghan. «Qazaqstan Temir Jolynda» kishi preziydent bolghan. Búdan bólek taghy birpneshe ministrlikte kishi ministr qyzmetinde jýrgen.

Saparhan Omarov

Eski Ýkimettegi Ómirzaq Shókeevting ornyna su jana ministr Saparhan Omarov kelip qonjidy. Ol auylsharuashylyq ministrligin basqarady.

Búl azamat birneshe jyl deputat bolghan. Preziydent әkimshiliginde de qyzmet etken. Territoriyalyq-úiymdastyru jónindegi jәne Memlekettik baqylau bóliminde inspektor bolypty. Respublikalyq esep komiytetinde de qyzmet etken. 2014-2016 jyldar aralyghynda Auyrshaluashylyq ministrliginde kishi ministr bolghan. Preziydentten Alghys hat alghan adam.

Ruslan Dәlenov

Asqar Mamin tizginin ústaghan ministrlikting taghy bir jana ministri – Ruslan Dәlenov deytin azamat. Syrttay biletinder, qazaqy minezdi azamat deydi. Mine, sol jigit endi QR Últtyq ekonomika ministrligin basqaratyn bolady.

Qazaq, orys, aghylshyn jәne týrik tilderin biledi eken. Qarjy salasynda qyzmet etken. Qarjy ministrliginde kishi ministr bolghan. Odan keyin ekonomika ministrliginde de kishi ministr qyzmetin atqarghan.

Týiin. Jalpy osy. Aytpaqshy, sóz sonynda su jana jasaqtalghan Ýkimettegi azamattardyng jas kategoriyasyna da nazar audara ketkendi jón dep taptyq.

Asqar Mamin – 53 jasta

Álihan Smailov – 46 jasta

Jenis Qasymbek – 43 jasta

Gýlshara Ábdiqalyqova – 53 jasta

Beybit Atamqúlov – 54 jasta

Núrlan Ermekbaev – 56 jasta

Erlan túrghymbaev – 56 jasta

Dәuren Abaev – 39 jasta

Marat Beketaev – 41 jasta

Eljan Birtanov – 47 jasta

Arystanbek Múhamadiyúly – 56 jasta

Qanat Bozymbaev – 50 jasta

Asqar Júmaghaliyev – 46 jasta

Berdibek Saparbaev – 66 jasta

Roman Sklyar – 47 jasta

Saparhan Omarov – 50 jasta

Kýlәsh Shәmshidinova – 60 jasta

Ruslan Dәlenov – 44 jasta

Jәi, әnsheyin. Bile jýrinizder... Sonymen Asqar Mamin komandasy jasaqtaldy. Degenmen kýni erteng «Núr Otan» partiyasynyng kezekti siezi ótedi. Keler jyly Preziydent saylauy bolady. Sayasatkerler sol saylaudyng biyl ótetinin boljaydy.

Qalay desek te, Preziydent saylauynan son, Ýkimet avtomatty týrde taratylady. Sóitip, jana Ýkimet jasaqtalady. Demek, Asekenning komandasyn uaqytsha Ýkimet kategoriyasyna jatqyzugha әbden bolady. Yaghni, jana jasaqtalghan komandy ýshin saylaugha deyingi merzim – synaq merzimi. Qysqasha osy.

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

9 pikir