Dýisenbi, 20 Mamyr 2024
Bilgenge marjan 21701 46 pikir 11 Jeltoqsan, 2018 saghat 11:54

Barystyng býkil Qazaqiya elining simvolyna ainalatynday ne qasiyeti bar?

Barysty atam qazaq ejelden kiyeli sanaghan. Qarauylgha almaghan, qaqpan qúrmaghan. «Alma apannan alandy,tautan úrar balandy» degen mәtel sol kezderden qalsa kerek. Atalarymyz ejelden barystyng balasyn – alan, al úrghashysyn – tautan dep ataghan. Eger, alda-jalda qoldaryna barys terisi týse qalsa, ýlken otaudyng tórine ilip qúrmettegen. Atalarymyz qay jyly, qay taudyng jartasynan barysty kórip qalghandaryn jyr qylyp aityp otyrar edi. Sonda deymin-au, osy ang qay qylyghymen, ne qasiyetimen qazekemning jýregin jaulap aldy eken? Býtin bir Qazaqiya elining simvolyna ainalatynday ne qasiyeti bar eken?

Mýmkin, tek qyrandar qonaqtaghan tau biyikterin mekendegen pandyghy ýshin shyghar. Azyghyn tek qana arqar men tauteke, úlar men kekilik qiyalaghan orta jәne biyik tau bókterinen aiyrghan barys tyshqanshylap tómenge týspeytin an.

Álde, tabanyna topyraq tiymegen, qolqasyna shang kirmegen, auyzyna ólekse eti tiymegen bekzattyghy ýshin be eken? Buyn búrqyratyp qazir alghan anynyng etine bir toyghan barystyng ol jemtigine qayta ainalyp soqpaytyn mәrttigi bar. Ol jemtik endi qúzghyn-qarghanyng nәpaqasy.

Álde, onyng asqan jýrektiligi men erekshe ailakerligi ýshin be eken. Som bilekti, óte qayratty barystar ózinen 3-4 ese ýlken qúlja, maraldardy ebin tauyp laqsha domalatatyn. Dýley kýshti taghylar jay oghynday bolyp osy jyrtqysh soqqanda qayrat kórsete almay typyrlap jatar edi.

Álde, mýmkin, búl ang atalarymyzdyng janyng saf altynday siyrektigimen, sanynyng azdyghymen bauraghan bolar? Ang әlemin zertteushi ghalymdar búrnaghy jyldary bizding taularda 180-200 bas barys mekendeydi deushi edi. Endi, mine 120-130-dan aspaydy, sany azayyp barady dep baybalam saluda. Anyqtama-tanymdyq maqalalardy paraqtasaq: «Barystar aqpan-nauryz ailarynda júptasyp, jaz shygha 2-3, keyde 4 alangha deyin dýniyege әkeledi» dep jazylypty. «Áytkenmen annyng búl týri az zerttelgen, siyrek kezdesetini, mekendeytin aumaghynyng zertteu júmystaryna qolaysyzdyghy qolbaylau bolyp otyr» dep jazylghan.  «2-3 keyde 4 alan». Yapyr-au 180-200 bas barystyng teng jartysy tautany bolsa, onyng әr-qaysysy jyl sayyn keminde egiz tapsa, osy uaqytta olardyng sany mynnan asatyn uaqyt boldy ghoy. Mine, osy súraq ghalymdardyng da, tabighat janashyrlarynyng da basyn qatyryp, jýregin auyrtuda...

Halyq aitsa – qalyp aitpaydy. Aspan әleminin, býkil tabighattyn, ang men qústyng týr-syipatyn, ósu-ózgeru zandylyqtaryn tanyp, tap basyp aityp ketken dana halqymyz búl súraqtyng da jauabyn anyzgha arqau qylyp qaldyrghan siyaqty. Anyz týbi – aqiqat. Endeshe soghan qúlaq týreyik:

18 myng ghalamdy danalyqpen jaratqan Jabbar IYemiz kýlli andardy jyiypty deydi. Ózi jaratqan әrbir mahlúqqa ómir sýrer ortasyn, auqat qylar rizdyghy men tól sanyn, jýktilik uaqytyn taghayyndapty. Sóitip, kezek barysqa da jetipti. «Mekening qarly qúz, biyik taular bolsyn. Azyghyng taza qandy tau andary men qústary bolsyn. 12 jylda bir ret qys aiynda tóldeytin bolasyn.» depti Jabbar IYemiz. Sonda tautan bylay dep múnyn shaqqan eken: «Ey, Jaratqan, mekenim jaqparly-jartasty tau biyigi bolsa, 12 jylda bir-aq ret, onyng ózinde qaqaghan qysta  tólder bolsam, bara-bara mening túqymym qúryp ketedi ghoy, raqym etiniz?». «Oghan alandama, sen tóldegen jyly qys jyly bolady!». Osylay dep Jaratqan barystyng tautanyng júbatqan eken deydi. Jәne uәdesine berik Alla Taghala barys tóldeytin jyldy ayazsyz, boransyz qylyp beripti.

Tabighat syrlaryna jetik atalarymyz barys tóldeytin, 12 jylda bir keletin osy jyldy – Barys jyly dep atapty. Jәne osy jyly qys qaharynan qoryqpay ishki tau bókterlerin emin-erkin qystay beretin.

Sonymen, hosh, osy bir aqtanker tenbil-shúbar tau-taghysynyn sanyn qalay kóbeytemiz? Olargha qanday jaghday jasap, qanday memlekettik baghdarlamalar qabyldaghanymyz jón. Qalay bolsa da, osy mәseleni memleket dengeyinde kóterip, el bolyp qolgha alatyn uaqyt jetken siyaqty.

Berikbol Sydyq, Taldyqorghan qalasy

Abai.kz

46 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2173
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2575
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2460
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1672