Beysenbi, 30 Mamyr 2024
Qauip etkennen aitamyn 6808 38 pikir 7 Jeltoqsan, 2018 saghat 13:13

Qonyrovtyng qúbylasy Mәskeu me?

Peterbordaghy preziydentterding kezdesui turaly az-kem aitayyq. Barlyghyn qamtyp jatpaymyz, ol úzaq. Onyng ýstine odaqtyng búghan deyingi jiyndary qalay ótse, búl jolghysy da sol auannan asyp, әrige barmady. Al endi kontent mәselesine kelsek, týrtip alar aqparat bar, әriyne. Endi sol jayly jazayyq.

Bastapqyda tek ekonomikalyq odaq bolady dep qúrylghan, býginde birte-birte sayasy koalisiyagha ainalyp kele jatqan Euraziyalyq odaqtyng búl jolghy bas qosuy Peterborda ótti. (Sóz arasynda aitayyq, EAEO – sayasy koalisiya bolmasa – Qazaqstan ótkende Azov tenizinde bolghan teketireske qatysty BÚÚ Qauipsizdik kenesin shaqyryp, «Ukraina shekarany búzdy» dep aqtalghan Reseydi qoldar ma edi...) Oghan odaqtas bestikting basshylary – Núrsúltan Nazarbaev, Aleksandr Lukashenko, Sooronbay Jeenbekov, Nikol Pashinyan jәne esik egesi Vladimir Putiyn, baqylaushy bolyp Moldovanyng Preziydenti Igori Dodon qatysty.

Jeenbekovting sózi

Atambaevtan keyin Qyrghyz taghyna jayghasqasyn, alghashqy júmys saparyn Reseyden bastaghan Sooronbay Jeenbekov «Rossiya 24» arnasyna súhbat berip, EAEO-nyng bolashaghy, Qazaqstan men Qyrghyzstan arasyndaghy ahual turaly aitypty.

Dәlirek aitsaq, endi 40 jyldan keyin EAEO qanday bolmaq degen saualgha Sooronbay bayke bylay dep jauap bergen:

«EO sekildi shekara joq, shekarashylar joq. Bizding azamattarymyz odaq territoriyasynda emin-erkin qatynap-túruy, meyli ol medisinalyq, meyli ol bilim beru salasynda bolsyn qyzmet týrlerin aluy kerek. Kez kelgen memleketting kez kelgen azamaty Belorussiyada nemese Resey men Qyrghyzstanda sekildi barlyq qyzmet týrlerin erkin aluy kerek».

Al Qazaqstan men Qyrghyzstan arasyndaghy ahual jayly:

«Biz qyrghyz ben qazaq óte jaqyn halyqpyz. Biz sekildi jaqyn halyqtar әlemde siyrek. Biz orys pen belorus sekildimiz.  Áriyne, әr memleketting óz mýddesi bar. Bir problemagha kelgende óz ústanymy, kózqarasy bar. Ásirese, bizge, Qyrghyzstangha EAEO kóshine ilesu qiyndau. Biz Resey, Belorussiya men Qazaqstan naryghyna jetu ýshin pәlenbay shaqyrym joldy jýrip ótemiz. Sondyqtan, Qazaqstanmen jaqsy qarym-qatynasta bolu bizge óte manyzdy. Múny bizding qazaq dostarymyz, tuystarymyz da jaqsy týsinedi. Biz Núrsúltan Ábishúlymen resmi, beyresmi, әrtýrli jerlerde kezdesip, osy mәselelerdi talqylap jýrmiz. Ol kisi barlyghyn ashyq aitady, men de. Sóitip biz mәseleni sheshemiz. Bizding premier-ministrlerimiz de, viyse-premierlerimiz de, әr týrli dengeyde kezdesuler ótkizip, túrady. Bizding qarym-qatynysymyz barlyq dengeyde jolgha qoyylghan», deydi.

Qyrghyz Liyderi EAEO-taghy tartystar turaly aita kelip:

«Reseymen de, Belorussiyamen de, Armeniyamen de jaghday solay. Biz keyde resmi, keyde beyresmy kezdesuler ótkizemiz. Jasyratyny joq, keyde daulasyp qalamyz. Árkim óz eline tartady. Biraq, әrqashan ortaq sheshim tabamyz. Biraq, әrdayym arbitr Vladimir Vladimirovich Putiyn», degendi aitady.

EAEO ortaq aqsha engize me?

Osy jiyn bolarda Qazaqstannyng aqparat qúraldarynda «ortaq valuta mәselesi qozghalady eken» degen sóz tarady. Qyzyq bolghanda búl әngimeni Qyrghyzdyng besinshi preziydenti Sooronbay Jeenbekov aitty.

«Men EAEO bolashaghyna senemin. Bizding mýmkindigimiz joghary. Euroodaqta ortaq valuta bar.  Áriyne, biz de soghan kelemiz, biraq uaqyt kerek», deydi Jeenbekov.

Búl sózi ýshin Jeenbekovti jaghasynan alyp, jer-jebirine jetkeli otyrghan joqpyz. Ortaq valuta mәselesi alghashqy ret aitylyp otyrghan joq. Eske týsireyikshi:

2014 jyly Resey preziydentining kenesshisi Sergey Glaziev degen EAEO elderi aumaghynda ortaq tólem jýiesin engizu qajettiligi turaly aitty.

2015 jyly Reseyding TMD elderining isteri, euraziyalyq integrasiya jәne otandastarmen baylanys boyynsha Duma komiytetining tóraghasy Leonid Sluskiy de EAEO ýshin ortaq valuta engizu júmystary bayau bolsa da jýrip jatqanyn aitqan edi.

2016 jyly Vladimir Putin Ortalyq bank pen Resey ýkimetine EAEO-gha mýshe elderding ortalyq bankterimen 1 qyrkýiekke deyin EAEO-da ortaq aqsha shygharu mәselesin pysyqtaudy tapsyrghan.

2017 jyly Reseyding Ekonomikalyq damu ministri Maksim Oreshkin «Rossiya 24» arnasyna súhbat berip, Resey euronyng analogyn engizu iydeyasynan bas tartpaytynyn mәlimdegen.

2018 jyly Euraziyalyq damu bankining basqarma tóraghasy Andrey Beliyaninov ta EAEO ayasynda ortaq valuta bolghany tiyimdi degen pikirdi aitty.

2018 jyly Resey ekonomiysi Oleg Buklemiyshev degen EAEO ortaq aqshasy rubli boluy mýmkin degendi aitty.

«Ortaq aqsha kerek» degen Qonyrovtyng qoyyrtpaghy turaly

Soraqy sol, búl әngimeni biyl Qazaqstan Parlamenti Mәjilisining deputaty, kommunist Ayqyn Qonyrov ta aitty. Endi sol Qonyrovtyng sózine kóz jýgirteyikshi:

«V ramkah EAES nazrevaet neobhodimosti k formirovanii edinoy, nezavisimoy denejno-kreditnoy politiky i ujestochenii transgranichnogo dviyjeniya kapitala. Segodnya my nabludaem situasii, kogda FRS bukvalino „vysushivaet“ denejnye rynky razvivaishihsya gosudarstv, chto ne oboshlo iy strany EAES. Pry takom rasklade starshaya valuta — dollar SShA budet permanentno dorojati, chto my segodnya nabludaem na priymere kazahstanskogo tenge, rossiyskogo rublya, tureskoy liry, indiyskoy rupii. Eto negativno otrajaetsya na razvitiy ekonomiyk. Schitai, chto zashititisya ot takih shokov iy podderjati realinyy sektor ekonomiky nashih stan mojno. Mehanizm esti, i on byl „obkatan“ posle vtoroy mirovoy voyny. Mnogie strany staly vypuskati fiatnye denigy pod plany po rasshiyrenii proizvodstv, chto pozvolilo podnyati razrushennye voynoy ekonomiki. Poetomu nezavisimaya emissiya svoih deneg v EAES — eto neobhodimosti. Drugoe delo, chto nado seriezno podgotovitisya, vedi dlya vvedeniya absolutno novoy valuty trebuutsya zakonodatelinaya baza, tehnicheskie resursy».

Qysqa qotarsaq, Qonyrov «bizding deputattar da ortaq valuta engizudi qoldaydy» dep sóiledi. Astana arnasy habarlady, búl turaly: https://astanatv.kz/kz/news/21128/

«Búl mәseleni Euraziyalyq ekonomikalyq odaq ayasynda, ónirlik dengeyde sheshu kerek.  Bir kezderi memleket basshysy Euraziyalyq odaq shenberinde ózara eseptesetin "Altyn" degen  derbes valuta enzizudi aitqan. Bizge tәuelsiz aqsha-qarjy sayasaty qajet», deydi Qonyrov.

IYә, Leninnning qanqasyn Qazaqstangha әkeludi úsynghan kommunisterding deputaty Qonyrov endi qazaqtyng aqshasyna qarsy shyqty. Aytpaqshy, Ayqyn Qonyrov ortaq aqsha turaly oiyn osydan ýsh jyl búryn, 2015 jyly da aitqan edi.

Leninning qyzyl jalauyn jamylyp jatyp, kenesting iydeologiyasyn jastanyp oqityn Ayqyn Oiratúly 2015 jyly Duma deputaty Leonid Sluskiyding «ortaq aqsha engizemiz» degenine esi kete quanyp, qos qoldap qosyla ketken.

«Ekonomikalyq odaqta bolghan song ortaq valutanyng boluy da jaman emes», - dep, beti býlk etpesten, Tәuelsiz tengeni tәrk etkeni esimizde. Preziydent Nazarbaevtyng ózi 2015 jyly «eshqanday ortaq valuta bolmaydy» degendi qadap aitqan edi. Endi osydan súraq tuady. Resey preziydenti Putiyn: «ortaq aqsha kerek» degendi ashyp aitpasa da, aitqyshtarynyng auzyna sap berdi. Qazaqstan preziydenti Nazarbaev: «eshqanday ortaq aqsha bolmaydy» degendi ózi de aitty, ózgelerge de aitqyzdy. Ony aitqaly da, baqanday ýsh jyl uaqyt ótti. Oiratovichting oiy әli ózgermepti. Sonda Qonyrov qay elding deputaty?

Endi búl Ayqyn Qonyrov kim degenge az ghana toqtala ketkendi jón kórdik.

Ayqyn Qonyrov 46 jasta. Qazaqstan Parlamenti Mәjilisining deputaty. Kommunistik partiya ókili.

2011 jylgha deyin «Moskovskiy komsomoles v Kazahstane» deytin gәzetti shygharatyn «News Print» deytin JShS-ny basqarghan.

2004 jyly Qazaqstan kommunisterining Orgkomiytetine kirgen. Partiya tirkelgen kýnnen beri Buro mýshesi, apparat jetekshisi bolghan.

2006 jyly Kompartiyanyng Almaty qalalyq komiytetining ekinshi hatshysy boldy.

2004-2007 jyldary Mәjiliske barmaq bolyp, kompartiya atynan ýmitkerlikke týsken.

2012 jyly Mәjilisting V-shaqyrylymyna ótip, deputat atandy.

2016 jyly Mәjilisting VI-shaqyrylymna da ótti. Qazir deputattyq qyzmetin jalghastyryp keledi.

Bir sózben aitqanda Mәjiliste biraz uaqyt otyrsa da elding esinde «nan baghasyn 300 tengege kótereyik» degen eki auyz sózimen qalghan Qonyrov qoy. Endi mine, Mәskeuding gәzetin basyp shygharghan kommunist Mәskeuge moyyn sozyp, ortaq aqshany qoldap otyr.

Týiin. Últtyq valuta – Últ Tәuelsizdigining aighaghy. Qazaqstannyng últtyq aqshasy – tenge. Biyl tengening ainalymgha engenine baqanday 25 jyl uaqyt boldy. 1993 jyldyng 12 qarashasynda Qazaqstan Preziydenti Núrsúltan Nazarbaev últtyq valuta engizu turaly jarlyqqa qol qoydy. Al 15 qarashada tenge ainalymgha engizildi.

QR «Valutalyq retteu jәne valutalyq baqylau turaly» 2005 jylghy 13 mausymdaghy №57 Zanynyng 1-tarau, 1-babynyng 14-tarmaghynda: «Últtyq valuta – Qazaqstan Respublikasynyng valutasy», dep jazylghan.

Al «Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik rәmizderi turaly» 2007 jylghy 4 mausymdaghy № 258 Konstitusiyalyq Zany bar. Sol Zannyng «Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik Eltanbasyn paydalanu tәrtibi» dep atalatyn 6-babynyng 2-3 tarauynda «Qazaqstan Respublikasy Últtyq Bankining banknottary men monetalarynda, Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik baghaly qaghazdarynda» mindetti týrde paylanylady dep jazylghan.

Ol az deseniz, «Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik Tәuelsizdigi turaly» Qazaqstan Respublikasynyng 1991 jylghy 16 jeltoqsandaghy Konstitusiyalyq Zany bar.

Atalghan Zannyng 1-tarau, 1-babynda: «Qazaqstan Respublikasy - tәuelsiz, demokratiyalyq jәne húqylyq memleket. Ol óz territoriyasynda ókimet biyligin tolyq iyelenedi, ózinin ishki jәne syrtqy sayasatyn derbes belgilep, jýrgizedi», dep taygha tanba basqanday jazylghan.

Al dәl sol Zannyng 4-tarau, 12-babynda: «Qazaqstan Respublikasynyn Memlekettik últtyq bankisi bar, ol ózining qarjy krediyt, aqsha jýielerin jasaugha qaqyly, respublikalyq salyq jәne keden jýiesin úiymdastyrady», dep jazylghan.

Býgin Qazaqstan óz Moneta sarayy bar TMD-daghy tórt memleketting biri. Osy jyldar ishinde tenge banknotalary ýsh ret әlemdegi ýzdik banknota bolyp tanyldy. Tenge – qoldan jasaudan әlemdegi eng qorghalghan valuta.

Últtyq valuta – tenge. Al tól tenge – Tәuelsizdikting atributy. Odan sanaly týrde bas tartu – Tәuelsizdikti tәrk etumen para-par. Sondyqtan, Tәuelsiz memleketting negizgi zang shygharushy organynda otyrghan Oiratovich ornyn bosatuy kerek!

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

38 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2430
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2750
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 3218
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1825