Beysenbi, 30 Mamyr 2024
Áne, kórding be? 6356 29 pikir 28 Qarasha, 2018 saghat 10:23

Jemqorlyqtyng basty sebebi - jarymaghandyq...

Ly Kuan Yu bir sózinde «Eger biylik basyndaghy jemqorlyqty qúrtpasa, onymen kýresu esh nәtiyje bermeydi» degen eken. Alayda biylik basyndaghy jemqorlyqty qansha jerden joiygha tyrysqanmen, onyng qúrymaytyndyghy kórinip-aq túr. Ásirese bizding elde sybaylas jemqorlyqpen kýres isi barynsha qatang әri ýzdiksiz jýrgizilip kele jatqanday. Biraq tyiylar emes. Sondayda nelikten degen súraq tuyndaydy. Bәrimiz de jemqorlyq nege joghalmaydy dep oilaymyz ghoy. Al onyng qúrymaytyndyghynyng syry terende jatyr.

Áriyne Ly Kuan Yuding jemqorlyqty jongdy qoldanghan amalynyng sol el ýshin qarymy zor bolghan shyghar. Biraq bizding el ýshin jemqorlyqpen kýreste tәrbiye, bilim, imandylyqtyng salmaghy basym ba deymiz. Abay atamyz: «Úrpa­qqa ar­syz­dyqty әkeletin aram baylyqty emes, asyl múra retinde tәrbiye, bilim, imandylyqty qaldyr» degen edi. Bayqasanyz, jogharydaghy súraqtyng jauaby Abay atamyzdyng osy bir sózinde jatqan sekildi. Óitkeni atadan asyl múra retinde ong tәrbiye, ozyq bilim men imandylyqty boyyna toqyp ósken bala ghana jamandyqtan ózin aulaq ústaydy. Jәne sol asyl tegine tartyp, arsyzdyq әkeletin aram iske esh juymaydy. Al o basta aram baylyqpen bylghanghan qolgha tektilik qonbaydy eken. Ras sóz. Ótken joly әriptesimiz Anar Tileuhanqyzynyng әleumettik jelidegi feysbuk paraqshasynda qoghamdy ishten keulegen sybaylas jemqorlyq turaly ótkir pikiri shyqty.  «Bizding qoghamda nege jemqorlyq azaymaydy? Teginde toyyp as jemegennin, meyiri qanyp su ishpegenderding kenezesi keuip,keneui tolmaydy, toymay túrghan yndyn qanasynan shyqqanyn da bilmey qylghyta beredi, júta beredi. Sebebi qazaq qúndaghan tekte jatyr bar pәle. Qúm jiylyp tas bolmas degendey, ylghy kedeylik ótip ketken qu siraqtar  yndyny tolmaydy, ynsaby joq ashkózdik әketip barady», deydi ol.

IYә, qazaq halqy osyndayda «uyzyna jarymaghan» dep beker aitpaydy ghoy. Ras eken. «Qarghanyng bir kózi boqta, ekinshi kózi oqta» degendey, biylik basynda otyrghandardyng qomaghaylana jegen qareketin bylay qoyghanda, osy qalay baymyn dep shirengenderding de qaysybir is-әreketin aitugha auyz úyalady. Anada «Euraziya» sauda ortalyghyna bara qaldyq. Esik aldyndaghy aq symdy qol-arbalardy sauda ortalyghynan zat alushylargha berip túratyn qyzmetshi әri-beri jýgirip әlek. Tura kireberiske jymdastyra jinalghan әlgi jýk salatyn shaghyn qolarbalardyng ýstingi jaghynda «Qolarbany paydalanu baghasy: 100 tenge» dep jazylyp túr. Egde tartqan qyzmetshi súraghan jandargha qolarbany baylanghan qúlpynan bosatyp berip, 100 tengeni alyp qalyp jatyr. Ara-túra sol qol-arbalardy adamdar paydalanyp, kólik túraghyna qaldyryp ketken jerlerinen birnesheuin qosyp sýirep te әkeledi. Sóitip júrt sauda ortalyghynan alghan zattaryn qolarbagha qalaghansha toltyra salyp, aqyly túraqqa qoyghan qymbat kólikterine qinalmay jetkizude. Sosyn zattaryn kólikterine salady da, qol-arbany sol jerge qaldyryp kete barady. Onyng bәrin әlgi qartang qyzmetker jinap әkeledi.

- Mine, osy enbegim ýshin әr qolarbany paydalanu 100 tenge. Biraq, bilesiz be, men ana shashylghan qolarbalardy jinap әkeluge ketken kezimde bireuler myna qúlypta túrghan qolarbalardy aghytyp alyp ketedi. Qolarbany jipten aghytu ýshin qúlpynyng úyasyna 50 tengelik tiyn salsanyz, ashylady. Bireuler maghan 100 tengeni bermes ýshin 50 tengelik tiynmen ashady da, sauda ortalyghyn aralap, jýkterin kólikterine jetkizedi de, qolarbany sol jerge qaldyra salady. Ol eshtene emes, sol qúlyptyng úyasyna salghan 50 tengeni qaytadan suyryp alyp ketedi ghoy. Al negizinde olar maghan 100 tenge beruge tiyis. Jaraydy, múny sadaqa deyik. Biraq búdan da óreskel jaghdaydy aitayyn. Sol qymbat kólik mingen aghayyndar kólemi tura 50 tengelik bolatyn shaybany qol-arbany tegin paydalanu ýshin úyasyna salyp aghytyp paydalanady da, kez kelgen túsqa tastap ketedi. Ne degen jarymaghandyq! Osynday arsyz tirlikke barghan song olardyng bay bolghany, anaday qymbat kólik minip shirengeni nege kerek? Tiri bolsanyz, bәrin de kóredi ekensiz, - dep nalyghan ol qymbat kólikter túraghynda qaldyrylghan qol arbalardy jinaugha ketti.

Rasynda, keybir aghayyndarymyzdyng múnday tirligine ne aitarymyzdy bilmey qysylamyz. Ishtey úyalyp, jerge kirerdey bolasyz. Biraq ony ana qymbat kólik mingen jandar úyat dep  sanamaydy. Sybaylas jemqorlyqqa salynyp, toymay jep jatqandar da solay, esh arlanbaydy. Qayta olar aram aqshamen bayyp alghan son, keremet is jasadym dep esepteydi. Qymbat ýilerin, qymbat kólikterin kórsetip taltanday basady. Sol aram baylyqtaryn úrpaghyna qaldyrady. Teksizdik jalghasyp, olar da sosyn eshuaqytta toymaydy. Sóitip jemqorlyq qúrymaydy. Sonda ony joydyng bir ghana joly – tekti úrpaqty ósirip shygharu, tәrbiyeleu eken. Áriyne, әzirge búghan uaqyt kerek. Kenes jyldarynda ýzilip qalghan asyl tәrbiyeni, Abay atamyzdyng ghibratty  kenesteri jas úrpaqtyng sanasyna sindirile berui kerek. Sonda bolashaq úrpaqtyng ómiri jemqorlyqsyz jayly bolary sózsiz.

Aleksandr Tasbolat

Abai.kz

 

29 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2430
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2750
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 3218
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1825