Beysenbi, 18 Sәuir 2024
Alang 4354 12 pikir 9 Qazan, 2018 saghat 09:15

"Últshyldan" nege jerindik?

«Últshylmyn» degen sózdi auyzgha ala qalsang kók esekke teris mingizetin, ne at tonyn ala qashatyndardyng qarasy kóp. Tipti, «últjandymyn» degening jón dep týzetu engizip, qalyptasyp qalghan qasang týsinikti sening sanana da sinirgisi keletinder tabylady. Qazaqtyng tektik túqymyn qúrtugha bar kýshin salghan, aqyl-oy quatyn otarlap, betindegi qaymaghyn sypyryp alugha tyrysqan Kenestik ýkimetting bizding sanamyzgha ekken 70 jyldyq uytynyng «jemisi» edi búl. Al últtyq iydeyamyzdyng temirqazyghy sanalghan, múqym qazaqtyng azattyghy jolynda qayratkerlik tanytqan alash arystary búl sózdi qoldandy ma? Derekke qúryq salayyq.

«Qazaq» gazetining 1915 jylghy sanynda J.Tileulinning «Últshyl jigit» degen atpen maqalasy jaryq kóredi. Maqalada ózi de bilim alyp әri Ufa men Troiskiden múghalimder aldyrtyp balalardy oqytpaq bolghan Ahmet Jantalinge qatysty: «Ahmet Kókshetau hәm Qyzyljar – eki uezde – últ qamyna qayghyrghan birinshi adam», - dep kórsetedi. Úrpaghymyz sauatty bolsyn dep jarghaq qúlaghy jastyqqa tiymegen Ahmetti nege «Alash» partiyasynyng oblystyq komiytetining mýshesi Júmaghaly Tileulin «últshyl» dep aityp otyr?! Bir búl emes. HH ghasyrda jaryq kórgen kóptegen maqalalardan túlghanyng jeke qasiyetin sipattauda «últshyl» úghymynyng jaghymdy maghynada qoldanylghanyn, tipti, ózgelerden daralap túrar artyqshylyq ispetti bolghanyn bayqaymyz.

Dәl osy gazette jaryq kórgen «Alash partiyasy atynan uchrediytelinoe sobraniyege atalghan deputattar» atty hattamada Semey jәne Aqmola oblystarynan ýmitker retinde úsynylghandardyng qatarynan Halel Ghabbasovty: «Halel student kýnde-aq últshyl, jinaghan bilim qazynasyn halyqqa taratudy ózine borysh sanaghan hәm sol pikirin ispen kórsete bastaghan qazaqtyng ýmitti úly», - dep sipattaydy. Al osy oblystan deputattyqqa ótken Asylbek Seyitovke: «...jas doktor, qyz minezdi, aq qaghazdan aq, últshyl jas», - dep bagha bergen. «Últshyl» dep kórsetilgenderding ishinde felidsher, «Qazaq» gazetining tilshisi esepti bolghan Júmaghaly Tileuliyn, Ahmetjan Qozybagharov, múghalim Ábikey Sәtbaev, felidsher Ahmet Rayymbekov, oblystyq qazaq komiytetinde istegen Ghabidolla Álibekov, dәriger Ghaysy Qashqymbaev ta bar. Álde, basynda noqta, tirseginde túsau joq bostandyq ýshin janyn saudagha salghan alash ziyalylarynyng búl sózdi qoldanuynda ózgeshelik boldy ma? HH ghasyrda ong kózqarasqa ie bolghan búl sózding HHI ghasyrda «óz últynnan ózge últty tómen sanau» maghynasyn berip, óni teris ainalghany qalay?

«Alash aqiyqtary» jinaghynda da Mәnәn Túrghanbaydyng «Últshyldyq» atty maqalasy basylghan bolatyn. Endi osy maqaladaghy «últshyldyq» úghymyna toqtalsaq. Ol: «...Últshyldardyng maqsaty әrbir últtargha mәdeniyet kirgizip, baqyt tanynyng atuyna sebepshi bolmaq. Mәdeniyet kýsheygen song ózderi-aq kisishildik pikirin tauyp alady. Últshyldar әr júrtty shiyelenistirip, qyrylystyru, óz últy ýshin basqalardy qúrban qylu degen oidan jyraq», - deydi. Biraq, osynday sony pikirlerding bolghanyna qaramastan HH ghasyrdyng I jartysy qazaq ýshin asa qiyn әri qysyltayang kezeng boldy. Osy sózdi ózderine qarsy qaru etip qoldanyp, qazaqtyng qaymaqtaryn «últshylsyn» dep sypyryp alghan, tariyhqa qanmen jazylghan qasiretti jyldar edi búl. Halyqtyng ruhyn janyshtaghan, Alashordalyqtardyng últtyq-demokratiyalyq memleket qúrudy kózdegen armandaryn belden basyp, basyn jútqan Kenestik biylikting qolastyndaghy últtargha jasaghan solaqay sayasatynyng saldary edi búl.

Al Mәnәn Túrghanbay atalmysh maqalasynda qazaqtardy eng birinshi últshyl etu kerektigin algha tartady. «Últshyldyq(ty) kisishildikti aiyra bilmegen, bas paydasynan basqany oiyna almaghan, din hýkimi sharighatqa bas iyip iske asyrmaghan, mәdeniyetten jyraq jatqan qazaq sekildi júrtty salghannan kópshil qylamyn demey, әueli últshyl qylu kerek», - degen pikir aitady. Demek, últshyldyqtan asyp eldik mәdeniyet, qazaqta qara basynyng emes, halyqtyng qamyn jeytin últtyq mýdde jolyndaghy kýres, memlekette progress payda bolady eken. Búl joldy tu etip ústap, әr qazaqtyng keudesine últshyldyqtyng shoghyn ýrley alsa Qazaqiyanyng kýni jaqyn arada sónbeytinin bilgen Qúdaysyz ýkimet әueli eldi soghan ýgittep, is qylyp jýrgen túlghalardan tazartugha tyrysty. Múnyng sony 1937-1938 jylghy repressiyagha aparghany oqulyghy júqa, al ózi atan týiege jýk bolatyn tarihymyzdan mәlim. «Biz tarihtaghy oqighalardyng derekterin kóp bilemiz, biraq әrbir qúbylystyng sebebine oy jibermeymiz» (Kluchevskiy). Álemdik arenada óz ornyn tapqysy kelgen el әueli qaytsek memleketting mereyin ósirip, halyqtyng әl-auqatyn jaqsartamyz degen ortaq mýdde toghystyrghan últshyldardy kóbeytuge, ony nasihattaugha kýsh salu kerek. Sonda ghana Qazaqstannyng damyghan on elding kóshin bastaytynyna, óz Otanynda otyryp babasy basyn iymegen jerde ózgege tizesin býkpeytin asqaq ruhty úrpaq tәrbiyelep shyghatynyna ýmit mol.

Shynәdil Saltanat

Abai.kz

 

12 pikir