Sәrsenbi, 21 Sәuir 2021
Bú ne mazaq? 14074 15 pikir 27 Tamyz, 2018 saghat 10:15

Kólginovting Isatay-Mahambet eskertkishin «zapravkanyn» qasyna ornatuy - әruaqty qorlau!

22 tamyzda «Abai.kz» aqparattyq portalyna "Pushkinge eskertkish qoyghan Oral Mahambetke bust te ornatqan joq" atty maqala jariyalaghan edim. Sol maqalama Batys Qazaqstan oblysy әkimdigining baspasóz qyzmeti jauap beripti. «Oralda Isatay men Mahambetke eskertkish túrghyzylady» degen jauap mening jariyalaghan maqalamdaghy oryn alyp otyrghan kemshilikti  joqqa shygharghysy kelipti.

Isatay men Mahambet eskertkishin Oralda ornatu әbden jyr boldy.  Jergilikti әkimder men deputattar «qos batyrgha eskertkish salamyz, orny  dayyn dep» talay ret halyqqa elding aldynda, jiyndarda jәne aqparat qúraldarynda  uәdeni ýiip-tógip keledi. Aqparat qúraldaryn aqtaryp qarasanyz tolyp túr. Mysaly:  2016 jyly «Oralda Isatay-Mahambetke eskertkish boy kótermek» dep maqala jariyalanghan bolatyn. Endi bir-eki sózi ghana ózgerip «túrghyzylatyn boldy» dep, sol әngimeni biyl taghy da  jazyp otyr. Qansha iri kólemde maqala jazylsa da, oblys basshylary el aldynda uәdeni ýiip tókse de, «Tәuelsizdik aldyq. Óshkenimiz janghyryp, joghalghanymyz tabyldy»  dep tós qaqqan 27 jyl ishinde Oralda eshqanday Isatay-Mahambetke eskertkish ortanylmaghany naqty shyndyq qoy.  Olar qalaysha  aqiqatty  moyyndamaydy soghan tang qalamyz, renjiymiz.

Oblys әkimdigi endi amalsyzdan halyqty aldarqatu ýshin eskizdik jobalaryn salyp, «Oralda Isatay men Mahambetke eskertkish túrghyzylady»  dep jantalasa jauap bergen. Oblys әkimdigi bergen jauap sonynda «Abai.kz» aqparattyq portalynyng redaksiya qyzmetkeri: «Talghat Qatauov oblys әkimining auzymen aitylyp, onsyz da salynghaly jatqan eskertkishti joqtap mәsele kóterui bilmestik pe, joq әlde sayasy úpay jinaudyng joly ma? Búl jaydy avtordyng aryna amanattaudy jón sanadyq» dep jazghanyn qalay týsinuge bolady. Men bir úpay jinaytynday sayasy saylaugha týsip jatyrmyn ba? Eshqanday partiyada emespin, tek últ mýddesi ýshin kýresip kele jatqan azamatpyn.

«Onsyzda salynghaly jatqan eskertkishti joqtap mәsele kóteru bilmestik pe» dep jazypty. Osy sózdi jazyp otyrghan jurnalist Oraldaghy Isatay-Mahambet eskertkishining kóp jyldan beri daugha ainalyp kele jatqanyn, aita-ayta jauyr bolghanyn qaydan bilsin jәne Isatay-Mahambet eskertkishi turaly maqala jazylsa nemese әkim aitqanda ornatylsa 27 jyl boyy salynbay ma? Osyny bilmedi me eken? Naqty ornatylghan eskertkish nemese bust pen әli belgisiz túrghyzylmaghan  jobanyng arasy jer pen kóktey. Al eger osy kezge deyin Oralda shynynda Isatay-Mahambetke eskertkish túrghyzylyp, ótirik jazsam, sotqa bersin, esh ókpem joq!

Jәne búl jobanyn  arty taghy da siyrqúiymshaqtanyp, bireuler qomaqty qarajatty  jymqyryp arty daugha ainalyp ketedi dep qorqamyz.  Olay deytinim, oblys әkimdigi  osy kezge deyin  (2012, 2013, 2016 jyldary ) birneshe ret Oral qalasynyng temirjol vokzaly jәne Mahambet esimi berilgen qara shanyraq – Batys Qazaqstan Memlekettik uniyversiytetine qarsy alangha, taghy basqa jerge Isatay-Mahambet eskertkishin ornatpaq bolyp, eskertkishting joba-jospary dәl osylay jasaqtalyp, jobanyng smetalyq qúnyna qomaqty qarjy bólinip, (múny tipti Ýkimet bekitken bolatyn) sonyng bәri joq boldy. Ol turaly aqparat qúraldary uaqytynda jarysa jazdy da. Al endi sol kezdegi Batys Qazaqstan oblys әkimderi men halyq qalaularynyng Isatay-Mahambet eskertkishin Oral qalasynyng qaq tórine ornatu turaly  shygharghan sheshimderi men qaulylary,  halyqty aldap aitqan uәdeleri jәne maqtanyp kórsetken jobalary qayda? Sol siyaqty myna jobalarynyng sony taghy da týsiniksiz jaghdayda siyrqúiymshaqtanyp, qauly men sheshimderi taghy da arhivting shanynda kómilip  qalulary әbden mýmkin. Halyq osynyng barlyghyn bilip ashynyp otyr jәne sol sebepti  qazirgi jergilikti biylikke de senimsizdik tanytuda.

Al endi oblys әkimdigi baspasóz qyzmetining jibergen ESKERTKISh JOBASYNA TOQTALAYYQ!

«Isatay men Mahambet batyrlargha arnalghan atty kompozisiya» eskertkishining eskizdik jobasy jәne eng bastysy, eng manyzdysy - onyng bolashaqta  túrghyzylatyn orny  halyqtyng kónilinen esh shyqpaydy.  Jәne jobada ýlken kemshilikter oiyp túryp oryn alghan. Oblys basshylary men deputattar ENG BASTYSY, ENG MANYZDYSY - Isatay-Mahambet eskertkishi túratyn jerining ýlken ruhaniy-tәrbiyelik manyzy bar ekenin esten shygharyp alghan. Eskertkishtin  bolashaqta túratyn ornyna  halyq mýlde qarsy, ol turaly әleumettik jelide kópten  halyq, ónirimizdin  túrghyndary,  oraldyqtar jәne jergilikti   ziyaly qauym ókilderi óz narazylyqtaryn bildirude.  Solardyn  biregeyi Qazaqstannyng qúrmetti jurnaliysi, elge syily asyl azamat  Tihon ÁLIPQALIY aghamyz  22 tamyzda  óz feysbuk paraqshasyna: «Búrynghylar Isatay men Mahambetting ózderin óltirse, qazirgiler ruhtaryn qudalap, tynshytpay jýr...» dep ýlken kólemdi maqalasyn jergilikti basshylargha ashyna,  tigisin keltirip dәlelmen jazghan. Auzy dualy aghamyzdyng sózi mening maqalamda jazghan jaghdaylargha jәne osy sózderime  dәlel bolady. Osylay ashyna, batyl  jazghan Tihon aghamyzdan  artyq ne aitugha bolady.

Qos batyrgha BQMU aldy nemese jana shaghyn audandaghy Túnghysh Preziydent esimi berilgen alang óte qolayly

Elbasy esimi berilgen alang nemese BQMU-dyng aldyndaghy demalys baghy qos batyrgha eskertkish ornatugha óte qolayly jәne ýlken tәrbiyelik manyzgha iye.  Óitkeni, kóptegen oqu oryndarynyn, studentter jataqhanalarynyn,  memlekettik mekemelerdin  toghysqan  jeri  jәne  1 mamyr men 9 mamyr t.b.  jalpyhalyqtyq mereke kezindegi sheruler osy jerden ótedi, sol sebepti  búl jerge  jastarda, studentterde, ýlkenderde jәne  qonaqtarda  jii keledi.  Isatay men Mahambettey qos batyrdyng túlghasy Oral qalasynyng dәl tórinde  asqaqtap túrsa, halyqqa ruh, kýsh-jiger jәne jastargha patriottyq sezim berer edi.  Qaladan 12 shaqyrym jerdegi anau aidalagha kim barady, aitynyzshy?

Mýsinning jobasy kónilden shyqpaydy                 

Ghalymdardyng zertteuinshe últ-azatttyq kóterilisti basu ýshin Orynbordan shyqqan podpolkovnik Gekenin  gubernatorgha jazghan,  múraghattarda  saqtauly  hatynda  Isatay men Mahambetti enseleri biyik, deneleri  engezerdey dep, túlghalary arqyly ózgelerden erekshelenip túrady dep suretteydi. Batyrlardyng soghysta  jaugha shabatyn arghymaqtary  (Tayburyl men Bayshúbar t.b.)   qanday bolghandaryn mektep jasyndaghy bala da biledi.

Al, jobada salghan batyrlardy shilmeytip qoyghan, bozbalanyng dene pishini sekildi. Al astyndaghy attary (taygha úqsaydy) soghysqa jaramaytyn ashtyqtan shyqqan kóterem attar sekildi.Tipti onday attarmen osy kýndegi jastarymyz audaryspaq ta oinamaydy.  Qúiryghy sholtighan tay ma nemene ózimiz týsinbedik?!

Ata-baba salty saqtalmaghan

Ata-babamyz tizgindi sol qolmen, al qasiyetti dombyrany ong qolmen ústaghan.  Búl jobada kerisinshe, ong qolymen tizgin ústasa, sol qolmen kiyeli dombyrany ústap túr.

Búl jerde joba jasaushylardyng eshqanday últtyq sezimderi bayqalmaydy. Áyteuir  mýsindi salu kerek degen maqsatpen, ata-baba saltymyzgha, tarihymyzgha ýnilmesten, tek ózining qiyaly fantaziyasymen ghana sala salghany kórinip túr.  Óitkeni, búl jobada  ruhtyq, batyldyq renk kórinbeydi,  patriottyq sezim sezilmeydi.

BQO Mәdeniyet basqarmasyna!

BQO Mәdeniyet basqarmasy feysbuk jelisindegi jauabynda «Batyrlar eskertkishining kólemi óte biyik,  sol sebepti BQMU-dyn  aldyna ornatugha kelmeydi»   dep jauap beripti.  Sonda ne kók aspan jaramaghan ba? Olardyng 13 metr biyik eskertkishteri  kýnge tiyip, kýn jerge qúlap qalmaytyn shyghar. Arabiyada biyiktigi 1080 metr ghimarat saldy ghoy, odan aspan jerge qúlap týsken joq. Jәne  BQMU-dyng qazirgi Qúrmanghazy men Dina eskertkishi túrghan jer  65-70 metr shamasynda, yaghny búl jerge eskertkish ornatugha naqty keledi. Oghan dәlel osy kezge deyingi jobada qos batyrdyng eskertkishi BQMU-dyng aldyndaghy alangha ornatylatyn bolyp kelisilgen jәne ol jobany Ýkimet kesip-piship bekitken bolatyn.  Endi ayaq asty kelip eskertkish  BQMU-dyng aldyna syimaydy deuleri jәne qalanyng tórinde oryn joq deuleri, onsyzda Oralda qos batyrgha arnalghan  eskertkishting dauy úzaqqa sozylyp, әr jobanyng arty týsiniksiz jaghdaylarmen toqtap qalghany halyqty odan әri  ashyndyruda. Eger BQMU aldyna joba kelmese, mәdeniyet basqarmasy aitqanday eskertkish syimasa Ýkimet bekitpes edi ghoy.  Onsyzda Oralda  qos batyrgha arnalghan  eskertkishting dauy úzaqqa sozylyp, әr jobanyng arty týsiniksiz jaghdaylarmen toqtap qalghany halyqty ashyndyryp otyrghany ras.

Týiin: Kólginovtin Isatay-Mahambet batyrdyn  mýsinderin qaladan 12 shaqyrym jerdegi aidalagha jәne janar-jagharmay qúyatyn beketi qasyna ornatuy - aruaqty qorlau! Isatay men Mahambet  óte enseli, aruaqty adam bolghandaryn esten shygharyp alghanday!

Qúrmetpen, Talghat Qatauov

Oral qalasy

Abai.kz

15 pikir