Beysenbi, 20 Mausym 2024
32193 2 pikir 16 Mausym, 2018 saghat 12:09

Qazaqstandaghy demografiyalyq ahual. Sandar sóileydi

Demografiyalyq saladaghy songhy kórsetkishterdi jaghymdy dep aitugha bolady. Agenttik tóraghasynyng bergen mәlimetteri boyynsha jyl basynan beri Qazaqstannyng halyq sany 42 myng adamgha ósip, 2013 jyldyng 1 nauryzyna 16 mln. 953 myng adamgha jetti. Osy jyldyng alghashqy eki aiynda 66,4 myng sәby dýniyege keldi. Búl ótken jyldyng kórsetkishterinen 0,8 payyzgha artyq.

Ólim kórsetkishi 2012 jyldyng alghashqy eki aiymen salystyrghanda 2,3 payyzgha kemip, 25 myng adam boldy. Bizding elge kelgender – 3209 adam, elden ketkender – 2650 adam, osylaysha migrasiyalyq salido 559 adamdy qúrady. Aldyn ala boljanghanday osy jyly túnghysh ret Qazaqstannyng tarihynda halyq sany 17 milliondyq mejege jetedi.

Qazaqstan Respublikasynyng statistika jónindegi agenttigining tóraghasy Álihan Smayylov memlekettegi songhy demografiyalyq ahualgha baylanysty brifing ótkizdi. Demografiyalyq saladaghy songhy kórsetkishterdi jaghymdy dep aitugha bolady. Agenttik tóraghasynyng bergen mәlimetteri boyynsha jyl basynan beri Qazaqstannyng halyq sany 42 myng adamgha ósip, 2013 jyldyng 1 nauryzyna 16 mln. 953 myng adamgha jetti. Osy jyldyng alghashqy eki aiynda 66,4 myng sәby dýniyege keldi. Búl ótken jyldyng kórsetkishterinen 0,8 payyzgha artyq. Ólim kórsetkishi 2012 jyldyng alghashqy eki aiymen salystyrghanda 2,3 payyzgha kemip, 25 myng adam boldy.  Bizding elge kelgender – 3209 adam, elden ketkender – 2650 adam, osylaysha migrasiyalyq salido 559 adamdy qúrady. Aldyn ala boljanghanday osy jyly túnghysh ret Qazaqstannyng tarihynda halyq sany 17 milliondyq mejege jetedi.

Jalpy, demografiyalyq mәsele bizding el ýshin qazirgi tandaghy manyzdylardyng biri. Kenes Odaghy ornaghan tústa qazaq halqynyng demografiyalyq potensialy óte joghary bolatyn. Sol kezende qazaqtar Ortalyq Aziyada basqa etnostardyng arasynda sany jaghynan eng kóbi boldy. Qazirgi kýndi alatyn bolsaq, kórshiles Ózbekstannyng halyq sany 30 milliongha jetip otyr, al Qazaqstanda 17 milliongha juyqtap qaldy (onyng ishinde 11 mln. qazaq).

Keybir tarihy oqighalar qazaq halqynyng demografiyasyna ýlken soqqy tiygizdi. Onyng ishinde qazaq dalasynda oryn alghan asharshylyqtyng zardaby auyr boldy. Belgili demograf Maqash Tәtimovtyng aituynsha, ashtyq әserinen qazaqtar halyq sanynyng jartysyna juyghynan aiyrylghan. Sonymen qatar, ekinshi dýniyejýzilik soghysta 2 millionnan asa qazaqtyng 350 myny soghysta qaytys boldy. Demograftyng oiynsha, eger osy oqighalar bolmaghanda, qazaqtardyng sany osy kýni 32-35 milliongha jetui mýmkin edi.

Memleketimizding qazirgi demografiyalyq beynesine tolyghyraq toqtalayyq. Territoriyasynyng kólemi boyynsha toghyzynshy oryn alatyn Qazaqstanda bir sharshy shaqyrymgha ne bary 6,2 adamnan ghana keledi eken. Halyq tyghyzdyghy boyynsha memleketimiz әlem elderi arasynda 184-orynda túr. Tәuelsizdik alghannan keyin Kenes Odaghynyng kóptegen búrynghy memleketterindegidey Qazaqstanda da demografiyalyq daghdarys bastaldy. Ekonomikalyq jaghdaydyng nasharlauy bala tuu kórsetkishining kýrt tómendeuine alyp kelgen bolatyn. Biraq songhy jyldary әleumettik jaghdaydyng jaqsaruy bala tuudyng ýzdiksiz ósuine septigin tiygizdi.

Kestedegi sandargha saraptama jasaytyn bolsaq, 2003 jylmen salystyrghanda 2011 jyly tuylghan balalardyng sany 1,5 esege (124598 adam) ósken. 1000 adamgha shaqqandaghy tuu kórsetkishi 22,50 bolyp otyr. Búl degenimiz 2011 jyly halyq sanynyng 2,25%-na teng sәby dýniyege keldi. Birikken Últtar Úiymy, AQSh Ortalyq barlau basqarmasy, Dýniyejýzilik bank sekildi qúrylymdardyng derekterine sýiensek, 1000 adamgha shaqqandaghy tuu kórsetkishi boyynsha biz búrynghy Kenes Odaghy memleketteri arasynda Tәjikstan men Qyrghyzstannan keyingi ýshinshi orynda túrmyz.

Halyq sanynyng tiyimdi ósui ýshin tuu kórsetkishining joghary boluymen qatar, ólim dengeyining kemui de qajet. Qazaqstandaghy 1000 adamgha shaqqandaghy búl kórsetkish 2011 jyly 8,71-ge deyin kemidi. Bizding memleketting ekonomikalyq túrghyda Ortalyq Aziya elderinen әldeqayda ozyq túrghanyna qaramastan, ólim dengeyi ol elderde bizdikinen tómen: Qyrghyzstan – 6,9, Tәjikstan – 6,49, Týrkimenstan – 6,21, Ózbekstan – 5,29.

Sonymen qatar, Qazaqstannyng ózine tәn demografiyalyq erekshilikteri bar. Eng basty ýrdis – әr týrli etnostardyng әr týrli demografiyalyq kórsetkishterinde. Aziyalyq etnostarda bala tuu dengeyining joghary jәne ólim dengeyining tómen boluy bayqaluda. Kerisinshe, europalyq halyqtarda ólim tuudan kóp bolyp otyr. Osy orayda, sany jaghynan eng kóp eki halyq – qazaq jәne orys etnostaryn alyp qarastyrayyq

2011 jyly tuylghan 372544 balanyng 272707-si, yaghny 73,2% qazaq últynyng balalary, al 47770-si orys últynyn, yaghny 12,8% boldy. 2011 jyldyng basyna qazaq últynyng ýlesi 64,03 payyz, orys últynyng ýlesi 22,83 payyz bolghandyghyn eskergen jón. Qazaqtardyng tuu kórsetkishi 1000 adamgha shaqqanda 25 (jalpy halyqtyng 2,5%-y) bolyp otyr. Orys halqynda búl kórstekish 12 dengeyinde. Kenes Odaghy ydyraghannan keyingi daghdarys bolghan qiyn kezenderding ózinde qazaqtardaghy búl kórsetkish 17-den kem bolghan joq, al 80-jyldardyng ayaghynda tuu 1000 adamgha shaqqanda 30 bolghanyn eskeretin bolsaq, әli de ósuding potensialy bar ekendigi anyq

Qazaqtardaghy ólim kórsetkishining dengeyi aimaqtaghy basqa eldermen shamalas dengeyde. Oghan eng negizgi faktor qazaqtardyng jas halyq boluy. Halyqtyng demografiyalyq ahualynyng bir kórinisi retinde halyqtyng ortasha jas kórsetkishi manyzdy bolyp tabylady. Ortasha jas degenimiz – halyqtyng teng jartysy sol jastan tómen, teng jartysy sol jastan joghary bolatyn kórsetkish. Mamandardyng aituynsha qazirgi tanda qazaq halqynyng ortasha jasy 26-27 shamasynda, orys halqynda әr týrli derekter boyynsha 45-47 tónireginde bolyp otyr. Yaghni, qazaqtarda reproduktivti adamdardyng ýlesi joghary. Al europalyq etnostarda tuudyng tómen boluy jәne elden kóship ketip jatqandar arasynda ekonomikalyq belsendi adamdardyng basym boluy olardyng demografiyalyq jaghdaylarynyng nasharlanuyna óz septigin tiygizude.

2009 jylghy halyq sanaghynan keyin qazaq halqynyng ýlesi 63,1%, al orys halqy 23,7% boldy, 2013 jyldyng 1 qantaryna qazaq halqynyng payyzdyq ýlesi 65-ti qúrap otyr, orystar 21,8 payyzgha deyin qysqardy. Búl rette kópshiligi aityp jatqanday orys últynyng jappay kóshu mәselesi joq. Qazaqtardyng jyldam ósui olardyng ýlesin kóbeytude (tabighy ósim 200 myng ýstinde). Qazirgi ýrdister jalghasa beretin bolsa, bolashaqta bizding elding demografiyalyq bet-beynesi kýrdeli ózgeredi.

Sonday-aq, jaqyn bolashaqta demografiyagha tónetin qaterler bar. Mamandardyng aituynsha, aldaghy jyldary Qazaqstandaghy tuu kórsetkishteri tómendey bastaydy. Qazaqstan Respublikasy statistika agenttiging tóraghasy Álihan Smayylov 2015 jyldan bastap Qazaqstandaghy bala tuu sany tómendey bastaytyny turaly boljam jasady. Ony qazirding ózinde anyq bayqaugha bolady. Alghashqy eki aida tuu kórsetkishi ne bary 0,8%-gha ósti. Onyng aituynsha, onyng sebebi 90-jyldardaghy demografiyalyq daghdarys kezindegi dýniyege kelgen balalardyng reproduktivti jasqa týsui. Ol kezde bala sany az tuylghan bolatyn. Osy orayda, Qazaqstan ýkimeti bala tuudy yntalandyratyn sharalardy qolgha alghany jón bolady. Sonymen qatar, sheteldegi qazaqtardy kóshirip alyp kelu qarqynyn ýdetu oryndy bolatyn edi. Songhy kezderi jastar arasynda janúya qúndylyqtarynyng tómendeui de demografiyagha әser etetini anyq.

Birikken últtar úiymynyng klassifikasiyasy boyynsha elding qartang dәrejesin kórsetuding joldary anyqtalghan. Ol boyynsha 65 jәne odan jogharghy jastaghy adamdardyng ýlesi 4 payyz nemese odan az bolsa ol halyq jas, 4-7 payyz bolsa qartaydyng aldyndaghy halyq, 7 payyz jәne odan artyq bolsa qartayghan halyq bolyp sanalady. Qazaqstandaghy búl kórsetkish 6,6% dengeyinde. QR statistika agenttigining boljamyna sýiensek, 7 payyzdyq mejege biz 2017 jyly jetuimiz mýmkin. Al 2020 jyly búl kórsetkish 7,4 payyz bolady.  Basqa eldermen salystyratyn bolsaq, búl kórsetkish Germaniyada – 24%, Úlybritaniyada – 20%, Ukrainada – 18%, AQSh-ta – 16%, Reseyde – 15%. Áriyne bizdegi kórsetkish jogharyda kórsetilgen memlekettermen salystyrghanda әldeqayda tómen. Degenmen ekonomikanyng damuy halyqtyng ortasha ómir sýru jasynyng kóteriluine әser etip otyr. Osynyng arqasynda búl prosess ózining qarqynyn ala bastaghan sekildi.

Jalpy, demografiya men memleket damuynyng arasyndaghy baylanysty bayqaugha bolady. Demografiyalyq jaghday elge ong nemese keri әserin tiygize alady.

Qazirgi tanda bizding shyghys kórshimiz Qytay ekonomika kólemi boyynsha AQSh-tan keyingi ekinshi oryngha jayghasty. Kóptegen mamandardyng payymdauynsha, onyng qarqyndy damuyna әser etken faktorlardyng biri – halyq sany. Songhy derekterge sýiensek, QHR halqy 1,3 mlrd. bolyp otyr.

Batystaghy jәne Aziyadaghy damyghan elderdegi júmys kýshining qymbattauy ondaghy iri kompaniyalardyng arzan jәne sapaly enbek resurstaryn izdeuge mәjbýrledi. Osy orayda, halyq sany boyynsha birinshi oryn alatyn Qytay mýmkindikti dúrys paydalanyp, investisiyalardyng keluine tiyimdi jaghdaylar jasady. Álemning әigili kompaniyalary ózining zauyttaryn aspan asty elinde sala bastady. Osylaysha olar «әlemning fabrikasyna» ainaldy. Búl QHR-dyng damuyna ýlken bir serpilis berdi. Qazirgi tanda Qytay eksport kólemi jóninen әlem boyynsha birinshi orynda.

Búryn Qytay әlemdik kompaniyalar ýshin tek tauardy óndirip, sosyn ony basqa memleketterge eksporttaytyn el retinde paydalanylsa, qazir jaghday ózgerip jatyr. Halyqtyng әl-auqaty jaqsarghan sayyn sheteldik óndiriushiler tikeley Qytaydyng ishki súranysyna beyimdele bastady. Áriyne, qytaylardyng satyp alu mýmkindigi damyghan elderding túrghyndarynan tómen bolghanmen, ondaghy halyqtyng kóptigi sheshushi ról oinauda. Jyldan-jylgha damyp kele jatqan ekonomika satyp alu mýmkindigin kýsheytip, olardy odan әri iri tútynushygha ainaldyruda. Mysaly, avtokólik naryghy boyynsha Qytay birinshi oryngha shyghyp otyr. Osy kezekte sheteldik avtokólik brendteri ózderining zauyttaryn Qytayda salugha mýddelik tanytuda. Sonyng arqasynda Qytay kólik óndiruden de әlemde birinshi oryngha shyqty. Sonday-aq, basqa salalarda da tútynu kólemining úlghangy aspan asty elining naryghyn basqalar ýshin bәsekelestik alanyna ainaldyrdy.

Qytaygha úqsas mysaldy Ýndistan, Indoneziya, Braziliya, Meksika, Týrkiya sekildi elderden kóruge bolady. Olardyng bәri adamy resurstargha bay.

Halyq sanynyng kóp boluy ekonomika kólemining ýlken boluyna belgili bir septigin tiygizedi. Ekonomikanyng kólemi G20 qataryna kiretin memleketterding negizgi kriyterii bolyp tabylady.  Mysaly, Qytayda adam basyna shaqqandaghy ishki jalpy ónim 6 myng dollar ghana, salystyrmaly týrde Qazaqstandaghy búl kórsetkish 13 myng dollar. Biraqtan halqynyng kóptigi olardyng ekonomikasynyng kólemine әser etip otyr. Adam basyna shaqqandaghy IJÓ joghary bolyp tabylatyn Singapur, Birikken Arab Ámirlikteri, Katar, Kuveyt, Norvegiya sekildi memleketter búl tizimde joq, sebebi halqynyng az boluyna baylanysty ekonomikalary da kishkentay bolyp tabylady.

Sonday-aq, halyq sanynyng jyldam kóbengi keybir elderge keri әserin tiygizip jatyr. Mysaly Afrika men Aziya memleketterindegi baqylausyz tuu ekonomikagha, osylaysha әleumettik jaghdaygha ziyanyn tiygizude. Ol elderding bala tuu kórsetkishterinng tym joghary boluy ýlken mәselege ainaldy. Negizinen ekonomikasy nashar damyghan búl elderde júmyssyzdyq mәselesi beleng alyp otyr. Al baqylausyz bala tuu odan sayyn júmyssyzdyqty kóbeytip, halyq arasyndaghy narazylyqtargha alyp kelude. Onyng jarqyn mysaly retinde kóptegen mamandar arab memleketterinde bolghan tónkerilisterdi aituda. «Arab kóktemindegi» oqighalarda eng negizgi qozghaushy kýsh jastar boldy. El halqyndaghy jastardyng ýlesining joghary boluy jәne jastar arsyndaghy órship túrghan júmyssyzdyq óz әserin tiygizdi. Birikken Últtar Úiymynyng halyqaralyq enbek úiymynyng derekterine sýiensek, әlemdik aimaqtar ishindegi jastar arasyndaghy júmyssyzdyq Soltýstik Afrika memlketterinde eng jogharghy kórsetkishke ie – 27,9%, Tayau Shyghys aimaghynda búl kórsetkish 26,5%-gha ten. Olardyng boljauynsha aldaghy jyldary da osy aimaqtardaghy búl kórsetkish 25%-dyng ýstinde bolady jәne tipti qazirgiden de joghary boluy mýmkin. Sondyqtan bolashaqta da osy aimaqtarda halyq narazylyqtarynyng kóbengi әbden mýmkin. Osylaysha meleketting әleumettik saladaghy sayasaty tiyimsiz bolsa,  halyqtyng jyldam ósui óz ziyanyn tiygizu mýmkindigi bar ekendigi anyq bolyp otyr.

Kerisinshe, әlemning keybir elderinde demografiyalyq toqyrau oryn aluda. Ásirese búl jaghday damyghan batystyq memleketterge tәn. Tuu kórstekishining tómen boluyna baylanysty payda bolghan júmys kýshine degen qajettilik ol elderdi ekonomikanyng damuy ýshin syrttan  migranttardy shaqyrugha iytermeleude. Búl óz kezeginde qabyldaushy jaqtyng túrghyndary men tipti sayasatkerleri tarapynan narazylyq tudyrtuda. Olardyng aituynsha, migranttardyng kóp kelui elding qauipsizdigine núqsan keltirui mýmkin. Kelimsekter arasyndaghy tuu kórsetkishining joghary boluy olardyng sanynyng tez ósuine septigin tiygizip otyr. Songhy derekter boyynsha, Europalyq Odaqtaghy jalpy tuylghandardyng ishindegi migrant otbasylarynan tuylghan balalardyng ýlesi Úlybritaniya, Fransiyada – 11%, Ispaniyada – 13,8%, Avstriyada – 15,2%, Luksemburgte – 32,2%. Osynday jaghday Europanyng jәne әlemning kóptegen damyghan elderinde oryn alyp otyr. Osy elderdegi biylikter qiyn tandau aldynda túr: ekonomikagha auaday qajetti migranttardyng aghymyn toqtatu nemese jergilikti halyqtyng kýnnen-kýnge ósip kele jatqan narazylyqtaryn elemeu.

Kórsetilgen mysaldardyng ishinde bizge baqylausyz bala tuudyng artu qaupi joq dep oilaymyn. Kerisinshe, bolashaqta qazirgi damyghan elderding jaghdayyna keluimiz mýmkin. Yaghni, ekonomikanyng júmys isteui ýshin syrttan migranttar shaqyrugha mәjbýr bolamyz. Onyng aldyn alu ýshin Qazaqstangha jogharyda kórsetilgen mәselelerdi eskere otyryp tiyimdi demografiyalyq sayasatty iske asyru manyzdy bolyp otyr. Sondyqtan qazirgi tanda elde oryn alyp otyrghan jaghymdy demografiyalyq kórsetkishterdi saqtap qalugha jәne ony odan әri jaqsartugha barlyq sharalardy jasau qajet.

Abai.kz

2 pikir