Júma, 1 Shilde 2022
Alasapyran 4431 6 pikir 30 Sәuir, 2018 saghat 09:11

Jýrektegi soghys syzy

Kýrkirep ótken keshegi soghystyng mәngi úmytylmas, janyndy mәngi syzdatar qasireti bar eken. Men osy bir qasiretti jastayymnan sezip óstim.

Kóktem shyghyp, 9 mamyrdaghy Úly Jenis meyramy jaqyndaghan sayyn әkem kóp kýrsinetin de, aqyr sonynda tósek tartyp, jatyp qalatyn. Qayran әkem ýshin qandy maydan dalasyndaghy qyrghynnan oralmaghan ózining tórt birdey tughan bauyry – eki aghasy men eki inisining qayghysy men qasiretin kóteru, әriyne, onay bolmaghany anyq.

– Baryp dúgha qylayyn desem, qa­biri joq, oqiyn desem, haty joq bauyrlarymnyn, – dep egiletin qayran әkem.

Jenis kýni әkemizben birge biz de egiletinbiz, biz de kýrsinetinbiz. Soghys dalasynan qaytpay qalghan әkemning eki aghasy Múqametqaly men Núrghali, eki inisi Nәbighaly men Qinayatqaly Júmjúmaúldaryn izdestirip, solar jayly derekter jinaugha әkemning osy bir jan kýizelisi әser etken edi. Bir qyzyghy, osy aghalardyng qazasy jayynda elge birde-bir «qaraly qaghaz» kelmegen kórinedi. Alayda, bertin, el ýlkenderining aituynsha, soghysta habarsyz ketken aghalardyng qaraly qaghazdary elge kelgen de desedi. Sol kezdegi kolhoz basshylyghynda jýrgen sholaq belsendiler: «Qajy mollanyng ýii eldi jinap alyp, dúgha oqytyp, kolhozdyng júmysyna kedergi jasaydy, qaraly qaghazdy soghys bitken song berermiz», dep pishedi. Biraq soghys bitkennen keyin kolhozdyng kensesi, sondaghy barlyq qújattar órtenip ketken kórinedi.

Mening atam Júmjúma molla diny bilimi kýshti jәne týrli qasiyetteri de mol jan bolatyn. Bizding auyldyng kez kelgen adamy eng әueli bizding ýige bas súghyp, nan auyz tiyip, atamnyng batasyn alyp qana jolgha shyghady eken. Jaryqtyq sol atam óz balalarynyng oqqa úshqandyqtaryn týsimen-aq bilip otyrghan desedi.

– Qúlynym-ay, ótip ketken ekensin-au», – dep ah úryp, tóseginen túrady eken de, qúranyn baghyshtaydy eken.Tórt birdey úldarynyng soghystan oraluyn zarygha tosyp, kýni-týni jylaumen bolghan әjem Jýrsila Shegenqyzynyng eki kózi su qaranghy soqyr, atam eki ayaghynan jýre almay sal bolyp otyryp qalghan-dy. Múnyng barlyghyn maghan Biyken әjem aitatyn. Búl kisi soghysqa deyin әkemning tughan aghasy Múqametqalidyng әieli bolghan. Eri soghystan qaytpaghan song ýlkender jaghy nemere aghamyz Ghabdylhamitke әmengerlik jolmen qosqan kórinedi. Jalpy, sol tústa soghystan qaytpaghan kóptegen azamattardyng jesirlerin qayyndary men óz aghayyndaryna qosu el ishinde kóp bolghan kórinedi. Nemere aghamyz Birimjan Oqasúly soghysta oqqa úshqan ózining tughan aghasy Kәrimjannyng әieli Latipany alghany bar. Sol aghamyz: «Masqara, aghamnyng әielin alyp qoydym ghoy, agham kelip qalsa men ne qylamyn?! Men onda auyldan qashyp ketemin, – dep әzildep bolsa da aityp otyratyndyghyn da estip óstik.

Ájem Jýrsila 1945 jyldyng sonyn ala qaytys bolypty. Tósek tartyp jatqanynda aqyrghy demi ýzilgenshe ózining kishi úly Qinayatty (Qinayatqalidy) súrap jatty desedi.

– Keldi me, Qinayatjan keldi me? Bar, qarap kelindershi, Qinayatym keldi ghoy deymin! Keldi me? – dep keyuana zaryghyp dýniyeden ozypty.

Búrynghy Kókshetau oblysynyng Krasnoarmeyes audandyq әskery komiys­sariatyndaghy (qazirgi Soltýstik Qazaqstan oblysy, Tayynsha audany) arhivte otyryp, shang basqan papkilerdi aqtarghanymda da aghalarym jayynda eshbir derek taba almadym.

– Olar tiri, kelip qalady. Men ólip qalyp, olar ýige kelip qalsa, sender tanymay qalyp jýrer me ekensinder?!» – dep әkem auyr kýrsinip bizge osyny aitatyn da, eki aghasy men eki inisining týr-týsin, bizding qaysymyzdyng solardyng qaysysyna úqsaytyndyghymyzdy kózi júmylghansha sanamyzgha sinirumen boldy. Óz bauyrlaryn tiriler qatarynda sanap, jyl sayyn tórteuine tiyesili pitir sadaqasyn da ózi berip jýretin. Endi oilap otyrsam, әkem óz bauyrlary ózi joqta kelip qalsa, biz tanymay qala ma dep alandaghan da eken-au!

Aghalar jayly naqtyly bir derek bolmaghannan keyin sol kezdegi Kenester Odaghynyng Qorghanys ministrligining Ortalyq arhiyvine súrau salyp hat jazugha tura keldi. 1983 jyldyng 21 sәuirinde Ortalyq arhivten alynghan №85359 jauapta 1904 jyly tughan qatardaghy jauynger Múqametqaly Júmjúmaúly 1942 jyldyng shilde aiynda, 1906 jyly tughan Núrghaly 1942 jyldyng qazan, 1916 jyly tughan Nәbighaly 1943 jyldyng qarasha, al 1919 jyly tughan Qinayatqaly 1943 jyldyng nauryz ailarynda habarsyz ketkendigi jazylypty.

Mine, bir ýiding tórt birdey azamatynyng jәne әkemning tórt birdey bauyrynyn, mening aghalarymnyng taghdyry osylay bolghan eken. Qorghanys ministrliginen alynghan osy bir jan syzdatar qaraly habardy әkeme aita almadym. Búl jayynda әkem mýldem bilmey ótti dýniyeden. Ákemning «olar tiri, keledi әli, men joqta kelip qalsa, tanymay da qalasyndar-au» dep otyrar tәtti bir songhy ýmitin ýzgim kelmedi. Ómirding týrli-týrli qasiretinen onsyz da múqalyp jýrgen әri ózining tórt birdey tughan bauyryn zarygha tosqan әke jany kýizelmese eken dedim.

Mine, osy arada Nәbighaly aghamnyng maydannan jazghan bir óleninde:

Týsimnen Qinayatjan shyqpay-au jýr,

Bilmeymin búl kýnde ne bolghanyn? – dep kýnirengeni oigha oralary bar. Sonda jaryqtyq Nәbighaly agham ózining tughan bauyry Qinayatqalidyng 1943 jyldyng nau­ryzynda oqqa úshqandyghyn týsinde sezgen eken ghoy dep oilasam boldy, jýregim jylaydy. Al «Týsimnen Qinayatjan shyqpay-au jýr», – dep syz okopta otyryp múng jyryn jazghan Nәbighaly aghamnyng ózi 1943 jyldyng qarashasynda oqqa úshqan edi.

Ákemning tórt birdey bauyrlarynyn, bizding ýiding tórt birdey arystay-arys­tay azamattarynyng osy bir «habarsyz ketkendikteri» bir kezdegi bizding qasiyetti shanyraghymyzdyng keyingi qasireti de bolyp, eng ayaghy soghystan keyin tughan bizding de taghdyrymyzdy múzdatqandyqtary az bolmady.

Búghan deyin, yaghny Kenes ókimeti ornaghan zamanda bay-qajynyng túqymdary retinde kózge týrtki bolghandy bylay qoyyp, mening atam Júmjúma mollanyng tughan aghasy Babanazar qajynyng orys patshasyna qarsy júmystar jýrgizdi degen aiyppen Sibirge jer audarylghan Nauan haziretti elge qaytaru jәne de Dala general-gubernatorynyng әmirimen Kókshetau ónirinde jabylyp qalghan meshitter men diny medreselerdi qayta ashyp, tyiym salynghan diny salt-dәstýrlerdi qayta qalpyna keltiru jóninde orys patshasy Nikolay ekinshige hat jazghandyghy tarihta bar jay. Mening atam Babanazar qajy aq patshanyng aldynda bolyp, aryzdanyp, Nauan haziretting sonynan izdep baryp it jekken jer deytin Irkutskiden elge aman-sau alyp qaytty. Búl jayynda jazushy aghamyz Sarbas Aqtaev ózining Nauan Haziret jayyndaghy zertteu enbeginde dәleldi aita bildi. Búl jaygha mening qolymdaghy Ombydaghy Dala general-gubernatorynyng patsha kensesine 1903 jyldyng 9 qarasha aiynda týsip, tirkelgen myna bir anyqtama aighaq bolary da anyq. «Asa mәrtebelim! Sizge qyrghyzdar Babanazar Janabatyrov pen Ábutәlip Bakizinning jәne de basqalardyng jergilikti әkimshilikting qúzyrymen jabylghan medreseni ashu jәne Sibirge jer audarylghan molla Talasovty bosatyp, qaytaru jónindegi Aqmola oblystyq Áskery gubernatorynyng asa manyzdy ister jónindegi sheneunigi Yahontovtyn, músylmandarmen hat alysyp, hat almasushy isining mengerushisi general-mayor Romanovtyng aighaqtary men týsinikteri boyynsha bar jaghdaydy tikeley ózinizge jetkizudi úigharyp otyrmyn», – dep qol qoyylghan tarihy qújat aighaq bolary bar.

Qajy atamnyng aq patshanyng qabyl­dauynda bolghandyghy jәne syilyqqa oqaly shapan men altyn saghat alghandyghy bizding әuletting keshegi kәmpeskening tizimine  de iliguine sebep bolyp, jan saqtau ýshin bir týnde Sibirge qashyp ketkendigi de úrpaqtar sanasynda qaldy.

Kenes ókimetining bizding әuletke degen әuelgi osy bir senimsizdigi men kýdikterine endi kelip, tórt birdey jannyng soghysta habarsyz ketui kelip qosyldy da, múnyng sony bizding ýiding tynys-tirshiligining údayy jasyryn baqylauda boluyna әkelip soqty. Ásirese, Núrghaly aghamnyng jaugha «berilip ketti» degen kýdikti jay kóp bolghan kórinedi. Ákemning aituynsha, NKVD-nyng jandayshaptarynyng bizding ýidi syrttan toruyldaulary men andulary hrushevtik «jylymyq» ornaghansha toqtamasa kerek. Tipti osy bir andudan zәrezap bolghan әkem 1971 jyly kenes әskeri qataryndaghy jauyngerlik mindetimdi atqarugha attanghaly túrghan sәtimde meni onasha shygharyp alyp:

– Mýmkindik bolyp jatsa, әskerde jýrgen jaghynda partiyagha ótip kel. Seni búl jaqta ótkizbeydi, – dep aitqanynyng syryn da keyin týsindim. Ákemning sol kenesimen men elge әskerden Kompartiya mýsheligine kandidat bolyp oralghan edim.

– Týnning bir uaghynda esik-terezeni tas qymtap alyp, shay-suymyzdy iship, bir-birimizben sybyrlasyp sóilessek te, tanertenine biz ne iship-jedik, ne dedik sonyng barlyghyn da kolhoz kensesindegiler bilip otyratyn, – dep әkem osy jaydy qamyghyp aitatyn.

Sonday bir andudyng saldarynan kolhoz egistiginen suy aghyp túrghan bir shelek qara biday alyp kelgen mening anam Ýmitjan Uәliqyzy da 1946 jyly on jylgha sottalyp kete bardy. Ýidegi maydannan oralmaghan tórt birdey jauyngerding sal bolyp qalghan әkelerinin,  yaghny mening atamnyng da jaghdayyna, ony qoyyp, besiktegi alty ailyq balasyna da qaramastan, on keli qara biday ýshin sot óz ýkimimen mening anama on jyldy kesip bergen edi. Sot ýstinde anamnyn:

Etegi kóilegimning bәseng deymin,

Balasy Shәkirovting eser deymin.

Qaralap sen isimdi bergenmenen,

Ádil sot búl isimdi shesher deymin, – degen songhy bir ýmiti de aqtalmady. Shәkirov degen sol kezde milisiya tergeushisi bolsa kerek.

Men býgin aidalarmyn, sor keshermin,

Búl joldan ne qaytpaspyn,

ne kelermin?!

Ózindi kórinde de qarghap ótem,

Qyzyghyn jalghyzynnyng kórsetpesin, – dep qayran anam jylay-jylay etappen Krasnoyar ólkesindegi kileng әielderge arnalghan koloniyagha týsip, sondaghy kirpish zauytynda júmys istegen eken.

Gudogy aighaylaydy saghat sayyn,

Árdayym baryp túram, poshta dayyn.

Poshtada bir myndaghan hat jatady,

Oqimyn sonyng bәrin shyqpaydy atym.

 

Anadan jetim qalghan men bir múndy,

Jýremin jalghyz basym, sary uayym.

Sizdermen hat arqyly sóileskenmen,

Ishtegi tarqamaydy qalyng qayghy, – dep bastalar anamnyng sol aidauda jýrip elge jazghan kóp ólenderining osy birin oqyghan sayyn ghaziz anamnyng tym bolmasa beynesin de kóz aldyma әkele almay qinalamyn da, janaryma jas ýiirilip, jýregim qan jylap túrary bar. Sonday-aq, Nәbighaly aghamnyng qan maydannyng ortasynda jýrip:

Qadirli el ishining jastaryna,

Ártýrli mekemening bastaryna.

Sәlemim, barlyghyna amanatym,

Alyndar bizding ýidi esterine, – dep qan maydannyng ortasynda jýrip jazghan úzaq bir jyryn auyldaghy sol kezdegi jaryqtyq analarymyz kóz jastaryn syghyp, synsyp otyryp әndetip aitatyndyqtary da osy kýnderi sanamda qayta bir janghyryp túryp alatyny bar. Sol óz ýiine kýni býginge sheyin orala almay jýrgen qayran aghamnyn: «Alyndar bizding ýidi esterine!» – degeni bizding әuletti ózderi joqta taghy da «jau», «dúshpan» esebinde jandayshap pysyqtardyng әlekke salarlaryn sezdi me eken?! Óitkeni, Nәbighaly aghamnyng da otyzynshy jyldary ústalyp, týrme azabyn tartqany bar eken.

Jatyrmyn Qyzyljardyng týrmesinde,

Adamnyng basyna múny bermesin de, – dep jazghan jyry da osyghan aighaq bolsa kerek.

Álqissa, Núrghaly aghamnyng «jaugha berilip ketipti» degen naqtyly anyqtal­maghan kýdikti jay bertin kele bizding de janymyzgha qatty batatyn. Kenestik jýie «Otanyn satqandar» men jau qolynda tútqyn bolghandardy ayamaghandyqtaryn, tipti olardyng ýrim-bútaghyna deyin se­­nim­­­siz «elementter» retinde esepte ústa­ghandyqtaryn býgingi agha úrpaq ókil­deri biledi.

Bizding auylda bir ayaghyn soghysta berip kelgen Zeynesh Salyqbaev degen aghamyz boldy. Búl kisining bir úly Óserbay ekeumiz on jyl mektepte birge oqydyq. Keyin gazette tilshi bolyp jýrgenimde osy Zeynesh aqsaqalmen úzaq әngimelesip, qart jauynger jayly suretteme de jazdym. Sol әngimening ýstinde Zeynesh aqsaqal:

– Sening Núrghaly aghandy nemisterge berilip ketti dep jýrgenderdiki beker. Bos sóz. Biz bir auyldyng alty azamaty Stalingrad týbindegi bir alapat shayqasta bir okopta qatar jattyq. Sodan bir kezde jau jaghynan artilleriyadan snaryad qarsha borady da, ile jau úshaqtary bombanyng astyna aldy. Astan-kesteni shyqqan dýnie bir jarty saghattan keyin tyna qaldy. Esimizdi jiyp, ainalagha barlay qarasaq, qyrylyp qalghan ekenbiz. Janaghy bir auyldyng alty azamatynan okoptan bas kótergen Núrghaly ekeumiz ghana edik. Jaudyng jayau әskeri antalap qaptap keledi. «Keyin shegininder» degen búiryq jetti. Shegine berip, bir kezde Núrghaly «Analar topyraqtyng astynda betteri jabylmay qalyp qoydy au», dep jau antalap kele jatqan betke úmtyldy. «Qayt keyin» dep janym yshqyna aiqay salghanymdy bilemin. Sodan keyin Núrghalidy kórgen joqpyn. Bombanyng astynda qalghan auyldyng birge ósken azamattaryn qútqaramyn dep jaugha qarsy jýrgen sening aghandy ózimizdin, bolmasa nemisterding oghy aldy. Búlardyng Núrghaly jaugha berilip ketti dep sandyraqtap jýrgendikteri osy shyghar. Joq, Núrghaly jau qolyna týsken joq, – dep «mahorkasyn» úzaq soryp otyryp alghan qart jauyngerding beynesi kóz aldymda әli de túr.

Mine, keshegi soghystyng bizding ýiding tórt birdey arysyn jalmap ketken qasireti men múny endi kelip, mening jýregimdi syzdatady. Ákeden qalghan jalghyz túyaq, key-keyde men de jalghyzdyqty sezinip, jany ashyr agha, bauyr izder sәtterimde soghystan oralmaghan aghalarymdy oilaumen kýn keshemin.

Qayran sol tórt birdey aghalardyng sonynan, shirkin-ay, tym bolmasa bir-birden úl qalsa ghoy, olar da ósip ónip, endigi biz de bir qaraly ýy bolyp otyrar edik-au, dep ókinemin. Sol aghalarymnyng sonynan úrpaq qalsa ghoy, keshegi kýni әkem dýniyeden ozghannan keyin atadan balagha múra bolyp kele jatqan qara shanyraqtyng esigine jylay-jylay qúlyp salyp, egile ketpes edim-au elimnen dep te múnayamyn.

Ókinish… mine, osy bir ókinish, súm soghys oiyp týsken bir shanyraqtyng qasireti et jýregindi tyrnalap, óz qasiretinning iyirimine batyra beredi әli kýnge deyin.

Soghystan qaytpay jýrgen aghala­rymnyng tughan eldegi, tughan topyraqtaghy izi óshpesin degen niyetpen әke qabyrynyng basyna ornatylghan qúlpytasqa da tórt aghalarymnyng attaryn, Qorghanys ministrligining arhiyvinen aldyrghan anyqtama boyynsha tughan jәne soghysta habarsyz ketken jyldaryn tasqa qashap, jazghyzyp qoydym. Aghalar soghysqa attanghan qara shanyraq – eldegi qarasha ýidi de eshkimge bermesten, bolmasa qúlatpastan, ózderi dәm tatqan qazan-oshaqtary men dastarqanyn da shashau shygharmay saqtap otyrmyn әzirge. Bәlkim, kelip te qalar…

Aghalar taghdyryna alandaghan kónilim­men derekter jinastyra jýrip, bizding shaghyn ghana – Qaraghash auylynan soghysqa 125 er-azamattyng attanyp, solardyng 68-i maydan dalasynan qaytpaghandyghyn, qaraly qaghaz kelgendigin, habar-osharsyz ketkendigin anyqtadym. Otan ýshin ot keshken aghalardyng 45-i ghana elge aman-sau oralyp, tughan elinen dәm tatudy jazghan eken Jaratqan IYemiz!

Soghystan oralmaghan tórt birdey agham­nyng әzirge ekeuining ghana fotosuretin qolgha týsirdim. Nәbighaly (el ishi Nәbiken degen) suretke kolhoz basqarmasynyng mýshesi, partiya úiymynyng mýshesi, partiya úiymynyng hatshysy bolyp jýrgen kezinde, yaghny soghystyng aldynda týsken kórinedi. Al Qinayatqaly soghysqa Kók­shetaudaghy qazaq peduchiliyshesin bitirip kelip, Ortaq auylynda múghalim bolyp jýrgen jerinde alynghan kórinedi. Seyil Áushamaúly bizge jiyen. Júmjúma atamyzdyng inisi Áushamanyng (Tentagha) qyzy Rahima apamyzdan tughan úl. Biraq Tentaghanyng úl balasy bolmaghandyqtan, Seyildi bauyryna basyp, asyrap alghan kórinedi. Seyildi biletin, kórgen adamdar onyng dene túrqynyng iriligin, azamattyq qadir-qasiyetin aityp, kýni býginge deyin tamsanyp otyratyndary bar. Sol Seyil agham soghystan aman-sau kelip, әne-mine ýilenemin dep jýrgende, soghystan jazylmay qaytqan jarasy asqynyp ketip dýnie salypty.

Dýnie dóngelenip, shyr ainalyp túrghan sәtte soghys salghan jara talaylardyng ja­nyn syzdatar әli. Maydan dalasynan qaytpay jýrgen qayran aghalarym, senderding jýregimdegi de, ómirimdegi de oryndaryng mәngilik tolar emes. Bәlkim, ol mening janymnyng jazylmas mәngi jarasy, aiyqpas múny men saghynyshy bolyp qalatyn da shyghar. Dýniye-ay, shirkin!..

Jabal Erghaliyev, jazushy, Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, Parlament Senatynyng V-VI shaqyrylym deputaty

Abai.kz

 

6 pikir

Ýzdik materialdar