Senbi, 15 Mamyr 2021
Birtuar 4218 15 pikir 6 Nauryz, 2018 saghat 08:51

Álihan Bókeyhan. «Alla» dep iske kiriselik...

«Qúdaydy úlyq dep úqsa...»

Neghúrlym Qúdaydy joghary dep, biyik dep, úlyq dep úqsa, soghúrlym jaqsyraq tanymaqshy. Jaqsyraq tanyghan sayyn, Qúdaygha jaqynyraq bolmaqshy. Jaqyn boluynyng maghynasy – raqmetin kórip, raqymdy bolmaq, meyirbandyghyn kórip, meyirimdi bolmaq... Sauap eng aqyrghy payghambar Múhammed jolynda.

 

«Jankeshtilik bolmasa...»

Bóten kisi qazaqqa esh qaydan jaqsylyq әkep bermeydi. Torghaydyng aq ýrpek balapanynsha auyzdy ashyp, bireuge jalynyp-jalpaya bergennen týk shyqpaydy, is ónbeydi. Japonda kisi qajetine jaratylmaghan alaqanday jer joq. Onda múnday yjdahatty jankeshtilik bolmasa ashtan ólesin. Zauyt isi júrttyng jalpy sheber, kónbis, ústa boluyna baylauly. Ár nәrsening amalyn bilip, óz ornyna júmsaghanda ghana is kórkeyedi. Qazaqqa óz jaghdayyndy ózing oilap, ólmes qamyndy iste dep otyrghanymyzdyng mәnisi osy...

 

«Tәrbiyemiz kem bolsa...»

Qazaqtyng últ bolyp órkeniyetti el qatarly ómir sýrui ýshin, eng aldymen, halyqtyng sana-sezimin oyatatyn jaghday tudyru kerek, qazaqtyng últtyq tilin, әdebiyetin óristetu kerek. Óner-bilim kerek, onan da keregiregi – tәrbiye. Qansha oqysaq ta, tәrbiyemiz kem bolsa, qasiyetimiz az.

 

«Tarihyn joghaltsa...»

Ózining tarihyn joghaltqan júrt, ne istep ne qoyghandyghyn bilmeydi, keleshekte basyna qanday kýn tauashaghyna kóz jetpeydi. Bir halyq ózining tarihyn bilmese, bir el ózining tarihyn joghaltsa, onyng artynsha ózi de joghalugha ynghayly bolyp túrady. Qazaqtyng kóbi ony shejire dep aitady. Bú zamannyng ghalymdary tarih eng ondy múghalim dep týsinedi. Dýnie de ónge júrttar qatarynda kim qor bolmaymyn, túqymym qúryp qalmasyn degen halyq ózining shejiresin imany dәrejede úghyp biluge tiyis bolady... Búl keudesinde kózi bar adam kóp oilanarlyq júmys.

 

«Tize qosyp is qylsa...»

Qazaq balasy birigip, tize qosyp is qylsa – halyqtyq maqsat sonda oryndalady. Birlikten aiyrylghan el qanghyp qalady. Qazaqtyng oqyghan azamattary, qazaqqa osyndayda qyzmet etpegende qashan qyzmet etip paydamyzdy tiygizemiz?! Mine, Álihan Bókeyhan «qazaqqa sóz ýiretip jatyr» dep aitady. Men qazaqqa sóz ýiretpesem... Mening ne keregim bar edi. Qazaq joghalyp ketedi, «búghan jer nege kerek» dep ottaghan dúshmandar bar. Qiyametke sheyin qazaq qazaq bolyp jasamaq. Ol ýshin osy ghasyrdaghy әlem jaryghyna qazaq kózin ashyp, betin týzese, ózining qazaqshylyghyn joghaltpaghanday, jәne ózimizding sharq әdetine ynghayly qylyp «qazaq mәdeniyetin» qúryp, bir jaghynan «qazaq әdebiyetin» túrghyzyp, qazaqshylyghyn saqtamaqshy...

 

«Kim sheber bolsa...»

Tirshiliktegi jýiriktik – aqylda, ústalyq pen jankeshtilikte... Qazaq siyaqty halyq baylyq pen qazyna mal kindiginde dep biledi. Australiya qoyynyng eti tórt ay múhitta kememen jýrip kelip, Peterbor bazarynda satylady. Maly kóship jýr, adamy qala bolyp otyr. Professor Kýleshovtyng jazghanyna qarasaq, qazaqtyng qoyynyng etindey jer ýstinde et joq... Kim sheber bolsa, jalyqpay talmay izdense, birigip-tize qosyp әdis qylsa – ghúmyr bәigesi sonyki.

 

«Alla» dep iske kiriselik...

Azattyq tany atty! Tilekke qúday jetkizdi! Kýni keshe qúl edik – endi býgin teneldik! Bizding júrt bostandyq, tendik, qúrdastyq isin úghynbasa – tarih jolynda tezek terip qalady. Keyingi ýrim-bútaq ne alghys, ne qarghys bere jýrer aldymyzda zor sharttar bar! Osyny anghar, júrtym qazaq! Búl bolyp túrghan zaman – Alashtyng azamatyna zor jýk. Úlyq is úsaqtan úlghayady. Kirpish zor emes, qalasang qanday zor ýy shyghady. Shópshektep jiyp shómeledey iyleu isteytin qúmysqany kórmeymiz be? ...Qúday sәtin salghay «әmiyn» dep qol jayyp «Alla» dep iske kiriselik!

 

Ázirlegen, Aghabek Qonarbayúly

Abai.kz

15 pikir