Dýisenbi, 25 Qantar 2021
Qúiylsyn kóshing 5716 33 pikir 29 Jeltoqsan, 2017 saghat 09:30

"Oralman" atauyn ózgertuding orayy kelip túr

 

Býgin «Qazaqstan Respublikasynyng keybir zannamalyq aktilerine halyqtyng júmyspen qamtyluy jәne kósh-qon mәseleleri boyynsha ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly»  Qazaqstan Respublikasy Zanynyng jobasyn talqylaugha arnalghan Mәjilistegi Júmys tobynyng BESINShI otyrysy ótti.

Bizding tarpymyzdan úsynylyp, deputat Kәribay Músyrman jaghynan ortagha salynan bir úsynys Júmys tobynyng maqúldauynan ótti. Ol turaly keyinirek aitatyn bolamyz.

Al, eki úsynysymyz kelesi talqylaugha – pysyqtaugha qaldy.

Atap aitar bolsaq, onyng bireui – «1) túru merzimine qaramastan, Qazaqstan Respublikasynyng aumaghynda zandy negizderde túraqty túratyn oralmandar;» degen «Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghy turaly» Zanynyng 16-1-babynyng 1) tarmaqshasyn «1) túru merzimine qaramastan, Qazaqstan Respublikasynyng aumaghynda zandy negizderde túraqty túratyn ETNIKALYQ QAZAQTAR;»-dep ózgertu jayly ótinish.

Jalpy, búl úsynysqa Júmys tobynyng jetekshisi de, deputattar da qarsy emes. Tek, qatysty ministrlik pen atqarushy biylikting ókilderi azdap pikir bildirude.

Búl jerde biz «ETNIKALYQ QAZAQ» úghymynan qashpauymyz jәne qoryqpauymyz kerek. «ETNIKALYQ QAZAQ» degen úghymdy biz oidan shyghargharyp otyrghamyz joq, ol  Qazaqstan Respublikasynyng «Halyqtyng kóshi-qony turaly» Zanynyng 1-babynyng 28)-tarmaqshasynda túr.

Demek, shetelde túratyn qandastarymyzgha «Halyqtyng kóshi-qony turaly» Zanyda «ETNIKALYQ QAZAQ» dep, anyqtama bersek «Ata Zangha» qarsy kelmeydi eken de, al  «Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghy turaly» Zanynda qoldansaq, «Ata Zangha» qayshy bolady desek, qatelesemiz. Búl – bir.

Ekinshi jaghynan, «Bandy dep jýrgendering – ózimizding Omar eken ghoy?!»-dep, Beyimbet Maylin aitpaqshy, «ETNIKALYQ QAZAQ» pen «ORALMAN» dep jýrgenimiz, sayyp kelgende, bir QAZAQ. Ekeui de tek shetelde túratyn jәne Atajúrtyna kóship kelgen últy QAZAQ adamdargha berilgen zandyq anyqtma. «Oralman» mәrtebe retinde tek últy QAZAQ adamgha ghana beriledi. «Etnikalyq qazaq»-dep te tek últy QAZAQ adamdy ataydy. Búl mәrtebe basqa últtyng ókilderine berilmeydi. Qazekemning sheshen tilimen aitsaq, «Qúrttyng atyn janyltyp, malta qon». Jaltamay bersek,  kesh qalamyz! Sol ýshin, búl mәsele kóp talas tudyrmauy tiyis dep oilaymyn!!

Eger,  «1) túru merzimine qaramastan, Qazaqstan Respublikasynyng aumaghynda zandy negizderde túraqty túratyn ETNIKALYQ QAZAQTAR;»-degen osy úsynys Zangha qabyldansa, qújat qabyldauda Kóshi-qon qyzmeti komiyetine «bir oqpen eki qoyan atugha» bolatynday jenildik tumaq:

Birinshiden, jәne qaytalap aitayyn, Zandaghy úghymnyng ayasy barynsha keneyedi;

Ekinshiden, kóship kelip, túrqty túrugha ótinish bildirip, azamattyq alghysy keletin aghayyndar «Oralman» mәrtebesin almay-aq, últynyng qazaq ekenin dәleldese bolghany, qújatyn birden túraqty tirkeuge ótkize beredi. Oghan qosa, «Oralman» mәrtebesining uaqytyn ótkizip alghan neshe myndaghan qandastarymyzdyng mәselesi de avtomatty týrde sheshiledi.

Osy jerde erekshe eskerte ketetin bir týiin bar, negizi «1) túru merzimine qaramastan, Qazaqstan Respublikasynyng aumaghynda zandy negizderde túraqty túratyn ETNIKALYQ QAZAQTAR;»-degen búl norma al  «Qazaqstan Respublikasynyng azamattyghy turaly» Zanynda búryn (2011-2015 jyldary) bolghan.

Ekinshi úsynysymyz – búl kýnde eng jeksúryn, jaghymsyz sózge ainalghan «Oralman» atauyn ózgertu turaly.

«Halyqtyng kóshi-qony turaly» Zanynda «Oralman – tarihy otanynda túraqty túru maqsatynda Qazaqstan Respublikasyna kelgen jәne osy Zanda belgilengen tәrtippen tiyisti mәrtebe alghan, Qazaqstan Respublikasy egemendik alghan kezde onyng sheginen tys jerde túraqty túrghan etnikalyq qazaq jәne onyng Qazaqstan Respublikasy egemendik alghannan keyin onyng sheginen tys jerde tuylghan jәne túraqty túrghan últy qazaq balalary;» - dep kórsetilgen.

Búl atau qoldanysqa 1997 jyly eks-deputat Ákim Ysqaq jetekshilik etken Júmys tobynyng talqylauymen túnghysh ret qazaq tilinde qabyldanghan «Halyqtyng kóshi-qony turaly»  Zany arqyly kirgen bolatyn. «Halyqtyng kóshi-qony turaly»  Zanyna sodan beri, mine, besinshi mәrte ózgerister men tolyqtyrular engizilgeli otyr.

1997 jyly «Halyqtyng kóshi-qony turaly»  Zany qabyldanghan kezde men arghy betten әli oralmaghan bolatynmyn.

Osy jerde bir basa aita ketetin nәrse bar. Ol – eks-deputat Ákim Ysqaqtyng tarihy Zang jobasyn óz tarapynan úsynudaghy jәne ony qabyldatudaghy zor enbegi. Ákim aghanyng taghy bir erligi – osynau kóshi-qon degen prosessti óz basynan ótkergen, mәselening qyry men syryn jettik biletin Qayrat Bodauhan, Almas Ahmetbekúly, Raqym Ayypúly bastaghan ziyaly qauym ókilderin qasyna tarta bilgendigi. Dau joq, túnghysh qabyldanghan «Halyqtyng kóshi-qony turaly»  Zany Úly Kóshting baghyn ashty.

Atalghan Zangha 2011 jylghy jәne 2013 jylghy ózgerister men tolyqtyrular engizilgen kezde Júmys tobynda bolgham joq. Esesine, osy eki  retki talqylauda da Júmys tobynyng qúramynda shetten kelgen ziyaly qauym ókilderi bolmady emes, boldy.

Al, 2015 jyly osynau Zang jobasyn qayta qaraugha, talqylaugha arnalghan tórtinshi retki Júmys tobynyng qúramynda bolyp, toghyz aigha juyq sozylghan barlyq talqygha bastan-ayaq qatynastym.

Rasyn aitayyn, ol kezde «Oralman» atauyn ózgertu turaly úsynys bergemiz joq. Sebebi, qandastarymyzgha tórt jylsyz azamattyq berilmeytin etilip 2013 jyly qabyldanghan qatang zannyng tonyn jibitip, kedergisin azaytu, qolayly baptardy engizu, shyny kerek, onaygha týsken joq! Qatang zannyng qar jaughan qabaghy jadyraghannan keyingi biraz kýsh pen jiger  «Sottylyq turaly» anyqtamany bir jaqtyly etuge júmsaldy. Sóitip, 2015 jyldyng 24 qarashasynda qandastarymyzgha jenildetilgen tәrtippen bir jyldyng ishinde azmattyq beriletin  etilip qabyldanghan «Halyqtyng kóshi-qony turaly»  Zanyn – aqsarbas atap qabyl aldyq. Bórkimizdi aspangha atyp quandyq. Býgin sonyng iygiligin pysyq qimyldaghan aghayyndar kórip jatyr.

Býgin she?!

Býgin onday zaman emes!

Últ Kóshbasshysy Núrsúltan Nazarbaev Mәngilik Elimizding taghdyrymen birdey etip, Qazaq kóshining de jolyn danghyratyp qoydy. Elge oralam degen qandastarymyzgha qaqpamyzdy aiqara ashyp otyr.

Arghysyn aitpaghanda, keshe ghana Elbasymyz BAQ ókilderine bergen súhbatynda «Shetelde әli de 4 milionnan astam qandastarymyz bar. Ol jaqta jaghdaylary jaqsy, qiynshylyq kórmese, túra bersin. Kelem degenderge kel deymiz. Bizding qaltaly azamattargha aitarym, qandastyrymyzdy qabyldaugha jaqyn boluymyz qajet. Qazir arnayy qor qúryldy. Sol qorgha qol úshyn beruimiz kerek. Júmysqa ornalasugha, baspana salugha, az da bolsa, kómek beruimiz kerek. Kvotany kóbeytip jatyrmyz. Sondyqtan jurnalister de osy mәseleni aityp otyrsa,  qiynshylyq bolsa, bәrimiz kómektesip otyrsaq, barlyq qandastarymyzgha jaqsylyq jasaghanymyz bolyp sanalady»-dep, atap kórsetti.

Ol az deseniz, Memleket basshysy jýrgizilgen konstitusiyalyq reformany әri qaray iske asyrugha baghyttalghan «Qazaqstan Respublikasynyng keybir konstitusiyalyq zandaryna ózgerister men tolyqtyrular engizu turaly» Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyalyq zanyna qol qoyyp, Ózining qyryqqa tarta ókilettigin Ýkimet pen Parlamentke berdi. Preziydent senip tapsyrghan sol qúzyretterdi naghyz istetetin jerding biri – osy «Oralman» atauyn ózgertu dep oilaymyn!

Ózimiz quanyshpen atap óte almaghanymyz bolmasa, biyl «Halyqtyng kóshi-qony turaly»  Zany qabyldanghaly da 20 jyl toldy. Men «Oralman» atauyn Zangha kirgizgen azamattardy aiyptaudan aulaqpyn, әriyne! Mýmkin, sol kezdegi talgham men taldau solay bolghan shyghar. Býlinip ketken de eshteme joq. Qúdaygha tәube, «Oralman» desin, basqa desin, bir millionnan astam qazaq Otanyna oralyp, eng baqytty kýn keshirip jatyrmyz. Qazaqstan «Úly Dala Eli» atanyp, Mәngilik El boldy. Elimiz Tәuelsizdik alghan otyz jylgha jetpeytin az ghana uaqyttyng ishinde, Allagha shýkir,  ÝShINShI JANGhYRUY bastady. Qazaq Eli adam tanymastay ózgerdi. Kóshi-qon turaly Zang týzeldi, qandastarymyzdyng kóshi de qayta týzelip keledi. Endi, Qazaq kóshining ekinshi ALTYN DÁUIRI bastalady.

Alghashqy jiyrma jyldyqta kelgen biz ghoy «Oralman» degen qalpaqpen kettik. Ókinbeymiz jәne eshkimge ókpelemeymiz de. «Kýn bolghan son, onyng ashyq bolghany jaqsy!» -depti ghoy ardaqty Oraghang – Oralqan Bókeev. Degenmen, Kóshi-qon turaly dúrys sayasat jýrgizip, jaqsy Zang qabyldap, tiyimdi jaghday jasap otyrghan son, onsyzda jýdep-jadap jýrgen endigi oralatyn dardy әibat ATPEN qarsy aluymyz kerek!

Qysqasy, býgin QR Parlamenti Mәjilisindegi Kәribay Músyrman bastaghan, TASBOLATOV Abay Bólekbayúly, QANYBEKOV Sәken Ásembekúly, NÚRMANBETOVA Jәmiylә Nýsipjanqyzy, SAPAROVA Áliya Sýiindikqyzy, IKSANOVA Gýlnar Mústahymqyzy, SMIRNOVA Irina Vladimirovna, ABSATIROV Kenes Garapúly... qostaghan Halyq qalaulylaryna «Oralman» atauyn ózgertu turly oryndy úsynys berilip, tarihy mindet jýketelip otyr!

Qazirgi tanda Elbasymyzdan bastap, býkil halyq, BAQ «Oralman» atauynyng ornyna «QANDASTAR» degen sózdi qoldanuda...

Zang jobasyn talqylau jana jyldan keyin taghy jalghasady.

Deputattar bolyp, býkil el bolyp, tilge  jenil, jýrekke jyly, qúlaqqa jaghymdy qazaqy ATAU tauyp qabyldaydy degen zor senimdemiz!

Auyt Múqiybek

27.12.2017

Astana

Abai.kz

33 pikir