Seysenbi, 27 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110542. Jazylghandar — 105675. Qaytys bolghandar — 1796
Janalyqtar 3824 0 pikir 30 Qyrkýiek, 2017 saghat 20:38

Qujat.kz sayty: qújattar tilining tarihy

Janadan ashylghan Qujat.kz sayty, isqaghazdarynyng memlekettik tilde jýrgizuding tarihy, qazirgi kezde isqaghazdaryn memlekettik tilde jýrgizushiler qanday qújattargha sýienuge tiyis, isqaghazdaryn memlekettik tilde jýrgizude nendey qiynshylyqtar bar jәne olardy sheshu joldary jóninde pikirbildiru ýshin filologiya ghylymdarynyng kandidaty Qúlmanov Sarsenbay Quantayúlyn sózge tartqan edik.

1.Isqaghazdaryn memlekettik tilde jýrgizuge qatysty qújattardyng tarihy, mazmúnyturaly ne aitasyz?

Biz isqaghazdaryn memlekettik tilde jýrgizuge qatystyqújattardy saraptay kele, tómendegidey tújyrymdar jasadyq:

- qazaq isqaghazdaryn jýrgizu isi qazaq halqynyng patshalyqResey imperiyasymen sayasy qarym-qatynasynyng belsendi týrde damuynan bastalyp,memlekettik basqaru apparatynyng qalyptasuymen birge isqaghazdaryn jýrgizu jýieretinde qalyptasty;

- Kenes odaghy qúrylghan alghashqy jyldary qabyldanghan qújattar orystilindegi isqaghazdaryn ghana emes, Kenes ókimetining qúramyndaghy basqa respublikalardyn, әsirese qazaq isqaghazdaryn jýrgizu isine de yqpal etti;

- Kenes odaghy qúrylghan alghashqy jyldary (20-30-jyldar)qabyldanghan qújattarda isqaghazdaryn qazaq tilinde jýrgizu mәseleleri odaqtyq jәne respublikalyq dengeyde kóterilip, olarda osy baghyttaghy әrtýrli sharalar kózdeldi (kurstar ashu; qazaq tilindegi jobasy úsynylmaghan qújattardy qarausyzkeyin qaytaru; qazaq tilinde sóiley jәne jaza almaytyn jәne janadan ashylghan lauazymdarda qazaq tilinde júmys atqara almaytyndardy qysqartu, júmystan bosatujәne t.b);

- Kenes odaghy kezenindegi qújattardy mazmúny jaghynantórtke bóluge bolady: 1) isqaghazdaryn mindetti týrde qazaq tilinde jýrgizuturaly, 2) isqaghazdaryn orys tilinde jýrgizu turaly, 3) isqaghazdaryn eki tildeqatar jýrgizu turaly, 4) isqaghazdaryn jýrgizude «últtyqtilderdi» nemese «jergilikti resmy tildi» de qoldanu turaly;

- Qazaqstanda memlekettik til retinde qazaq jәne orystilining birdey qoldanyluyna baylanysty (1924-1989) jәne solaqay sayasattyng әserinen memlekettik tilde isqaghazdaryn jýrgizu mәselesi 70-80-jyldargha deyin basylyp qalghanymen, qazaq tilining memlekettik til retinde moyyndaluymen 90-jyldardaghy qújattarda taghy da kóterildi;

- Kenes odaghy kezeninde qabyldanghan keybir qújattarda «qazaq tili», «orys tili» jәne «últtyqtilder», «jergilikti resmy til», al Tәuelsizdik kezeninde qabyldanghan qújattarda «memlekettik til», «últaralyq qatynas tili», «ana tili» nemese «ózderi biletin kez-kelgen til», isqaghazdary «memlekettik tilde jәne taraptar ýshin qolayly tilde», «qajet bolghan jaghdayda basqa da tilderde», «taraptardyng memlekettik tilderinde»,«qatysushylardyng kelisimimen belgilengen tilderde», «basqa tilderge audarylyp» jýrgiziledi degen sóz tirkesterining qoldanyluy isqaghazdaryn jýrgizu tilining әlige deyin birizge týspegendigin kórsetse kerek. Búl jayt, әriyne respublikamyzdyng azamattaryna qolayly bolghanymen, isqaghazdaryn jýrgizude qiyndyq tudyrdy dep oilaymyz;

- 1989 jylghy22 qyrkýiekte Qazaq KSR Jogharghy Kenesining sessiyasynda qabyldanghan «QazaqKSR-ining Til turaly» Zanynyng 1-babynda «Qazaq tili Qazaq KSR-ining memlekettik tili bolyp tabylady» dep kórsetilip, «memlekettik til» (astyn syzghan biz– S.Q.) termiyni qoldanylghan tilge qatysty qújattardyng alghashqysy bolghanymen,Zanda  orys tilining «últaralyq qarym-qatynas tili» retinde ataluy, keybir últtyq tilderge «jergilikti resmiytil» mәrtebesi berilip, búl tilderding «memlekettik tilmen jәne últaralyq qarym-qatynas tilimen birdey qoldanyluy» jәne Zannyng «jeke qarym-qatynastarda, әskery bólimshelerde, әskery tiptegi mekemelerde, sonday-aq diny qauymdarda tilding qoldanyluyn rettemeytindigi», birinshiden, Zannyng «solqyldaqtyghyn» kórsetse, ekinshiden, qazaq tilining memlekettik til qyzmetin óz dengeyin de atqaruyna túsau boldy dep sanaymyz;

- isqaghazdaryn jýrgizuge (qújattau, qújattamalardy basqaru) qatysty keybir qújattarda qoldanylghan «memlekettik tilde jәne taraptar ýshin qolayly tilde», «qajet bolghan jaghdayda basqa da tilderde», «taraptardyng memlekettik tilderinde», «qatysushylardyng kelisimimen belgilengen tilderde»,«basqa tilderge audarylyp» degen sóz tirkesterinen isqaghazdaryn jýrgizu tilining әlige deyin birizge týspegendigi bayqalady;

- Tәuelsizdik kezenindegi barlyq qújattardaghy erejeler men qaghidattar Qazaqstan Respublikasynyng Konstitusiyasyna negizdelip, olardyng bәrinde derlik «orys tili resmy týrde qazaq tilimen teng qoldanylady» degen qaghidat basshylyqqa alynghan. Osy qaghidattyn  qazaqtilining qoghamnyng barlyq salasynda, onyng ishinde isqaghazdaryn jýrgizu isinde tolyqqandy qoldanyluyna «túsau» bolyp kele jatqandyghyn moyyndamasqa sharamyzjoq;

- qújattardyng kópshiliginde jalpy memlekettik tilding qoldanylu ayasyn keneytuge, onyng ishinde isqaghazdaryn memlekettik tilde jýrgizuge qatysty atqarylatyn is-sharalar naqty kórsetilgen;

- isqaghazdaryn jýrgizuge tikeley qatysty qújattardanegizinen rәsimdeu talaptary, qújat mәtinderinde qoldanylatyn sózder,grammatikalyq túlghalar, mәtin taqyrybyna qoyylatyn talaptar, orfografiyalyq jәne punktuasiyalyq erejeler jәne basqa da normativtik talaptar berilgen;

- keybir qújattardyng mazmúny bir-birine óte úqsas bolyp keledi;

- keybir qújattarda normativtik qúqyqtyq aktilerge lingvistikalyq saraptama jasau kózdelgen;

- keybir qújattarda memlekettik tilde isqaghazdaryn dayyndaudy jýzege asyratyn әkimshilik memlekettik qyzmetshilerdi kótermeleu kózdelgen;

- keybir qújattarda joghary oquoryndarynda memlekettik tilde isqaghazdaryn jýrgizu arnayy kursyn engizu, kensejәne qújattamalyq júmys negizderin oqytu kózdelgen;

- keybir qújattarda is jýrgizushi mamandardyng sany men sapasyna qoyylatyn talaptar naqty kórsetilgen;

- keybir qújattar jekelegen qújattardy qoldanysqa engizuge jәne olardyng oryndaluyn baqylaugha, baghalaugha arnalsa, keybireulerinde jekelegen normativtik qúqyqtyq aktiler men zannamalyq qújattardy búzghany ýshinjauaptylyq kózdelgen. Alayda múnday jauaptylyqtardy naqtylay týsu kerek depsanaymyz;

- keybir qújattarda «qújattar memlekettik tildedayyndalugha tiyis» nemese «qújattar memlekettik tilde dayyndalady» dep atap kórsetilgen. Alayda osy kezge deyin qansha zannyng nemese basqa normativtik qúqyqtyq qújattardyng qazaq tilinde dayyndalghandyghyn ziyaly qauymgha belgili;

- keybir qújattarda atqarushylyq is jýrgizu jәne isqaghazdaryn jýrgizu tili naqty kórsetilmegen;

- keybir qújattardyng qazaq tilindegi qaghaz núsqasynyng bolmauy, keybir qújattardyng atauy eki tilde berilgenimen, mazmúny orys tilinde ghana boluy memlekettik tilge degennemqúraydylyqty anghartady;

-qoldanystaghy standarttarda qújattarda qoldanylatyn úghymdar, resimdeuge qoyylatyn talaptar ghana berilgen.

 

2.     Isqaghazdarynyng ghylymy әdebiyetterde jikteluine toqtalyp ótseniz.

Qazaq til bilimindegi resmy stilige arnalghan ghylymiy-praktikalyq zertteulerdi hronologiyalyq retpen qarastyra kele, qazaq til biliminde ghalymdardynisqaghazdaryn әrtýrli sipattary boyynsha jikteui jalpy alghanda úqsas bolyp kelgenimen, jikteme sanynyng әrtýrliligi bayqalady. Múnday aiyrmashylyq qújattardy jikteu qaghidattaryna baylanysty bolady. Mysaly, keybir ghalymdar qújattardy jalpy negizde toptastyryp qarastyrsa, endi bir zertteushiler isqaghazdaryn egjey-tegjeyli jiktep kórsetedi. Jalpy alghanda isqaghazdary myna qaghidattargha negizdelip  jikteledi: atauy, janry,mazmúny, qyzmeti, belgileu tәsili, týri, toltyru orny, oryndalu merzimi,shygharyluy, qoldanylu qoljetimdiligi, jasalu satysy, saqtalu merzimi, jasalu orny, qoldanu orny, jariyalylyq dengeyi, belgileu (fiksasiyalau) qúraldary, dayyndalu satysy,  jedeldigi, qúqyqtyq mәrtebesi, ótu reti, kýrdelilik dengeyi, zandyq kýshi, mindettilik dengeyi jәnet.b. sipattary boyynsha.

 

3.     Qazirgi kezde isqaghazdaryn memlekettik tilde jýrgizushiler qanday qújattargha sýienugetiyis?

Qazaqstan Respublikasy aumaghynda «QazaqstanRespublikasyndaghy til turaly» Qazaqstan Respublikasynyng 1997 jylghy 11shildedegi № 151 Zanynyng 4-babyna sәikes is qaghaz jýrgizu memlekettik tilde,yaghny qazaq tilinde jýrgiziledi.

Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining 2004 jylghy 17 sәuirdegi № 430 qaulysymenbekitilgen «Elektrondyq qújat ainalymy erejesinin» 25-babyna sәikes elektrondyq qújat ainalymy jýiesin paydalanatyn memlekettik organdar 10 jylgha deyin saqtau merzimimen basqarushylyq qújattarmen hat almasudy elektrondyq sifrlyq qoltanbamen kuәlandyrylghan («Elektrondyq qújat jәne elektrondyq sifrlyq qoltanba turaly» Qazaqstan Respublikasynyng 2003 jylghy 7 qantar N 370-IIZany negizinde) elektrondyq qújat nysanynda ghana jýzege asyrady.

Saqtau merzimderi 75 jyl, túraqty, sonday-aq «saraptau-tekseru komissiyasy» (búdan әri– STK) belgisi bar elektrondyq qújattardyng qaghaz qújattyng týp núsqalary bolady.

Sonymen,úiymdarda qújat ainalymy qaghaz nysanyda jәne elektrondy nysanda jýrgiziledi.

Úiymda isqaghazdaryn jýieli týrde jýrgizu ýshin Mәdeniyet, aqparat jәne qoghamdyq kelisim ministrligining Múraghattar men qújattamany basqaru komiytetining Tóragha orynbasarynyng 2001 jylghy 21 tamyzdaghy № 48 búiryghymen bekitilgen «Metodicheskiyerekomendasiy po razrabotke nomenklatury dela negosudarstvennoy organizasiiy»* basshylyqqa alyna otyryp Ister nomeklaturasy jasalady.

Ister nomeklaturasyn jasau barysynda Qazaqstan Respublikasy Mәdeniyet jәne sport ministrining 2015 jylghy 26 qantardaghy № 22 búiryghyna «Saqtau merzimderin kórseteotyryp, memlekettik jәne memlekettik emes úiymdar qyzmetinde jasalatyn ýlgilik qújattar tizbesi» qosymshasy jәne Qazaqstan Respublikasynyng Mәdeniyet jәneaqparat ministrining 2009 jylghy 27 sәuirdegi № 60 búiryghymen bekitilgen «Perecheni tipovyh dokumentov, obrazuishihsya vdeyatelinosty gosudarstvennyh organov v formate elektronnogo dokumenta, sukazaniyem srokov hraneniya»* paydalanylady.

Qújattardyresimdeude qoldanylatyn Qazaqstan Respublikasynyng standarttary:

1) Qazaqstan Respublikasynyng Industriya jәne sauda ministrligining Tehnikalyq retteu menmetrologiya komiytetining 2005 jylghy 1 jeltoqsandaghy № 441 búiryghymen bekitilip,kýshine engen tehnikalyq talaptar 1430-2005 QR ST «Gosudarstvennyy standart Respubliky Kazahstan pechaty s vosproizvedeniyem Gosudarstvennogo Gerba Respubliky Kazahstan»*;

2) Qazaqstan Respublikasynyng Ekonomika jәne sauda ministrligi Standarttau jәne sertifikattau jónindegi komiytetining 2001 jyldyng 14 mamyrdaghy № 140 búiryghymen bekitilgen «Is qaghazdaryn jýrgizu jәne múraghat isi. Terminder men anyqtamalar» 1037–2001 QR ST;

3) «Aqparat, kitaphana jәne baspa isijónindegi standarttar jýiesi. Qaghaz tasymaldaushylardaghy qújattar. Múraghattyq saqtaugha qoyylatyn jalpy tehnikalyq talaptar» Qazaqstan Respublikasynyng memlekettik standarty QR ST 1237-2004 qoldanylady.

Sonday-aq qújattama jasauda jәne qújattamany basqaruda «Jeke jәne zandy túlghalardyng ótinishterin qarau tәrtibi turaly» Qazaqstan Respublikasynyng 2007 jylghy 12 qantardaghyN 221 Zany, Qazaqstan Respublikasy Mәdeniyet jәne sport ministrining 2014 jylghy 22 jeltoqsandaghy № 144 búiryghymen bekitilgen «Memlekettik jәne memlekettik emes úiymdarda qújattama jasaudyng jәne qújattamany basqarudyng ýlgilik qaghidalary», Qazaqstan Respublikasy Densaulyq saqtau jәne әleumettik damu ministrining 2015 jylghy 20 sәuirdegi № 241 búiryghyna «Enbek kitapshalarynyng nysanyn, olardy jýrgizu jәne saqtau qaghidalary» 1-qosymshasy, Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining 2008 jylghy 31 qantardaghy № 168 qaulysymen bekitilgen «Qazaqstan Respublikasy Premier-Ministrining Kensesinde is jýrgizu jónindegi núsqaulyghy», Qazaqstan Respublikasy Premier-Ministr Kensesining Basshysynyng 2005 jylghy 3 qazandaghy № iy-536 «Kratkiy spravochnik po napisanii razlichnyh naiymenovaniy, ispolizovanii terminov islovosochetaniy pry podgotovke dokumentov»*,Qazaqstan Respublikasy Memlekettik qyzmet isteri ministrining 2015 jylghy 29 jeltoqsandaghy № 15 búiryghymen bekitilgen «Memlekettik әkimshilik qyzmetting kadrlyq is qaghazdaryn jýrgizu qújattarynyng ýlgilik nysandary» paydalanylady.

Standarttar boyynsha resimdelgen qújattar Ister nomeklaturasy boyynsha papkalarda kýntizbelik jyl boyy jinalady (qalyptasady). Is qaghaz jýrgizu jyly ayaqtalghan song papkalardaghy ister resimdelip (sipattamasy jazylyp, tigilip t.b júmystar)qúrylymdyq bólimshelerde anyqtamalyq-aqparattyq maqsatynda bir jyl saqtalady. Sodan keyin olardy Qazaqstan Respublikasy Mәdeniyet jәne sport ministrining 2014 jylghy22 jeltoqsandaghy № 146 búiryghymen bekitilgen «Últtyq múraghat qorynyng qújattaryn jәne basqa da múraghat qújattaryn vedomstvolyq jәne jeke múraghattardyng qabyldauy, saqtauy, esepke aluy men paydalanuy qaghidalaryndaghy» talaptarghasәikes vedomstvolyq (jeke) arhivke әr qúrylymdyq bólimshe ótkizedi.

Vedomstvolyq(jeke) arhivterding qyzmetkerleri isterdi óndep, jiyntyq tizimdeme jasaydy.Olardyng júmysy jogharyda atalghan qaghidalargha jәne Qazaqstan Respublikasy Qarjy naryghyn jәne qarjy úiymdaryn retteu men qadaghalau agenttigi Basqarmasynyng 2010jylghy 27 jeltoqsandaghy № 182 qaulysynyng «Saqtandyru naryghynyng kәsiby qatysushylarynyng jәne kәsipkerlik qyzmettijýzege asyratyn saqtandyru agentterining qújattardy saqtau erejesi» 1-qosymshasynasәikes jýrgiziledi.

Úiymdarda qújattamalyq qamtamasyz etudi basqaratyn, múraghat júmystarymen ainalysatyn qyzmetkerlerding enbegi Qazaqstan Respublikasy Mәdeniyet jәne aqparat ministrining 2012 jylghy 7 qarashadaghy № 180 búiryghymen bekitilgen «Qújattamalyq qamtamasyz etu boyynsha júmystaryna ýlgilik uaqyt normalarymen» belgilenedi.

Qazaqstan Respublikasy Mәdeniyet jәne sport ministrining 2014 jylghy 22 jeltoqsandaghy № 146 búiryghymen bekitilgen «Últtyq arhiv qorynyng qújattaryn jәne basqa da arhiv qújattaryn vedomstvolyq jәne jeke menshik arhivterding qabyldauy, saqtauy, esepke aluy jәne paydalanuy qaghidalarynyn» 202-babyna sәikes Últtyq arhiv qory qúramyna jatqyzylghan dәstýrli(qaghazdaghy) jәne elektrondyq tasyghyshtaghy qújattardyng uaqytsha saqtau merzimderining shegi anyqtalghan. Vedomstvolyq (jeke) arhivte saqtau merzimiótkennen keyin úiymdar ózining is qaghaz jýrgizude paydalanbaytyn qújattaryn Últtyq (Ortalyq) arhivke tapsyrady.

Últtyq múraghat qorynyng júmysy «Últtyq múraghat qory jәne múraghattar turaly» Qazaqstan Respublikasynyng 1998 jylghy 22 jeltoqsandaghy № 326-I Zanymen, Qazaqstan Respublikasy Ýkimetining 1999 jylghy 7 qazandaghy №1538 qaulysymen bekitilgen «Qazaqstan Respublikasynyng Últtyq múraghat qory turaly erejemen», Qazaqstan RespublikasyMәdeniyet jәne sport ministrining 2014 jylghy 22 jeltoqsandaghy № 145 búiryghymen bekitilgen «Últtyq múraghat qorynyng qújattaryn, basqa da múraghat qújattaryn memlekettik jәne arnauly memlekettik múraghattardyng tolyqtyruy, saqtauy, esepkealuy men paydalanuy qaghidalarymen» retteledi.

* - júldyzshamen belgilengen qújattardyng qazaqsha núsqalary joq.

 

4.     Qujat.kzsayty jóninde oiynyzdy bilsek. Osynday elektrondy baza kerek pe? Onyng paydasybar ma?

Kez kelgen nәrsege qatysty qolgha alynghan kez kelgen isting paydasy bolady dep oilaymyn. «Teris nәtiyjening ózi nәtiyjening bir týri» demekshi, tipti qate talpynystyng ózi de, odan qala berdi qanday da bir iske qarsy jasalghan  әreketting ózi de qanday da bir nәtiyje beredi.

Al býgingi qazaq isqaghazdaryn birizdendiruge qatysty әzirlengen qujat.kzsayty is jýrgizushiler ýshin de, zangerler ýshin de, audarmashylar ýshin de,mektep oqushysynan bastap, ministrler ýshin de paydaly әri sәtti jasalghan qadamdep sanaymyn. Atap aitsaq: 1) búl sayt – is jýrgizushiler ýshin praktikalyq-әdistemelik qúral retinde taptyrmas dýniye; 2) búl sayttan audarmashylar isqaghazdarynda qoldanylatyn terminderding dúrys qoldanylatyn núsqasyn taba alady; 3) búl saytqa til bilimining stilistika salasynda ghylymiyenbek jazatyn zertteushiler jýgine alady; 4) búl sayt jalpy júrtshylyqtyng qoghamdyq qatynastaryn ornatuda basshylyqqa alatyn taptyrmas qúraly deuge bolady.

 

5.     Isqaghazdaryn memlekettik tilde jýrgizude nendey qiynshylyqtar bar jәne olardy sheshu joldaryqanday?

Isqaghazdaryn qazaq tilinde jýrgizu isi Kenes odaghy qúrylghan alghashqy jyldardan bastalyp,Tәuelsizdik alghannan keyingi shiyrek ghasyr ishinde qazaq tilindegi qújattardyng nysandary men ýlgileri, әriyne audarma týrinde bolsa da, tolyq qalyptasty deuge bolady. Sonymen qatar jogharyda isqaghazdaryn jýrgizude basshylyqqa alynatyn qújattardy da atap óttik. Onyng ýstine qazirgi kezde isqaghazdaryna arnalghanghylymy zertteuler, ghylymiy-praktikalyq, әdistemelik qúraldardyng týrleri(elektrondy, kitap týrinde), sayttar jәne t.b. jetip artylady. Sondyqtan býgingi kýni qazaq tilin biletin azamatqa isqaghazdaryn jýrgizude kedergi bolatyn qanday da bir kýrdeli qiyndyqty kórip otyrghan joqpyn. Degenmen, zannyng solqyldaqtyghy men ózimizding nemqúraydylyghymyzdan tuyndaytyn qiyndyqtardy joqqa shyghara almaymyz.

Eng birinshiqiyndyq – memlekettik tildi bilmeu. Sondyqtan eng aldymen memlekettik qyzmetshiler jappay memlekettik tildi mengeruge tiyis. Búl jerde isqaghazdaryn memlekettik tilde jýrgizu jóninde qajettilik tudyratyn zang talabynyng bolmauyn aitaketuimiz kerek.

Ekinshiden,memlekettik tildi qanday da bir dengeyde bile túra, isqaghazdaryn memlekettiktilde jýrgizuge mashyqtanbau. Búl orayda, әrbir mekeme basshysy ózining qaramaghyndaghy qyzmetkerlerge orys tilindegi qújatty audarmashygha audartyp ala salmay,ózderining memlekettik tilde isqaghazdaryn әzirleuine talap qongy qajet.

Súhbattasqan:  G.Jalghasbaeva

Memlekettiktildi damytu instituty.

Abai.kz

0 pikir