Seysenbi, 19 Qazan 2021
Túlgha 14031 14 pikir 6 Qyrkýiek, 2017 saghat 16:22

Esenghaly Raushanov. Bógelmey ótip jaz ketti

«Týsetúghyn tórt kitaptyng týsip qoyghanyn» ol ilikiden biledi. Sonda da, biraq, jazudy qoymaytyndardyng soyynan bolghan song ba, jyr-pyraghynyng jalyna әrkez qol artyp túrady. Saghynyp, saghyndyrtyp... Ózi aitpaqshy, «atasy arzan» sózdi «mysyqsha balalataugha» (Asqar Sýleymenov) jany qas. Sarang jazady, sarqylyp jazady. Búlay deuimizge sebep: әr óleni songhy ólenindey kýy anghartyp, janyndy bebeu qaqtyratyny bar. Sirә, búl onyng ishtey úzaq shiryghyp, zar kýiine engende ghana qalamyn qolyna sertke ústap, jazu ýstelinen tynys tabatyndyghyn bayqatsa kerek. Sәn qughan, qyzyldy-jasyldy dýniyege eliktep, dýr janashyldyqqa bet qoyghan ortada ol – eskishil bolyp kórinedi. Etekbastylyqtan arylmay, eskige en salyp, esinep qana otyratyn qauymnyng arasynda ol – janashyldyghymen jarq-júrq etip kózge týsedi. Kil kókmoynaq jyrdyng iyesi – Esenghali! Es-aghan, Esenghaly Raushanov. Basqany bilmeymin, qazaq poeziyasynda esimindi әigilep, shayyrlyghyndy dәleldeu onay sharua emes. Al búl kisiniz qabylet qarymyn, darhan darynyn dәleldep qana qoyghan joq, óz zamanynyng óleng keruenin jetegine alyp, kósh bastap ketkeli qashan... Esenghalidyng jyr-kóshi býginnen ertenge, ertennen ertenderge ketip bara jatqan kósh.  Oghan kýmәniniz bolmasyn. Qarymyna tolmaytyn qay pendege de qabylan minez kórsetip, manayynan jýrgizbeytin sol Es-aghamyz da, mine, alpystyng arghymaghyna (alpys jasqa) er salypty. Jyr әlemindegi danqty joryghy jalghasa bersin.

Sizding jyrgha týsinik jazu bizding qoldan kelmeydi. Osy bir shaghyn lebizimizdi qabyl alanyz, jaqsy agha!

Qúrmetpen, Dәuren Quat

 

Kórkem gýl kórse qonaqtay

Kóbelek beker mәz bopty.

Bógelek qaqqan tory attay,

Bógelmey ótip jaz ketti.

 

Taghy bir jazgha qysqardy,

Talaysyz ghúmyr taryghyp.

Taghdyr deytúghyn mystandy,

Jibitken bar ma jalynyp.

 

Baq deytin qústy qaytaryp,

Qondyrghan bar ma qolyna?

Óser me gýlder jayqalyp,

Tikenek bitken jolyma.

 

Qol-ayaghymdy teng shyrmap,

Tóbemnen kәri tónip qúz.

Qu mystan oinap, men shyndap,

Talay da jerge kelippiz.

 

Shynymen, tegi ótpey me,

Qarghysy qayda, qayda úshty?

«Sharshatsam, keshir» dep keyde,

Ayap ta ketem bayghústy.

 

Ómirzaya úlmyn men de bir,

Tózimi qúrysh kóktemir.

Ógey sheshening órmegin

Ýze qashatyn jetpegir...

 

 

 

* * *

 Abit non obit[1]

 

Tamyz keldi ot qúshaq, ystyq erin,

Bir perishte aspannan týsti kerim,

Úshty mening qústarym búlttan әri,

Jusannan da alasa miskin edim.

 

Myna qala, myna júrt, myna manda,

(Qúdayym-au, qalang ne, bú ghalamda),

Sonsha baqyt, osynsha nópir baqyt,

Kóp emes pe, rasynda, bir adamgha.

 

Qarashy, әlem sóilep túr jyr tilinde,

Kórinbeydi Alatau búlty mýlde.

Týs bolsa eger búl kýnder, oyanbalyq,

Óning bolsa, ótinem, kirpik ilme.

 

Kerim Ay kep qonyp túr keregeme,

Qayta jandy kóp júldyz sóne bere.

 P.S. Múnyng bәri ótirik. Qayda sol jaz?

       Qayda?

       Nege, nege joq?

       Nege? Nege?

 [1] Kózden ketti, kónilden ketken joq (lat.).

 

***

Áldeqanday dybys kep qaynar betten,

Sholpan ketken, izinshe Ayman ketken.

Bizding auyl ýstinen búlt kóshken joq,

Sizding auyl ýstinen búlt kóshken joq,

Búltty keship Ay kóshti. Qayran kóktem.

 

Aspan toly suretter... jalba búlt,

Tastay qatyp “bir qyz” túr “nargha minip”,

Nargha mingen súludan kózin almay,

”Ólip” jatyr ótirik “shal” qaghynyp.

Ay batady, Ay degen – arman-ýmit.

 

Toylanbady sodan song kóp merekem,

Qiyrlardy kezippin tekke bóten.

Nugha qaray búlt keship zulaghan Ay,

Ekeumizdi nege ala ketpedi eken?

 

Kýnder qayda , qayda sol esim ketken,

Súraghym da kelmeydi ne ýshin dep men,

Sizding auyl ýstinen búlt kóshedi,

Bizding auyl ýstinen búlt kóshedi.

Qozghalmaydy Ay, biraq. Esil kóktem.

* * *

Úighyrdyng úly aqyny

Savutjan aka Mamatkulovtyng

ruh-shariyfine mәrsiya

 

Zuhra degen júldyz bar-dy aspanda,

Zuhra degen bir qyz bar-dy Qashqarda,

Sol ekeui tang qalysty әueli,

Bala shayyr jyrdan jauhar shashqanda.

 

Bala shayyr (әlde, bala saytan ba?..)

Jyr oqushy ed toydan birge qaytarda,

Úly ekenin sezetin ol ózinin

Tek qoryqty aitargha.

 

Jasy eluden asqan shaq.

Jasyl jelek baular týgel, tas ta әn sap,

Mereytoyyn toylap jatty sol shayyr,

Zuhra júldyz túrdy kókte jasqanshaq.

 

Últtyng úly aqyly

Tik qaraugha jetti hangha batyly.

Kókke ghana qaramady ol ómiri,

Kókti kórmey kózin júmdy aqyry.

 

Zuhra degen júldyz qaldy aspanda,

Zuhra degen bir qyz qaldy Qashqarda...

 

Basy bar,

biraq ayaghy joq ólenning biri

 

Bolayyn, dosym, qúrbanyn,

Sen bilsen, aitshy, joq aitu az-dýr, jyrlaghyn;

Sening jyryndy keledi-aq úiyp tyndaghym,

Anadan meyirimdi, anadan dana, taghy da,

Áyelden jauyz, әielden keshe  kim baryn,

                                                jyrlaghyn,

                                                 qúrbanym.

 * * *

Kóp boldy ghoy – kórinbedi kýn kózi,

Ay da, kýn de, júldyz da joq – búl ne ózi,

Tabalap túr tasbauyrlau aghasyn,

Tabighattyng dýr kezi.

 

Shúbar ala búlt kóshedi shúbap kil,

Uay, ne deydi, ne deydi aspan, qúlaq týr,

Janbyr emes, terezemning syrtynda

Mening jalghyz qaryndasym jylap túr.

 

Aspan jaqqa ketip qaldy sol bala,

Izdep barsa taba alar ma sorly agha,

Sorly aghasy qalyp qoydy jolda ana,

Endi qaytyp kórmesine qorlana.

 

Qalyp qoydy soqyr, mylqau, kereng bop,

Aq qúlynshaq kókem qashan keler dep,

Júmaqqa da kirmey, esik aldynda

Meni kýtip túrghan syndy elendep.

 

Myna janbyr qashan toqtaydy?

 

1987 jyldyng basty oqighalary

 Kóktem kelip túr dýrildep,

Jalghyz órikke “jadyrashy endi, kýnim” dep.

Baqytty bolyp ýirenbegen ghoy ol bayghús,

Qorqa beredi dirildep.

 

Jýrgen de jeri jalyn ba eken, ot pa eken,

Mәskeuden mәz bop oraldy deydi kóp kókem.

Amanhan pәter alatyn bopty, oi, toba,

Orysshasy onyng Oljasqa qalay jetti eken?

 

Malshynghan malshy altyn da menen kýmiske,

Kóktem degenim – epilog emes, kirispe.

Erke jeneshem egiz bosandy (shamasy,

Aqyldyng týk te keregi joq-au búl “iste”).

 

Mamyr ghoy deymin, mamyr ghoy mynau bayaghy,

Qay túsqa barsam, jolyma kilem jayady.

...Tym baqytty bop kettim be, tәnirim, osy jaz

Ne bolar eken ayaghy?!

* * *

Búl bir eski qazaqtyng “kýn jaylatu” nemese “búlt qaytaru” degen syqyldy kóne ólenderining soraby, basqa eshtene de emes, túspal ne astar múnda joq, bolmaghan da, bolmaydy da, osyghan senip oqynyz, әitpese (abzaly) oqymanyz.

 Shar, shar da búlt, shar búlt,

Qabaghy týkti han búlt,

Tandaryndy tangha úryp,

Bara týsip barlyghyp,

Qaharly ýning qarlyghyp,

Shamang kelmey shaldyghyp,

Ne jaumaysyn, ne jaudyra almaysyn,

Sol bayaghy janghyryq,

Ey, dinkelegen shal búlt!

 

Júmyrtqasy temirden,

Júmyrshaghy jelimnen,

Kenirdegi kerilgen,

Bir ornynda tebingen,

Tayaghy tebendey bolyp jelingen,

Jylasa boz búlau bop egilgen,

Elben, elbeng eling bar

Ebelek otqa semirgen.

Ay uaqytymen tolmas pa,

Kýn mezgilimen shyqpas pa,

Júldyzdar der kezinde janbas pa?

Kólegeylemey,

Kóldenendemey,

Kópire bermey,

Kóstendemey,

Kóshseng qaytedi,

Kózden jәne kónilden.

Ey, shal búlt!

* * *

Tang salqyndau, erte shyqsam tonam ba,

Qaytpay qalghan jalghyz ýirek toghanda.

Toy bop jatyr. Jana kafe uda-shu,

Bizding toylar ótken eski oramda.

 

Dәuren edi-au ol da bir,

Shyqqym kelip alasúram jolgha kil.

”Kettik!” desem tartynady Amanhan,

Qorqatúghyn ne bar deydi-ey, sonda búl.

 

Bizding qyzdar qayda , qaysy jaqta jýr,

Qayda әn-jyr, qayda kýlki , shaqpa әzil.

Shulap shygha kelmes pe eken shaytandar,

Aldymdaghy ainalmadan tap qazir.

 

Qaldy bizden óleng degen, hat degen,

Ótsem deymin bayaghy eski jaqpenen.

Eki million adamy bar qaladan,

Eki kisi tabylmaydy, әttegen.

 

Eshtene de býlingen joq eresen,

Elegizip nege ýrkesin, nege sen,

Alataudan sol júmsaq jel esip túr.

Byltyrghydan sәl suyqtau demesen.

* * *

Kóne Úrym kentining qirandysy,

Kelmeydi, tegi adamnyng ilanghysy,

Jer jútyp bir-aq týnde joghalypty,

Áuelden bolmaghan song imandy isi.

 

Jiyekte tas qúdaylar túr jaghalay,

“Birden al alsan, T

әnirim, myljalamay”.

Sol kýni suyq habar jetti senen,

Qiratqan kóne shәrdi zilzaladay.

 

“Keshirmeymin, sen daghy keshirme” dep,

Sonymnan hat jiberding ne ýshin kenet.

...Bizding eramyzgha deyingi,

Birdene degen qalanyn,

Birdene degen patshasy ólgen,

Birdene degen qamal edi ol – esimde joq.

Jana jyldaghy eski ólen

 Kerim qys. Tayghaq demey taban astyn,

Keledi ala qashqyn, jaghalasqyn.

Ájesi arqalaghan aq baladay,

Moynynda bir uys qar qara aghashtyn.

 

Taghy da taudan asyp tang keledi,

Tang kelip sәndenedi, bәldenedi.

Eski әndey (qayyrmasy esinde joq),

Jadyna salghysy kep әldeneni.

 

Panalap qu japyraqty torghay qondy.

Búl oghan qamqa sary tonday boldy.

Qyssa da tonbaydy endi qyryq kýn ayaz,

(Shyn batyr ólgen song da qorghaydy eldi).

 

Jazghyrma qys deytúghyn “kәri qudy”,

Jútqanday tazarmaq bop taghy da udy,

Múz shaynap, qar týkirip qabaryp túr,

Kim aitty op-onay dep Aryludy.

 

Jana jyl. Jana buyn. Jana dәuir.

Biz ghoy ol – janarmaytyn qara bauyr.

Sonday bir ker kezenge kelip túrmyn.

Syrty býtin, al ishi ala dauyl.

Siz she?

* * *

Mineki, ýt te zu ete qaldy bógelmey,

Alyp shahar túr jasarmay daghy, kónermey

Ayauly kýnder kóp bolushy edi bir kezde,

Ayaqtalmaghan ólendey.

 

Endi oralmaytyn esil keshterdi kórmey qap,

Ayauly kýnder kóp әli deymin men beybaq.

Jaz jyldam ótip barady bú jyl, ol jayly

Oylanghyng daghy, tipti bilging de kelmeydi-aq.

 

Túrghynymyz biz bayaghy jasyl kóshenin,

Tyndama júrttyng qaghytpa, qanqu, ósegin

Ótirik.

Jala.

Ol mýmkin emes! Senbender!

Jaz shynymen-aq bitedi bir kýn dese kim.

 

Syrshyl baqtardy bekerden-beker múnshyl ghyp

Jaz bitedi dep nege biz erte kýrsindik.

Qys jyldan-jylgha súmdyq suytyp keledi,

Ol solay, ras.

Ókinishke qaray, búl shyndyq.

2012 jyly qargha jazylghan sonet

Kóktem keshikti.

Kónil jabyrqau.

Kóktayghaq.

Kóshe taldary – kókke qol jayghan kóp beybaq.

Kóp kerek emes, Almatygha da, maghan da

Sәl ghana meyirim, az ghana shuaq jetpeydi-aq.

 

Sharshanqy kónil, shashyraghan oy taryday,

Óter me ekenbiz jylylyqqa bir jarymay.

Qadekeng ketti, Túmaghang ketti ótken jyl,

Týsim bolsa eken osynyng bәri, a, Qúday.

 

Dýnie jana edi, qalaysha jyldam kónerdi,

Sen múnday emes eding ghoy búryn, Almaty,

Sen múnsha suyq emes eding ghoy, ne boldy?

 

Qosh deytin kez de keledi-au erteng fәniyge

Qinalmay ólsem dep armandaysyn, qor bolmay,

Qinalmay ólsem... (tap qazir emes, әriyne).

Tek

 “Ýshbu dәftәrning iyesin Kýn didarly, núr sipatty, Tәnir taghalanyng sýigen oghlany, ghәrip-ghәsirding qorghany qahan Shynghystyng qazaqqa singen ardasy, Joshy hannyng jalghasy, ata tegi oman dariya arnasy, ana tegi aqqu qústyng andasy, qúrama temir qúryshy, alty arystyng yrysy, qara sudyng boyynan, qara taudyng oiynan Áziret Álidey túlghaly, qara nadan qúrbany Aplatonday aqyldy Ábilqayyr soyynan Bókeyhan tegi Pangerey shayyr dep bilersiniz”.

1922 jyldyng 13 qarashasy. Mәskeu poyyzy Sayqyn stansasyna entige kelip toqtaghan. Bólek kupedegi Pangerey aqyn ornynan túrarda aldynda ashuly jatqan qoyyn dәpterine qúrdastary jazghan osy sózderdi oqyp, miyghynan kýlip qoydy.

Ol perronda jalghyz ózi tenselip әrli-berli biraz jýrip qaldy. Vokzal qyzyldy-jasyldy úrangha toly. Janynan sap qúryp, sheru tartyp qyzyl otryad ótti. Aqyn jibek ormalyn alyp, múrnyna ústady. Saudager noghay keshikti. Qara jylanday iyrendep qazaq qyryna sinip bara jatqan poyyzdyn sonynan anyryp qarap qalghan aqyn “hal nichiyk, sultan” degen jylymshy dauysty estip artyna búrylghan, saudager de qyzyl әskerding kiyimin kiyip alypty. “Ákelding be?” dep súrady Pangerey salghannan. “A kak je, kak vy prosili, vashe blagorodiye” dedi ol jyldam sóilep. Endi bir sәt shayyr úsynghan bir buda aqshany qobyratyp qoynyna tyqqan ol ong qaltasynan altyn tapanshany suyryp alyp, aqynnyng alaqanyna saldy. Pangerey talaydan beri jambasyn qajap kelgen qara mauzerdi aghash kaburasymen qosyp shoyyn jolgha laqtyryp jiberdi de, ”Frak she?” dedi súrauly jýzben. “Ony da әkeldim, aghaeke” dedi noghay qazaqshalap.

Sol kýni úly besinde Ordanyng ókpe túsyndaghy jal qúmda, Ata beyitting aldynda frak kiygen aqyn ózin-ózi atyp óltirdi. Altyn tapanshamen.

 Kýn didarly, núr sipatty qaghan Shynghystyng qazaqqa singen ardasy Joshy hannyng jalghasy, ata tegin súrasan, oman dariya arnasy, ana tegin súrasan, aqqu qústyng andasy, qara sudyng boyynan, qara taudyng oiynan Aplatonday aqyldy Ábilqayyr soyynan Bókeyhan tegi Pangerey shayyr.

* * *

Svetqaly Núrjangha

Ýstirt barsan, dýzdi kór,

Dýz degenim – qasqa bolghan bizding el.

Ýstirt degen – oqighalar kerueni,

Oqulyqqa kirmey qalghan siz biler.

 

«Qyzylәsker jaqyn qaldy, tayady, ә,

Al, kes, inim, basymdy kes, ayama,

Basymdy әket, dene qúrsyn, Basty әket!

– Aqyrette kórisermiz, әi, agha».

 

Ini ketti, tiri ketti jas beren,

Qúdiretti ala ketti Bas degen.

...Qúdyqqa aittym búl tarihty jasyryp,

Talay jyldar taulargha aittym tas keren.

 

Ýstirt degen – múz qúrsaghan keng aimaq,

Ýskirigi búltty quar keri aidap.

Búlttargha erip qanghyp ketkim keledi,

Jaraly agham jalghyz qaldy-au dep oilap.

 

E, sherli aimaq, sherli aimaq,

Búl әlemde jer bar ma eken sendey naq.

Jerley almay altyn basyn aghanyn,

Jelmen birge kóship jýrgen men beybaq.

* * *

Jýzim әli pisken joq,

Japyraghy týsken joq,

Jýzim shәrbat ishkem joq, maspyn biraq.

Qyryq darbaza qúlybyn ashtym bir-aq,

Tau joq bizding dalada, nege endeshe

Tasqyn qúlap keledi, tasty úrghylap.

 

Shәrbat ishkim keledi bir otyryp,

Jylap alghym keledi kýle túryp.

Senen asqan súlu joq búl dalada,

Shyryn, Lәili degender – kil ótirik.

 

Tola ma eken sonsha erte jiydek, tegi,

Qayda tartyp barady sýirep meni?

Aqyly azdau jaz boldy sol jylghy jaz,

Nege búlay tez pisti týinekteri?!

 

Kóp jyl ótti...kópshil de, sayaq ta emen,

Ózimdi-ózim mýjiymin, ayap kelem.

...Jýzim әli pispey túrghany,

Japyraghy týspey túrghany,

Jýzim sharap ishpey túrghanym,

Jaqsy edi ghoy, jaqsy edi, әi, әttegen...

* * *

Beu, balalyq alghausyz,

Osy sózde bir qúdiret bar dausyz.

Raushan qyz jylap qaldy, obal-ay,

Raushan gýlin ústap alyp andausyz.

 

Gýl astynda tiken baryn bildirgen,

Erteng qimay qoshtasasyng búl kýnmen.

Raushan gýli mәngi qalmaq jadynda

Raushan qyz, býldirgen.

 

Raushan qyz, ainalayyn aq bala,

Eki kózing qap-qara.

Búdan bylay jan-jaghyna saq qara

Raushan gýlin júlma beker, taptama.

 

P.S. Taghy da bir aitarym,

Raushanov jazghan jyrdy jattama,

keregi joq, ainam!

* * *

Joq, kýn tútylghan joq,

Mening kónilim tútyldy.

Qalay, qaytip ótkizemin bú týndi?

Auylym jatyr kóshken ýiding júrtynda,

Úmyt qalghan kóne besik syqyldy.

 

Aspan nege kýlgin kók?

Qúlaghyma nege ýn keldi kýngirlep,

Qatar jatyr aghalarym beyiti,

Qatar jýrmek joq ekenin bilgin dep.

 

Qantar týni ot keshtim.

Jylap alsam qaytedi osy joqta eshkim.

Qaryndasym qabiri anau jasqanshaq –

Men ketken song bozdary anyq.

Ketpespin.

 

Men ketpespin, ketkisi kep batty kýn,

Alsa qúday ala qoysyn tap býgin.

Tirliginde quandyra algham joq,

O dýniyende jylatpaspyn, aq qúlyn.

 

Kóne qorym shúbalghan.

Mening deymin, nem ayauly búlardan.

Bizding jýris nәlet jýris, rasy,

Tóniregim qorashyl iyt, qúba arlan,

 

Kep-keshegi er kónil,

Eki iyghyn júlyp jegen delbe bir.

Jel ýp etse sarnap qoya beretin

Kóne besik qonyrauy men de bir.

 

Qúlaghyma ýn keledi, aqyrghy ýn.

Janbyr sinbey kólkip jatqan taqyrmyn.

...Qaytyp kelem beyitten,

Bәlkim, bara jatyrmyn.

* * *

Fiat lux[2]

Myna qúryp ketkirding Ayy qúryp ketse eken

tezirek,

Kýnde qúrityn jaghyna.

Kýtkenim azday saryla,

Aldy ghoy bәrin, aldy ghoy menen týp-týgel,

Ne kerek búghan taghy da?

 

Tang atady erten, joq olay emes dúrysy,

Tanym atady, jaryq bitkenning úlysy.

Dәl osynday týn óltirdi-au Qabyl Abyldy,

Dәl osynday týn bitti, әste onyng tynysy.

 

Aspanda kezip, ruhy shat bop ólgender.

Túsalyp saytan (bar ma eken sony kórgender?),

Perishte bitken jerge týsedi týn aua,

Tileging qabyl bolady deydi el. Senbender.

 

Qayda barady qara tigilgir jol myna,

Úzaq týn boyy úiyqtay almaysyn, qorlyq, ә?

Bebeu qaghady beyshara bir qús aulaqta.

Ol daghy deymin mendey bir bolghan sorly da.

 

Ay núryn tógip, jausa da júldyz san myndap,

Gýldeytin kezing jastyq shaq, qayran, balghyn baq:

Songhy perishte ketem degenshe qayta úshyp,

Alghashqy tramvay ótem degenshe saldyrlap,

men ony bilmeppin...

 

[2] Jasasyn jaryq kýn (lat.).

«Men әli Danqty aqyn bop oralamyn,

Ne qúrimyn, birjola joghalamyn».

So balanyng ne aitqanyn týsine almay ,

Qyz túratyn umajdap oramalyn.

 

Úrysty qyzgha «jelókpe, kýlegesh»dep,

Bәlkim peri o,bәlkim jyn elestep,

Ólimnen de qoryqpady ol, kýldi taghy,

«Ólim degen nemene, ol týk emes»dep.

 

«Mәshhýr bolyp kelem men, ant beremin!»,

...Ómir ótti kýtumen hat-deregin.

Tajal degen sekildi estiledi,

Sodan beri qyz ýshin Danq degenin.

 

Tajal degen sekildi estiledi,

Kimdi kýtti, qansha jyl tosty neni?

Kelintóbe deytúghyn auyl mynau,

Múnda núqyl jabyrqau keshting óni.

 

...Ol býginde bәibishe túrghylyqty,

Úl-qyzy bar, shaly bar tynghylyqty.

Eng baqytty әieli Syr boyynyn,

Bәlkim Alash júrtynyn, kim bilipti.

Abai.kz

 

14 pikir