Júma, 24 Mamyr 2024
Ádebiyet 7607 13 pikir 8 Tamyz, 2017 saghat 09:48

Oy – quatty

     

Asyl sózdi izdesen,

                                           Abaydy oqy, erinbe,

                                        Adamdyqty kózdesen,

                                        Jattap toqy kónilge!

                    Súltanmahmút Torayghyrov

Uaqyttan jýirik eshtene joq-au, asyly. Keshe ghana mektep qabyrghasynda Abay ólenderin taqpaqtap jattap, jyl sayynghy dәstýrli oqulargha jan-tәnimizben dayyndalyp, búiyrghan jýldeni iyelenip, kelesi qadamgha balalyqpen qol jetpes biyik maqsat qoyyp, qiyaldaushy edik. Qiyalymyzgha qanat bitirushi edik... Beu, sol bir qaytalanbas, qimas shaqtar-ay desenshi!...

Sóitip jýrip, «... Abay ólenderin oqu, onyng qadir-qasiyetin sezinu, asyl oilaryn zerdege saqtau yntasy da, yqylasy da býginde búrynghyday emes. Tek Abay ghana emes, jalpy kitapqa  qúshtarlyq, kitapqa qúmarlyq bәsendedi. Múny kýndelikti tirshilikte әr otbasynan kórip jýrmiz. Teledidar, basqa aqparattar tolqyny, batystyq ekspansiya óz balalarymyzdy bauyrymyzdan, últtyq әdebiyetten, últtyq ónerden, últtyq muzykadan bólip alyp barady. Búl shynynda da qorqynyshty jaghday...» / M.Joldasbekov. E.Q. 26.HI. 2008j./ - dep jazghan kórnekti memleket jәne qogham qayratkeri, últtyq úly múrattargha ayanbay qyzmet etip jýrgen  «jýrek quaty mol túlgha» filologiya ghylymdarynyng doktory, professor M.Joldasbekovting maqalasyn oqy otyryp, aghagha hat jazyp, qazaqtyng bas aqyny turaly jazylghan bagha jetpes kesek  oilargha óz ýnimdi qosugha talpynghan bolatynmyn. Ondaghy oiym: keshegi Maghjan sengen úly, tekti halyqtyng «arystanday aibatty, jolbarystay qayratty, qyranday kýshti qanatty», túlparday qajudy, súnqarday taludy bilmes, el mýddesin óz mýddesinen biyik ústar, aibyndy Alashtyng atyn bir-aq tanda aspangha shygharar, «sózderinde jalyn, kózderinde ot  oinar» quatty da oily zerek jastar legi ósip kele jatqanynan habardar etip, jaqsylyqpen sýiinshileyin degenim edi.

Úly Tolstoydyng «Myng sóz oilap tauyp, bir sóz tandap alu qanday qiyamet-qayym» dep qinalghany bar eken. Sóz qadirin Tolstoysha úghynghym keldi bilem, atalmysh hatymdy úzaq jazyp, qayta-qayta týzulep, tәptishtep, әurege týskenim de esimde.

IYә, oilarym da, armanym da kóp menin...

Oy demekshi, óz tandauynnyng nәtiyjesinde ómirinnen oryn alyp jatqan barlyq jaghdayattar anyghynda ishki oiynnan bastau alatynyn kezinde Paskali bylay dep naqty tújyrymdaghan eken: «Bizding býgingi barlyq jetistikterimiz – ol ótken kýnderi oilaghan oilarymyzdyng kórinisi ghana». Yaghni, ghalymdardyng zertteuinshe, bizding ómirimiz әrbir sekund, әrbir minut, әrbir kýni oilaghan oiymyzdan túrady eken. Olay bolghanda, oy jerge egiletin dәn ispetti: ne oilasan, sony oratyndyghyng anyq.

Amerikalyq  tamasha jazushy Robert Kolier «Ghasyrlar qúpiyasy» enbeginde bylaysha oy týiedi: «Bizding ómirimizdegi әrbir is, әrbir tәjiriybe aqylymyzdyng nәtiyjesi. Biz  «istey alamyz, qolymnan keledi» dep oilaghan nәrseni ghana  iske asyra alamyz. Kim bola alamyz desek, sonday dәrejeden ghana kórine alamyz. Ne istesek te, kim bolsaq ta, barlyghy bizding oiymyzgha baylanysty. Barlyq biyliktin, sәttiliktin, baylyqtyng qúpiyasy solar turaly quatty әri pozitivti oilaytyndarda...»  Ronda Bernning "Sekret" atty bestseller kitabynda da osynday oilar  aitylghan: "Ómiriniz, әueli, oiynyzgha baylanysty. Sebebi, sizding әrbir oiynyz – quatty kýsh әri magnit ispetti. Magnitting ózine úqsas dýniyelerdi tartatyny sekildi, sizding de sananyzdaghy  sansyz oilar  qanday bolsa,  soghan úqsas oilar keledi, onyng is-әreketinizde kórinis tabuy ghajap emes. Qanday bolsanyz, ainalanyzdaghy dostarynyz da sizge úqsas bolady. Úqsas dýniyeler ózine úqsastardy tartyp túrady. Ghúmyr júmbaghy – tartylys zany". Qanshalyqty shyndyqqa janasatyndyghyn bilmesek te,  adamdar pozitivti oilasa, sol atmosferada jaqsylyq qalyptasatyny ghylymy negizdelgen ghoy.  Múny jahannamgha әigili fizik IY.Niuton osydan tórt ghasyr búryn ghúmyr júmbaghy - "býkil әlemdik tartylys zany" dep atap, tabighattaghy barlyq deneler bir-birine  tartylyp túrady degen tújyrym jasaghan bolatyn.

Endeshe, oqushym, siz de keleli oy týiiniz!  Hakim Abay búl turasynda ne deydi eken?

Aqyl kózimen qara: kýn qyzdyryp, tenizden búlt shygharady eken, ol búlttardan janbyr jauyp, jer jýzinde neshe týrli dәnderdi ósirip, jemisterdi óndirip, kózge kórik, kónilge raqat gýl-bәisheshekterdi, aghash japyraqtardy, qant qamystaryn óndirip, neshe týrli nәbatәttәrdi ósirip, hayuandardy saqtatyp, búlaqtar aghyzyp, ózen bolyp, ózender aghyp, dariya bolyp, hayuandargha, qúsqa, malgha susyn, balyqtargha oryn bolyp jatyr eken. Jer maqtasyn, kendirin, jemisin, kenin, gýlder gýlin, qústar jýnin, etin, júmyrtqasyn; hayuandar etin, sýtin, kýshin, kórkin, terisin; sular balyghyn, balyqtar ikrasyn, hatta ara balyn, balauyzyn, qúrt jibegin - hәmmasy adam balasynyng paydasyna jasalyp, eshbirinde búl meniki derlik bir nәrse joq, bәri – adam balasyna tausylmas azyq"-deydi danyshpan  38-qarasózinde. Búl jaratqan "hikmetterining hәmmasynda hәm marhamat, hәm ghadalat zahir túr eken". Osydan mynaday súraq tuyndaydy: Jer men Kókti osynday birlikpen, ólsheusiz kendikpen bir ghana adam balasynyng paydasy ýshin sheksiz mahabbatpen jaratqan on segiz myng ghalamnyng iyesi  Alla taghala sansyz nyghmetterining ishinen sizdi baqytty etetin bolmashy nәrseni bermey qoyady dep oilaysyz ba?! Ayauly armandarynyzdyng oryndaluyna ne kedergi?  Qasiyetti Qúran Kәrimde: «Ol sonday Alla, kez kelgen nәrsening boluyn qalasa, «bola qal» deydi jәne ol sózsiz bolady» delingen.  Múnan shyghatyn qorytyndy: «Aqylgha erkin oy kerek, Mataudan oidy azat qyl, Ádettenip erterek, Órisin kenit jylma-jyl» dep erkin oily aqyn Shәkәrim aitpaqshy,  oiymyzgha, arman-maqsattarymyzgha matau, qúrsau qoymay, ishki oiymyz ben tilegimiz anyq bolyp, eng bastysy, әrdayym pozitivti erkin oilaugha daghdylansaq,   әr isti taza aqylgha synata alamyz. Bәrin aqyl tarazysymen sheshsek, óz ómirimiz ýshin ýlken jauapkershilik ala  alamyz, ol – bizding shynayy ómirimiz bolmaq. Demek, barlyq iygi nemese qiyanat isterding de bastaushysy – ishki oy eken.

Olay bolsa, ne túrys? Óz ómirime bir sәt ýnilip kóreyinshi, oqushym. /Siz de jayymen óz ómirinizge kóz jiberiniz./ Álginde atap óttim, elimizdegi ataghy darday kisige hat jazghaly beri tabany kýrektey tórt jylgha tayau uaqyt ótipti. Osy jyldar aralyghynda óz ómirimde qanday ózgerister boldy. Mening oi-armanym jýzege asty ma?

Eng bastysy, Alashtyng ardaqtysy, qazaghymnyng bәiteregi Myrzatay agha Joldasbekovting ýiinde qabyldauynda boldym. Qazaqtyng ruhany әlemin kóne týrkiler dýniyesimen salghastyra zertteudi  alghash qolgha alyp, bayypty zerttep, sóitip, últtyq әdebiyetimizding tarihyn 12 ghasyrgha terendetip jibergen, halqynyng bolashaghy ýshin jankeshtilik enbek etken úly túlghamen kezdesu mening ómirimdegi eng bir úmytylmas ayauly kezeng bolyp qala bermek.

Uniyversiytette «Ángime-dýken» germenevtikalyq klubynda Abaydyng 28-qarasózining mәnin ashu maqsatynda jasaghan «Oy – quatty» atty leksiyamda Qazaqstannyng enbek sinirgen qayratkeri, f.gh.d. professor Serik aghay Negimovtin  býkil auditoriyagha dauystap:  «Jaraysyn, Shahiynúr! 55 miynót  tyndarmandardyng jýregin jaulap aldyn», - dep bergen  baghasy tomaghasy sypyrylyp, kókke samghaghan qyran qústay senimdiligimdi arttyrdy.

Taghy bir aita keterlik jayt, elimizding bas gazeti «Egemen Qazaqstanda» /18.IH.2012j/ jariyalanghan ««Abaysha sýiip, Abaysha kýiip jýrmiz be?» degen maqalany oqyghandaghy oilarym nemese Myrzatay aghagha hat», «Batamenen er kógerer nemese Myrzatay aghagha hat»  atty maqalalarymdy oqyghan Almaty oblysy Úighyr audanynyng №4 Shonjy orta mektebining 10-11-synyp oqushylary: «...Abay shygharmashylyghyna qaytadan terendep, Shәkәrim tuyndylaryna qaytadan oralyp, qayta jattaugha, qayta oqugha kirisemiz dep otyrmyz... Sening talantyng elimizde túratyn el erteni bolatyn shәkirtterge tereng oy tastady. Abay men Shәkәrim siyaqty ghúlamalargha tereng boylau kerektigimizdi eskertti» dep ózderining jýrekjardy tilekteri men niyetterin «EQ» gazeti arqyly «Oqyrman oiyn aitady» /16.H.2012 j./  aidarymen joldaghan bolatyn. Osynday jas órenderdin, sonday-aq, Abay-Shәkәrim múralaryn  zerdelep, audan, oblys kóleminde nәtiyje kórsetken birqatar izbasarlarymnyn  Abaydyn, Shәkәrimning asyl oilarynyng syrtyn emes, syryn úghynugha  degen qúlshynystarynyng jyldan-jylgha artyp kele jatqany bar qazaqqa ortaq zor quanysh dep bilemin.

Eger bir nәrseni shyn qalap, soghan say erinbey enbektenip, jalyqpay izdensen, ýmit ýzbey, armangha sensen, býkil әlem sonyng oryndaluyna sebepker bolady.  Neni menzep otyrghanymdy týsingen shygharsyz, oqushym?! Óitkeni, jogharyda  keltirgendey: «Býkilәlemdik tartylys zany». Osydan son, asa jauapkershilik, ýlken tabandylyqpen tek bir ghana maqsat qoyyp, oi-sanany soghan baghyttap, bal dәuren- balalyq shaqtyn  qomaqty bóligin sanaly iske arnaghan mening aldymnan qanday jol shyghuy mýmkin dep oilaysyz?!

Olay bolsa, býkil әlem bir-birine tartylyp túrghanynday,  sizding de ne qalaytynynyz aiqyn bolsa, mindetti týrde ony ishki oiynyz arqyly ómirinizge tartasyz jәne ol  sózsiz kórinis tabatynyna kәmil seniniz. Úly Abay osynau zandylyqty bilgen ghoy. Bilgen song da oy qozghaghan.  «Býkil әlemdik tartylys zanyn» qyryq ýshinshi qarasózinde: «Jan quaty deytúghyn quat -  bek kóp nәrse, bәrin múnda jazargha uaqyt syighyzbaydy... Búl quattyng ishinde artyq ýsh quat bar»,-dep sonyng « bireuin oryssha  «sila prityagatelinaya odnorodnogo»»,-deydi. Qazaqshagha  «úqsas dýniyelerdin  nemese birtektilerding tartylys kýshi» dep tәrjimeledim.  Búl quatty, әueli,  úly aqynnyng ózi qalay týsindiredi  eken?! Oqiyq: «Ol – bir nәrseni estip, kórip bildin, hosh keldi, qazir soghan úqsaghandardy tekseresin. Týgel úqsaghan ba? Yaky bir ghana jerden úqsaghandyghy bar ma? Árneshik sol iske bir kelisken jeri bar nәrselerding bәrin oilap, bilgenin tekserip, bilmegenin súrap, oqyp, bótennen habarlanyp bilmey, tynshytpaydy»,-deydi.  Hakimning aituynsha  múnday «sila prityagatelinaya odnorodnogo» adam boyynda әuelde bolady. Eskermegen, «tamyryn berik ústap» túra almaghan, «kýtip ainaldyrmaghan» adamnyng boyynan  joghalyp ketedi eken. Sondyqtan da ony  «ziynhar, joghaltyp alu jaramas, ol joghalsa, adam úghyly hayuan boldy, adamshylyqtan shyqty»,-deydi týiindep.  Múnyng ózin adam eskere bermeytin jaralystyng bir júmbaghy nemese Abaysha aitqanda «dýniyening kórinbegen syry» dersiz. Qarasózde aitylghanday  ómir, tabighat, qogham, adam, t.b. jayynda qalay oilansanyz da, tipti, óziniz qanday adam bolsanyz da boyynyzdaghy sol bir artyq quatty «sila prityagatelinaya odnorodnogo», yaghny «úqsas dýniyelerding nemese birtektilerding tartylys kýshi arqyly» oiynyzgha, ózinizge úqsastardy tartasyz. Búdan týietinimiz: sizding ómiriniz siz qalamasanyz da,  ózinizge tartqan, siz әrdayym oilaytyn  dengeyde ótpek. Óitkeni, әrdayym oilaytyn oilarymyz dәl solay bolatynyna kónil týkpirinde shyn senimdi tudyrady. Jәne sol senim sonday oqighanyng boluyna jaghday jasaydy.   Búl – zandylyq.   «Jaqsy menen jamandy aiyra almay, bir úrty qan, bir úrty may bolghan» ,  oi, ghylym-bilim emes,  payda, maqtan qughan  «qalyng eli,  qazaghy, qayran júrtyna»  osynau búljymas zandylyqty úly Abaydyng basqasha týsindirui «jýz qaragha eki jýz kisi súghyn qadaghan» /24-qarasóz/ zamanda mýmkin emes-ti, bizdinshe.

Sóz sonynda aitarym, oy – adamnyng qaruy. Ol – quatty. Eger әrbir jan iygi iske úmtylsa, shapaghatqa bólenetini dausyz. Endeshe, adamzattyng maqtanyshy, adastyrmas temirqazyghymyz Abay aitqan jәne әlemdik ghylym  negizinde oiymyz tek jaqsylyqqa baghyttalyp, oghan senimimizding beriktigi men amalymyzdyng turalyghy say bolsa,  ALLA TAGhALANYN  shapaghaty da bizding ishki, syrtqy niyetimizben sәikes keledi de. Sózsiz oryndalary haq ekenine shýbәniz bolmasyn.

Abay ghylym-bilimdi ýirenuding sharttary turaly aitqanda otyz ekinshi qarasózinde : «Bilim-ghylymdy kóbeytuge eki qaru bar adamnyng ishinde: biri – múlahaza qylu, ekinshisi – berik múhafaza qylu»,-deydi. Múhafaza qylu – pikirlesu degeni. Endeshe, oy turaly oigha oy qosynyz, oqushym!

Jalghasy bar...

Shahiynúr Saduaqas

Abai.kz

13 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2300
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2648
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2738
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1740