Seysenbi, 21 Qyrkýiek 2021
Janalyqtar 6480 0 pikir 13 Mamyr, 2009 saghat 21:41

TÓRT QAQPALY ShARDARA

 

 

Qazaqtyng qút mekeni Qazyghúrt etekte qalyp barady. Taspaday tartylghan jolmen Shardaragha qaray tartyp kelemiz. Aldymyzdan bir-birimen jalghasa ornalasqan auyldar úshyrasa bastady.
QOYNAUY QAZYNA, JERI BAY
Kýre joldyng eki beti qybyrlaghan tirshilik. Nesibesin jerden terip ýirengen júrt qaqyralaryn qalqityp tigip qoyyp, dala júmysyna kirisip ketipti. Bir kezderi azyp-tozghan eldi mekenderding az jyldyng ayasynda es jiyp, ense tiktep qalghanyn bayqaysyz. Saryaghash audanynyng shekarasyna ene bere aldymyzdan ataqty Qaplanbek auyly kórindi. Ayaday ghana auyldyng atyn kezinde osynda ornalasqan sovhoz-tehnikum men sharap zauyty kýlli Qazaqstangha jayghan. Sovhoz-tehnikumdy qaydam, al sharap óndirisinen auyl әli qol ýze qoymaghan sekildi. Joldyng eki betindegi jýzim plantasiyalary osyny aighaqtap túrghanday. Jýzim demekshi biz qys boyy qymtap, baladay baptaytyn osy jemisti kórshilerimiz kómbeydi eken. Qysy jyly, jazy jayly júmaq ólke bar keremetin aldyna jayyp salady. Saryaghash qalasynan ótip baramyz. Sol jaghymyzda bir kezderi qazaq qútty qonysy bolghan Shash, qazirgi ózbek astanasy Tәshkenge tayaq tastam qalghanyn kórsetken taqtaysha túr. Saryaghash qalasynyng shetine "Alyp" sauda qalashyghy oryn teuipti. "Astana-jana qala" iydeyasymen salynghan qalashyq sәuletimen kóz tartady. Mine, "Abay" auyly. Aumaghynyng ózi anau-mynau audan ortalyghynday bolatyn eldi mekenge toqtap, suretke týstik. Qoynauy qazyna, jeri qút mekenge tәniri bar keremetin týgel tizip qoyghanday.
QYZYLQÚMNYNG ShÓLIN BASQAN ShARDARA
Ótken ghasyrdyng orta sheshinde SOKP Ortalyq Komiyteti men KSRO Ministrler Kenesining arnayy qauly qabyldap, sonyng negizinde Shardara su qoymasynyng irgesi qalana bastady. Alyp qúrylysty "Glavrissovhozstroy" bas basqarmasynyng qúramynan qúrylghan "Shardara qúrylys" basqarmasy jýrgizipti. Jaushyqúm alqabyna 1958 jyly alghashqy qada qaqqan qúrylysshylar túraghy әueli Syrdariya poselkesi atansa, arada 10 jyl ótkende auqymy úlghayghan eldi mekenge qala mәrtebesimen qatar kemerin kemirip jatqan alyp su qoymasynyng esimi berildi. Qazaqstannyng ontýstiginde maqta men kýrish óndirisin úlghaytugha baylanysty jasalghan qadam qútty bolyp, keshe ghana búiyghyp jatqan mang dala ýirek úshyp, qaz qonghan aidyngha ainaldy.
Dәl qazir qoymada 5 mlrd 175 mln tekshe metr su jinalypty. Arnasay jaghynan qalagha kiretin úzyndyghy 5,3 shaqyrymdyq bógetten dariya arnasyna sekundyna 100 tekshe metr su jiberilip jatyr. Byltyr jogharydan kelip týsken 800 tekshe metr sudyng 70 payyzy Syr diqandaryna jiberilip túrypty. Qazir onday molshylyq joq, óitkeni "Qayraqqúmda" su jinalyp jatyr. Syiymdylyghy 19 mlrd, tekshemetrlik "Toqtaghúlda" jatqan su qajetti kólemning ýshten birine әzer jetedi. Áytse de shardaralyqtar "Syr diqandarynyng nesibesin kemitpeuge kýsh salamyz"-dep otyr. Byltyrghy egis nauqanynda su qoymasynan etektegi bizding elge 13 mlrd tekshe metr su bosatylsa, biyl qyzylordalyqtargha komiytet bekitken su paydalanudyng arnayy rúqsaty boyynsha 10 mlrd. 28 mln tekshe metr su tiyesili.
Shól dalanyng tandayyn jibitken "Qyzylqúm" magistraldy kanalyna da su osy bógetten bosatylady. Qúrylysy 1966 jyly bastalghan kanaldyn 2-kezeni 1984 jyly ayaqtaldy. 1990 jyldargha josparlanghan júmystardy jýzege asyru mýmkin bolmaghandyqtan Qyzylqúm 106 shaqyrymmen túiyqtalghan. Tek osydan 2 jyl búryn Dýniyejýzilik bank ókilderi audangha arnayy kelip, kanal qúrylysyn ary qaray jýrgizu júmystaryna júmsalatyn qarjylyq shyghyndargha zertteu jýrgizipti. Sekundyna 200 tekshemetr su qabyldaugha mýmkindigi bar Qyzylqúm óz jaghalauyna qonystanghan 10 shaqty auyldyng maqtalyghy men bau-baqshasyn sulandyrugha erkin jetedi. Kenes Odaghy taraghangha deyin búl aimaqta kýrish te ósirilgen. Auyldaghylar qiynshylyq qamytyn kiygen tәuelsizdikting alghashqy jyldary auylsharuashylyghyn әrtaraptandyrudy bastaghan ónirde keshe kýrishpen ainalysqan qúrylymdar maqta óndirisine beyimdelip ýlgergen eken.
Arnasaygha qaray bet týzep kelemiz. "Ontýstik susharuashylyghy" RMK filialy bolyp sanalatyn "Shardara su qoymasyn paydalanu" mekemesining bastyghy Hamit Aytóreev әngimeshil bolyp shyqty. Kezinde Hrushev bastap, sol kezdegi Qazaqstan Kompartiyasy Ortalyq komiytetining 1-hatshysy Yusupov qoshtap Myrzashól aumaghyn ala taqiyaly aghayyndargha "Alyn!"-dep súrausyz sybagha retinde úsynghanyn bilemiz. Ózekender de әbjildik tanytyp jana eldi mekenderding jany men malynan góri әueli jerin ózderine qaratyp alghan. Keyin tarihy qatelik qayta qaralyp, Myrzashól aumaghy ózimizge qaytarylghanmen týgin tartsan, mayy shyghatyn qúnarly ólkening biraz bóligi Ózbekstan iyeliginde qaldy. Alyp eldi basqarghan kezdegi azghantay abyroyyna BÚÚ minberin bәtenkesimen toqpaqtaghan kórgensiz qylyghy kólenke týsiretin Nikita Sergeyúlynyng ózimbilermendigining belgisindey bolyp aldymyzdan ala baghandar sorayady. Arnasaygha aparatyn joldyng bir jaghy bizdiki, ekinshi beti Ózbekstan iyeliginde. Tospagha jetkenshe Ózbekstan aumaghyn әldeneshe ret kesip óttik. Keyin bilgenimizdey Arnasaydyng arghy betindegi 2 qazaq auyly әli Ózbekstan aumaghyna qaraydy eken.
AYDAHAR KÓL - AYDARKÓL
Osydan 4-5 jyl búryn syrminez Syrdariya tosyn minez tanytyp, jaghalauyn jaypap ótkende qyzylordalyqtardyng auzynan týspegen Arnasayda túrmyz. Sóz reti kelgende aita keteyik, ataqty Arnasayynyz kóldeneni 2 shaqyrymgha jetpeytin ózek qana. Arnasaydyng ar jaghynda ertegidegi alyp aidaharday Aydarkól jatyr. Ózbekstannyng Nauayy, Jyzaq atyrabyndaghy ýlken kól sanalatyn Aydarkólinizding aumaghyna 50 mlrd. tekshe metr su emin-erkin siyady. Yaghny bizding Shardaradan 10 ese ýlken. Mamandar esebine sýiensek, 1994 jyldan beri Shardaradan Aydarkólge qaray 38 mlrd tekshe metr su aqqan. Byltyrdyng ózende Arnasay arqyly Aydarkól akvatoriyasyna aughan sudyng kólemi 980 mln. tekshe metrge jetken. Áriyne, eki el arasynda jasalghan kelisimder negizinde. Kelisim demekshi, memleketaralyq qújattar talaptaryn jýzege asyru bizding tarapymyzdan kidirissiz jýzege asyrylady. Al ontýstik ónirler tútas topan sugha qaryq bola jazdaghan qaybir jyldary syn saghattyng ózinde saudalasyp, tarazynyng basyn ózderine qaray basa týskisi kelgen kórshilerimiz turaly búlay aita almas edik. Sondyqtan da qazir ala taqiyaly aghayyngha tәueldilikten qútyludyng barlyq qam-qareketi jasalyp jatyr. Ózaghamyzda Shardaradan týsetin su kólemi azaya bastasa "Dostyq" kanaly arqyly Maqtaralgha baratyn sudy baylap qoyatyn әdet bar eken. Búl qylyghy ejelden eki elding arasyn jalghaghan bas aryqtyng "Dostyq" degen atyna jaraspaytyn jýgensizdik ekenin eskermegen júrtqa ne dersin? Osy tyghyryqtan shyghu ýshin qazir Maqtaral diqandaryna 50-60 tekshe metr jetkizetin nasos ornatylyp jatyr. Qazir qúrylysy qauyrt jýrip jatqan "Kóksaray" su rettegishi salynyp bitse airylysar dostay erding artqy qasyn súraytyn qonsylarymyzdyng qiqarlyghynan qútylatyn kýn alys emes shyghar. Kórshilerimizding ózek boyyna salyp alghan 2 su tospasynan keri lyqsyghan tolqynnan Arnasaydy shayyp keter qauip tuyndaghandyqtan 2003 jyldan Qytaydyng "Geoinjirining" kompaniyasy úzyndyghy 2 shaqyrymdyq bógetti jóndeu júmystaryna kirisip, 3 jyldyng ishinde su tospasyn nyghaytu júmystaryn tolyq ayaqtapty. Sekundyna 2075 tekshe metrge deyin su jibere alatyn bóget basy tap-túinaqtay.
Nauryz aiynyng ortasynan bastap Shardaradan Arnasaygha su jiberu toqtatyldy. Jalpy ózderindegi su aidyndaryna qatysty jasalyp jatqan júmystardy jeti qúlyptyng astyna qúpiyalap ústaytyn Ózbekstan ghalymdary taghy bir qauipting shetin shyghardy. Eger Shardaradan Arnasaygha bóliner su azaysa, onsyz da túzy basym Aydarkóliniz óli kólge ainalyp shygha keledi. Soghan qaramastan kórshi el oqymystylary birigip kólder jýiesinde balyq sharuashylyghyn damytu mәselesine bas qatyryp jatyr. Osy jerde aita keteyik, ózbek ghalymdary tynymsyz izdenisining arqasynda Aydar-Arnasay kólder jýiesin Ramsar konvensiyasyna sәikes arnayy qorghalatyn suly-batpaqty aimaqtar qataryna engizip ýlgeripti.
AGhAYYNGhA QÚT BOLGhAN ABAT MEKEN
Jolbasshymyz Hamit әngime shertip keledi. Týrli qyzmette istep ysylghan jigit eskilikti әngimelerge de jýirik eken. Kóne týrikterding "tórt qaqpa" degen sózinen shyqqan Shardaranyng arghy-bergi tarihyn aqtaryp kele jatqan ol bizge әigili "Ústatpaytyn kekshilder" filimining keybir kórinisteri týsirilgen tústy kórsetti. Kenes chekisterine qolghanat bolghan kishkentay kekshilder poyyzben jýitkiytin dala qazir bos jatyr. Keshegi jekeshelendiru kezinde ózine búiyrghan temir jol relisin bir bayshikesh satyp jiberipti.
Qalagha kire beristegi bógette "Shardara su elektr stansasy" AQ beketi kýzetshisining rúqsatymen tolqyp jatqan tenizdi suretke týsirdik. Qúrylysy su qoymasymen qatar jýrgen su elektr stansasy qazir oblystyng 40 payyzyn elektr energiyasymen qamtamasyz etip otyr. Osynda baqylaudy qatar jýrgizetin su elektr stansasy men "Shardara su qoymasyn paydalanu" mekemelerining tәrtibi boyynsha bógetke toqtaugha mýldem bolmaydy. Áytse de Syrdyn ata basylymynan kelgen bizderge týsinistikpen qaraghan aghayyndargha alghystan basqa aitarymyz joq. Basylym demekshi biyl 80 jasqa tolatyn "Syr boyyn" alpysynshy jyldary basqarghan redaktor Úzaq Baghaevtyng kezinde Narynnan bastap dariya boyyn jaghalaghan gazet tilshisi Zúlqarnay Sahiyevting joljazbasyn sol jyldar oqyrmandary әli úmyta qoymaghan bolar. Sol ýrdisti janghyrtqan bas redaktorymyz Serik Pirnazardyng bastamasymen qyryq jyldan astam uaqyttan keyin at izin salghan bizderdi de Shardaranyng bauyrmal júrty jatyrqaghan joq.
Jartyghasyrlyq tarihy bar audanda 76 mynnan astam halyq túrady.   Kórshiles audandarmen salystyrghanda túrghyndarynyng sany shekteuli Shardaranyng jer kólemi bәrinen auqymdy - 1 mln. 295 gektar. Tenizdi ónirdi 4 myng jylqy, 2 myng týie, 160 myng úsaq mal ósiriledi. Audan ekonomikasynyng negizgi bóligin auylsharuashylyghy salasy qúraydy.
...Tenizden enshi bólisken elden qaytyp kelemiz. Tirligi bir bolghanmen túrmysy bólek beynetqor júrtqa qyzygha qaraysyn. Qaraysyng da, órkendegen ónirding berekesi dýiim el nesibesin aiyryp otyrghan tenizden bastau alatyndyghyn týsinesin. Shalyqtay ber, Shardara!
Múrat Jetpisbaev, "Syr boyy".
Qyzylorda-Shymkent-Shardara-Qyzylorda.
04.04.09.
QAZYGhÚRTTYNG BASYNDA KEME QALGhAN...”
Kýndelikti lezdemening birinde bas redaktorymyz Serik Pirnazar Nauryz merekesi qarsanynda kórshiles Ontýstik Qazaqstan oblysyna saparlap baryp qaytuymyz qajettigin eskertken. Resmy saparlar bolmasa, gazet tilshileri ózge ónirlerge kóp shygha qoymaydy. Biraq búl joly sapardyng jóni bólek-Nauryz Qazyghúrttan bastalghan. Sonymen jolgha shyqtyq..
ShAPAGhATYN ShAShQAN TAU
Oblys ortalyghyndaghy múraghattan ónir tarihyna qatysty derekterdi izdestirip, Qazyghúrtqa qaray týske tarmasa shyqtyq. Qys kýpisin әldeqashan tastaghan jap-jasyl Shymqaladan 40 shaqyrymday úzay bere, adamzat tarihyndaghy orny erekshe kiyeli tau silemderi kózge shalyna bastady. Biyikten qarasang alaqannyng aumaghyna syiyp keterdey júmaq ólkeni kórgende jelmayasyna minip júrtyna jerúiyq izdegen Asan qayghynyng Qazyghúrt jayly «Jigiti kóp, eri kóp. El tóresi múnda eken. Jemisi kóp, jeri kóp, jer tóresi múnda eken..» degeni esimizge oraldy. Jaratqannyng nazary týsken jaziraly ónir bar súlulyghyn aldymyzgha jayyp saldy. Tau tóbesi kóringennen-aq jan-jaghyna alandap kele jatqan bizding Bóken-oblystyq “Syr boyy” gazetining fototilshisi, belgili Bolat Omarәli «Keme!»-dep kýbir ete qaldy. Fotoapparat kózimen talay kókjiyekti shalyp ýirenip qalghan Bókeng biyik tóbe ýstindegi búldyrap túrghan keme monumentin de alghash bayqapty. Áygili «Qazyghúrttyng basynda keme qalghan...» degen anyz jelisinde jasalghan monument kózge aibyndy kórinedi. Aynalma jol uaqytsha jabyq bolghandyqtan, jayau kóterilip suretke týsirdik. Qyrynan qarasang qazir-aq qyr basynan syrghyp týserdey әser qaldyratyn keme súlbasy shynymen de adamzat tarihynyng osy ónirden bastau alatynyn aighaqtap túrghanday. Bizde sauapty iske sypsyng sózding de aralasa jýretini bar ghoy. Keyin el azamattarynan estuimizshe әuelgide keshen jobasy búdan da auqymdy bolghan kórinedi. Aynalasyna bau-baqsha egip, demalys ornyna ainaldyru da kózdelipti. Amal qansha, ol iydeyanyng iygilikke ainalmauyna ayaqpen emes, auyzben jýretin aghayyndar kóp “kómegin” tiygizipti. Ózimizden basqa kimge renjiymiz. Áytpese, Iran jurnaliysining qarsylyq retinde Bushqa laqtyrylghan bәtenkesi jerge týsip ýlgirmey jatyp, arabtardyng eskertkish ornata qoyghanyn estigenbiz. Talay memleketke tyrnaghyn batyrghan diktatorgha baghyttalghan kebisti әldeqanday qylyp әspettep jatqan arabtar «Payghambar kemesi әl-Judy tauyna toqtaghan» degen boljamdaryn rasqa shygharatyn sәl ghana ilik tabylsa qayter eken degen oigha qalasyz.
Audan eldi mekenderi tyghyz ornalasqan eken. Jol boyynda janyna әppaq sellofan qalta qoyyp, qol búlghaghandar jii kezdese bastady. Sóitsek, kәdimgi qozyqúiryq. Jer ananyng janbyrmen-aq kókteytin jemisin payda kózine ainaldyrghan kórshilerimizding әreketine riza bolasyn. Tar ózekti qualay qonghan myna auylgha Jinishke degen atty tauyp qoyghan eken. Mine, әigili Sharaphana. Orta ghasyrlarda ýlken mәdeniyet ortalyghy bolghan shahar. Qazirgi auyl aty da osylay atalady eken. Ertede soqpa dual arqyly tórtke bólingen qala atauyn zertteushiler kóne týrki tilinde sandyq maghyna bergen «shor» sózimen baylanystyrady. Tipti әu basta tórt ózennen bastau alghan Syrdariya týbiri «shorda» jatyr degen ghylymy boljam jasalady. Babalar qonys etken qútty mekendi әigili Keles ózeni oray aghady. Jelmayasyn jeldirgen Asan baba «Eki Keles, bir Talas, bal tatyghan jerin-ay, Aghayynyng aralas, tatu eken elin-ay. Jelmayama óngerip alyp keter edim-ay, syimaghan song aldyma. Qap, dýnie dedim-ay» dep tamsanatyn әigili Keles ainaday jarqyrap jatyr..
ANYZDYNG JALGhASY
Osy uaqytqa deyin tylsymnyng syryn ashpaqqa úmtylghan adamzat balasy topan su qaptaghanda Núh payghambardyng kemesi qayyrlaghan qasiyetti mekendi izdeumen keledi. Jaratushynyng jer betindegi pendelerin pighylyna qaray jazalap, payghambar kemesin panalaghandar Alla taghalanyng qaharynan aman qaldy degen derek kókten týsken qasiyetti tórt kitapta da aitylady. Sonymen Núh kemesi qay taugha toqtaghan, evreylerding Sinayy ma, arabtardyng әl Judii me әlde armyandar aita beretin Ararat pa, bizding Qazyghúrt pa?
Aty atalghanda kez-kelgen armyan arqalanyp shygha keletin Ararat tauy Týrkiya aumaghynda jatyr. 1905 jyly osy taudan kemeni óz kózimen alghash kórgen adam-aghylshyn Djordj Hagopian. Alayda ol sodan keyin keme tapqan jerin esine týsire almaghan kýii 1972 jyly 77 jasynda dýniyeden ozdy. Ararattyng da basynda keme qalghanyn dәleldemek bolghan taghy bir adam Resey aviatory-Roskoviskiy. Ol 1916 jyly tau basynan әskery kreyserge úqsaytyn kemeni bayqap, sol derek boyynsha Peteburgten shyqqan arnayy ekspedisiya kiparis aghashynan jasalghan alyp qayyqtyng shirigen tamtyghyn suretke týsirip alady. Zertteushiler biyiktigi 16 metrlik kemening úzyndyghy-167, eni-50 metr ekendigin anyqtaghan. Áytse de keyin suretter joghalyp, keme qalghan jerdi qaytyp tabu taghy da mýmkin bolmay qalady. Tek osydan birneshe jyl búryn ghana әlemdik búqaralyq aqparat qúraldary amerikalyq zertteushiler Ron Valet pen Donald Hesselding iran-týrik shekarasyna jaqyn mandaghy tau eteginen taghy bir keme tapqanyn jariya etti. Ankaradaghy Ata Týrik atyndaghy uniyversiytet qyzmetkeri Salih Bayraktuan alyp qayyqtyng jasyn 100 myng jyl dep belgilep te jiberdi. Biraq týrik ghalymynyng kemening tau basynan emes eteginen tabyluyn jer betining ózgeriske úshyrauynan dep týsindirgennen basqa tosyn janalyq jóninde tolymdy eshtene aita almaghany belgili. Osydan kýdiktengen әlem zertteushileri indete kele keme qanqasynyng Núh qayyghyna úqsatyp qoldan jasalghan kóshirme ekendigin әigiledi. Osy jerde aita keteyik, magnittik órisi basym Qazyghúrt tóbesinen úshaq úshpaydy. Dúrysy, úsha almaydy. Qanday alyp әue laynerining ózi tau tóbesine kelgende tenselip ketetin kórinedi.
2005 jyly Reseyding «Argumenty y fakty» basylymynyng eki nómirine Dmitriy Pisarenkonyng «Núh payghambar kemesi. Ol qayda?» atty maqalasy jaryq kórdi. Maqalada orys jurnaliysi «Kosmopoisk» qoghamdyq ghylymy birlestigi jýrgizgen zertteu qorytyndylaryn jariya etken. Ondaghy mәlimetter boyynsha Ararattyng qarly shyndarynan týsirilgen surettegi keme emes, janartau atqylauynan payda bolghan úzyndyghy 200 metrdey qazanshúnqyr. Al osy uaqytqa deyin «aq týsti qanqa» dep qabyldanyp kelgen súlba aumaghy poyyz vagony aumaghynday múz sýngi bolyp shyqqan. Ghylymy birlestik tújyrymynsha Sinay men әl-Judy taularynda da payghambar kemesi toqtady degen pikirge taban tiretetindey eshtene joq. Áytse de osydan keyin ile-shala taghy bir orys basylymy «Komsomoliskaya pravda» gazeti osy taqyrypty taghy qozghady. Qashannan qazaq dese qany qatyp qalatyn «KP» búl joly da eski әdetine basyp, «Taghy bir әuliyeli jer tabyldy»-dep mysqyldap, bayypqa emes baybalamgha jýginetindikterin tanytyp qaldy. Biraq olardyng oibayy Qazyghúrttyng adamzat tarihyndaghy ornyn alasarta almaytyny anyq.
Jergilikti zertteushi Bektay Sheten Qazyghúrt jayly taghy bir anyz shertti. ..Taular soghysy degen anyz boyynsha Núh payghambar kemesin basyna qondyrghan Qazyghúrttyng baghyn kóre almaghan biyik múzarttar soghys jariyalapty desedi. Sonda Ógem, Qarjan taularynyng búl qylyghyna ashulanghan Qazyghúrt «Ordabasy, úlyma ait! Qyzylsengir, qyzyma ait! Qynyraqqa bar da qayt»-dep ainalasyndaghy taulargha jar salypty desedi. Sonda taular tatulyghynan seskengen Ógem men Qarjan sabasyna týsipti. Ghalym Moldiyar Serikbaev Batys Tyani-Shani sileminde jeke túrghan Qazyghúrt shamamen 300 mln. jyl búryn payda bolyp, 65-70 mln. jylday su astynda bolghan degen boljam aitady. Oghan tau ainalasynan tabylghan múhit qúmy dәlel.
QAZYGhÚRT ATAUY QAYDAN ShYQQAN?
Qazyghúrt aty alghash ret IX ghasyrlardaghy jazbalarda kezdesken. Oghyzdar men pechenegter arasyndaghy soghys jayly jyrda Qazyghúrt tau retinde atalady. Al Ábilghazynyng «Týrikmender shejiresinde» Qazyghúrt turaly eki derek aitylady. Onyng biri Oghyzhannyng kýninen tughan alty úlynyng biri Qazyghúrt bolsa, ekinshisi tau atauy dep kórsetilgen. Jazushy Sәuirbek Baqbergenov búl jayly әdildikti aitatyn qazy jәne týrkilerding totemdik belgisi-qúrt (qasqyr) degen sózden jasalghan degen pikir aitqan. Al arab geograftarynyng jazbalarynda Kukrd dep jazylghan tau dybystyq ózgeriske úshyrap qazirgi atyn iyelendi degen boljam aitushylar da kezdesedi. Tau atauy jayly mynaday da anyz bar. Topan sudyng beti qaytqasyn alghash jerge Núh payghambardyng ózi týsip, qazyq qaqqan desedi. Áulie tabany tiygen jer әuelgide Qazyqúrdy keyinnen Qazyghúrt atalyp ketipti. Ózge júrt qalay ózeurese de tau basyndaghy jazyqta “Keme qalghan”, “Payghambar toqtaghan”, “Payghambar sausaghy”, “Ghayyp eren, qyryq shilten”, “Ángir ata” atalatyn qasiyetti oryndar bar. Keme súlbasyndaghy tastar manynda tabighattyng zandylyghyna baghynbaghan Aqbura búlaghy tómennen órge qaray aghyp jatyr. Bir qaraghanda shahmat taqtasynyng betindegi tastarday әser qaldyratyn kórinis Jaratqangha “Jau qolyna týsirme”-dep jalbarynghan qyryq qyz desedi. Tughan topyraghyn qorghaghan qyzdar aq tasqa, al beygham elge tútqiyldan tiyisken jau jasaghy qara tasqa ainalyp ketipti. Úly jol boyyna ornalasqan qalanyng óner men bilim ordasyna ainalghandyghyn basqa emes ertedegi jihankez Marko Polonyng ózi jazyp ketken. Vizantiya tarihshysy Menandr osy “Keme qalghan” shynynyng janyndaghy “Orda qonghanda” batys týrik qaghany Istemiyding Vizantiya memleketining qolbasshysy Zemarhty qabyldaghany jayly derek qaldyrghan.. Osy tauda ejelgi Mayqy biyding parsynyng jer qayysqan qolyn ailamen qaytarghandyghy jayly anyz da saqtalyp qalghan. IYsi qazaqty bir tudyng astyna biriktirgen Sabalaq bozbala kezinde osy baurayda Tóle biyding týiesin baqqan. 1728 jyly Qazyghúrt manyndaghy Ordabasyda qazaqtyng iygi jaqsylary elding malyn talaudan, janyn qamaudan qorghau jayly bәtualasyp, jongharlargha kýirete soqqy bergen. Qasiyetti tau últ ýshin osynysymen ystyq. Osy ónirde tuyp, Qazyghúrt jayly kórkem dýnie de, ghylymiy-tanymdyq enbekter de jazyp, kiyeli mekendi shygharmashylyghynyng altyn arqauyna ainaldyrghan Qalaubek Túrsynqúlovtyng bastamasymen Bektay Sheten, Zúlpyqar Ábdirasyl sekildi jergilikti zertteushi-qalamgerler ensiklopediyalyq sipattaghy kólemdi kitap shygharypty. Sony dayyndau kezinde tau basyna shyqqandar tómendegi tastar tizbegining krest (+) belgisin qúraytynyn bayqaghan. Qoja Ahmet Yassauy mavzoleyinen de tabylghan búl tanba osy ónirdegi ejelgi mәdeniyetting bir-birimen tyghyz baylanysty bolghanyn anghartady.
Osy ónirding tumasy, qazir “Egemen Qazaqstan” respublikalyq gazeti” aksionerlik qoghamynyng preziydenti Sauytbek Abrahmanov audannyng 75 jyldyghyna baylanysty derekti filim týsirtuge múryndyq bolypty. Audan әkimshiligining qyzmetkeri Sapar Qalbotaev filimdi týsiru kezinde tau ýngirlerine engen teleoperatorlar kameralarynyng jaryghy jii sónip qala bergenin aitady. Jergilikti túrghyndar búl qúbylysty tylsymgha toly taudyng taghy bir qúpiyasy desedi. Atty adam erkin jýretin ýngirler joly Qazyghúrttan 120 shaqyrym jerdegi Otyrardan shygharady.
NAURYZ QAZYGhÚRTTAN BASTALGhAN
Anyz boyynsha Núh kemesi Qazyghúrtqa kelip qayyrlaghanda kýn men týnning tenesken mezgili eken desedi. Sol sәt payghambar da mereylenip, qoldaghy asyn kemedegi tirshilik iyelerine ýlestirip bergen eken. Keme tau basyna kelip toqtaghan song 300 jyldan keyin Nauryz atty adam ejelgi merekeni toylaudy qayta bastaghan deydi. Demek, osydan 12 600 jyldan astam búryn jer betin topan su qaptaghan degen qazirgi zertteushiler deregine sýiensek, Nauryz tarihy 12-13 myng jylgha sozylady.
Bir ózi bir ghylymy ortalyqtyng jýgin arqalap jýrgen belgili etnograf-ghalym Jaghda Babalyqúly 1970 jyly Mәskeudegi Lenin kitaphanasynan erte kezde arab qarpimen jazylghan “Nauryz” atty jyrgha kezigedi. Úzaq jyrda Núh payghambardyng ózi kýn men týn tenesken mezgilde shashu shashyp, kemesindegilerding búl kýndi merekelegeni jazylady. Osyghan sýienip, Úlystyng úly kýni Qazyghúrt baurayynan bastau alghan degen tújyrymgha toqtaghan ghalym búl mәseleni týbegeyli zertteuge kirisedi. Tynymsyz izdengen ghalym ejelgi qytay jazbalarynan ghúndardyng búl kýndi erekshe merekelep, 365 jigitting әrqaysysy bir kýiden shertkeni jayly derek tapqan. Qazir ghalymnyng jeke qorynda jýzdegen baspa tabaqtay material jinaqtalypty. 2006 jyly “Nauryz-Qazyghúrttan bastalghan” degen is-sharany ótkizudi qolgha alghan audan әkimi Núrjan Ájimetov Jaghda Babalyqúly men jazushy Qalaubek Túrsynqúlovtyng úiymdastyru mәselelerine kóp kómek tiygizgenin aitady. Kezindegi babalar dәstýrindey 3 jýzge sauyn aitpasa da, ainaladaghy aghayyndy týgel jighan sol toygha Almaty, Astana, Jambyl, Tәshken atyrabynan arnayy ókilder kelip qatysypty. Kindigi osy topyraqta kesilip, Qazyghúrt jayly talay anyzgha qanyp ósken audan әkimi Núrjan Núrmaghambetúly mynaday bir qyzyq әngime aitty. Jergilikti ónerpazdardyng jer betin topan su qaptaghanyn kórsetetin teatrlandyrylghan qoyylym kezinde shynymen de aspannan janbyr shelektep qúiyp, ayaq astynan dauyl kóterilipti. Kemening tau basyna qayyrlaytyn túsy beynelegende nóser sap tyiylyp, aspan shayday ashylypty. Bir qyzyghy, kelesi jyly da osynday jaghday aina-qatesiz qaytalanghan. Núrjan Núrmaghambetúly aua rayy ortalyghy men internettegi mәlimetterge sýienetin adamdardy qayta-qayta qapy qaldyratyn tabighattyng búl qúbylysyn taudyng tylsym qasiyetimen baylanystyra qaraydy. Talay syrdy býgip jatqan taugha qarap túryp, jer betindegi tirshilik ataulygha jan bitiretin úlystyng úly kýni jayly anyz avtory basqa emes qazaq bolghanyna marqayasyn.
EKI KELES, BIR TALAS
Aumaghy 4,5 myng sharshy shaqyrymdy qúraytyn Qazyghúrt ózender órnektegen ólke. Qúr Keles pen Suly Keles, Talas ózenderi qosylyp Sharbaqty su jýiesin qúraydy. 1928 jyly Qaratas audany bolyp qúrylyp, keyin uaqyt aghymymen atauyn san ózgertken audan 1993 jyldan Qazyghúrt atalady. 19 últ pen úlystan qúralghan 100 mynnan astam túrghyn tatu-tәtti tirlik keship keledi. Qazyghúrt-tau sekildi ensesi biyik azamattar eli eken. Basqany bótensimeytin bauyrmal aghayynnyng basyn qosqan jer eken. Sapar barysynda bizge audan әkimi Núrjan Ájimetov, audandyq әkimshilik qyzmetkeri Sapar Qalbotaev, audandyq “Qazyghúrt tynysy” gazetining redaktory Bektay Sheten, “Qazaqstan” Últtyq telearnasynyng Ontýstik Qazaqstan oblysyndaghy menshikti tilshisi Ghany Qalmahanov myrzlar kóp kómek kórsetti. Qasiyetti ónirge tabany tiygende әigili Asanqayghy babamyz “Jemisi kóp, jeri kóp jer tóresi múnda eken, jigiti kóp, eri kóp, el tóresi múnda eken”-dep beker sýisinbegen eken. Ýlken saydy qualay qonghan Qazyghúrt etekte qalyp barady. Aldymyzda Shardara.
Múrat Jetpisbaev, “Syr boyy”
Qyzylorda-Shymkent-Qazyghúrt-Qyzylorda.
21.03.09

 

0 pikir