Jeksenbi, 29 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 130865. Jazylghandar — 116187. Qaytys bolghandar — 1990
Jalqy súraq 5960 24 pikir 26 Sәuir, 2017 saghat 12:37

Ýsh tilge ýiir biylikke qazaq tilining dominant til bolghany qauipti

«Ranking.kz» sayty reyting jasap, Qazaqstandaghy qazaqylyqtyn, qazaqtyng әm qazaq tildi azamattardyng sany 82%-gha jetkenin jariyalap otyr. Atalghan sayttyng deregine sýiensek, 2016 jyldan beri qazaq tildi BAQ 13%-gha kóbeygen eken. Búl - statistika. Endi osy statiskany saraptap, sóiletip kóreyik.

Sonau Tәuelsizdik alghan 1991 jyly qazaq topyraghyndaghy qazaq tildilerding sany 37% bolsa, 2015 jyly Qazaqstannyng memlekettik tilin mengergender 76,3%-gha jetken. Al ótken jyly búl kórsetkish 82,3%-dy qúrapty. Esesine, orystildi azamattardyng sany 0,6%-gha azayghan. Dese de, 2015 jyly Reseyding memlekettik tiline múqtajdardyng sany 89,4% bolghan.

Bolashaqqa boljam bolsyn. Qazaqstanyng Ýkimeti jýrgizip otyrghan til sayasaty jónindegi memlekettik baghdarlamagha sәikes, 2025 jyly Qazaqstanda qazaq tili tolyq ýstemdik qúruy tiyis. Óitkeni Preziydent tapsyrmasyna sәikes, elimizde 2025 jylgha deyin qazaq tilin erkin mengergender sany 95%-gha jetedi. Búl degeniniz Tәuelsizdikting 34-jylynda qazaq tili dominant til dәrejesine jetedi degen sóz.

Memlekettik til QR Bilim salasynda da qarqynda damuda deydi sarapshylar. Ásirese, qazaq mektepterin tәmamdaghan týlekter sany elimiz boyynsha 70%-gha jetipti. Búl - 2016 jyldyng esebi. Sonday-aq, 3,8 myng mektep tek qazaq tilinde bilim beretin bolghan.

Qazaq tili keng óris alghan taghy bir sala – búqaralyq aqparat qúraldary. Ásirese elektrondy BAQ-tar arasynda qazaq tildi internet sayttardyng sany ekpin alyp, 84%-dy qúrady. Al proporsianaldy esep boyynsha, elimizding 16%-y ghana orys tildi BAQ-ty kerek etken.

Sonymen qatar, 2016 jyly 2,9 myng jana BAQ tirkeuge alynghan. Onyng 23%-y memlekettik BAQ. Ayta keterligi, jogharydaghy jana ashylghan 3 myngha juyq BAQ-tyng 71%-y memlekettik tilde aqparat taratumen ainalysady.

Taqyrypqa túzdyq bolsyn, 1991 jyly elimizdegi orystardyng jalpy sany 5,9 mln bolghan. Qazir 3,7 mln orys qaldy. Orystardyng sany 2 mln-gha azaydy. Qazaq últynyng demografiyalyq ýles salmaghy artyp, monoúlttyq memleket qalyptasyp kele jatqany belgili.

Al, endi, 2030 jylgha arnalghan strategiyalyq perspektivada eng tómengi payymdau boyynsha qazaq últynyng sany 82-85 payyzdy qúraytyn bolady. Basqa úlystar men etnikalyq toptardyng sany 15 payyzdy qamtymaq.

Endeshe osynday ýstemdikke ie bolyp otyrghan qazaq tili, memlekettik til nege orys tilining tasasynda qalyp qoya beredi? Halyqta súranys bar. Sóilep te jýr. Sóilemey jýrgen kim?

Bizdinshe qazaq tiline qyryn qaraytyndar - mariginaldanghan biznes-elita men sayasy elita.  Óitkeni ýsh tilge ýiir biylikke qazaq tilining dominant til bolghany qauipti.

Jalpy, memlekettik tildi bilu talaby memlekettik qyzmetkerlerding bәrine qoyyluy qajet.

Jogharydaghy statistikadan kórdik: halyq qazaqylandy. Bilim salasy qazaq tiline ýstemdik berdi. Aqparat qazaqsha sóiledi. Sóilemey otyrghan, sóilegisi kelmey otyrghan biyliktegi sheneunikter armiyasy ghana. Biz qazaq tiline kóshtik. Siz qashan qazaqylanasyz, Ýkimet?!

Núrgeldi Ábdighaniyúly

Abai.kz

24 pikir