Beysenbi, 30 Mamyr 2024
7224 7 pikir 24 Sәuir, 2017 saghat 14:12

Tilding baylyghy emes, qyzmeti manyzdy

"Astana aqshamy" basylymy Sh.Shayahmetov atyndaghy Tilderdi damytudyng respublikalyq ýilestiru-әdistemelik ortalyghynyng diyrektory Erbol Tileshovten súhbat alypty. Búl súhbatqa Erbol Tileshovtin Abay.kz aqparattyq portalynda jariyalanghan «Qazaq tilin 137 sózben-aq týsinip, sóileu­ge bolady» degen pikiri sebep bolghan. Portalymyzda jariyalanghan jaydyng janghyryghy ózge basylymdarda janghyryp jatqandyqtan atalmysh súhbatty tolyghymen oqyrman nazaryna úsynudy jón sanadyq. 

Abai.kz aqparattyq portaly

 

– Jaqynda ghana Abay.kz aqparattyq portalynda jariyalanghan «Qazaq tilin 137 sózben-aq týsinip, sóileu­ge bolady» degen pikiriniz jeli qoldanushylardyng  narazylyghyn tudyrdy. Ana tilimizding memlekettik til retinde ornyghuyna qarsy adamdardan «Qazaq tili qoldanugha ynghaysyz, óte qiyn til» deumen kele jatqany da bizge mәlim. Milliondyq til tobyna kiretin bay tilimizdi basqasha ýiretudi qashan qolgha aldynyzdar? Jalpy «137 sóz» degen qaydan shyqty?

– Qay tildi oqytu әdistemesi bolsyn, eng aldymen, tilding myndaghan, jýz myndaghan baylyghynyng ishinen kýndelikti qoldanysqa, túrmysqa, qarym-qatynastyng basqa da týr­lerine qatysty etip iriktep aly­nady. Tilding baylyghy bar da, qyzmeti bar. Biz qanshama uaqyt boyy tek tilimizding baylyghyn algha tartumen keldik. Al әlemdik qauymdastyqta eshkim tilining baylyghymen maqtanbaydy. Tilding qyzmetimen maqtanady. Bizding qateli­gimiz, tildi ýiretude ony pisirip, elekten ótkizip, saraptap almaghanymyz kórinip qalady.  Qarapayym ghana mysalmen týsindirip óteyin. Biz adamdar jiyi, kóp shoghyrlanatyn jerlerden 2 myng adamdy tyndap, olardyng sóz qoldanystaryndaghy eng jii aitylatyn sózderinen iriktep aldyq. Mine, osy sózder 137-ni qúrady. Búl endi qatyp qalghan qaghida emes. Ony әr pedagog qosyp, alyp nemese ózgerte otyryp jýzege asyra berse bolady. Biz tek tirek sózderin úsyndyq. Aldymen 137 sózdi, oghan qajetti sózderdi qosyp, barlyghy 500 sózdi jattau til ýirenu ýshin asa qiyn sharua emes. Al sol 500 sózdi qoldanyp, kýndelikti ómirdegi qanshama әreketti bildiruge bolatyny búl bastamanyng til ýirenushi ýshin qyzghylyqty bolary sózsiz. Eger osy 500 sózdi kompiutermen tizbektey tersek, onda ol A4 formatyndaghy 1,5 betke siyady, baghanmen tersek, birneshe bet qana bolady eken. Ýlken kólem emes.
– Dәl osynday kólemdi tandaugha ne әser etti? Mәselen, «200 sóz» dep alugha bolar edi ghoy. Qansha degenmen, bay tilimizge búl sanynyz óte azdyq etpey me?
– Búghan aghylshyn, fransuz jәne basqa tilderdi ýiretuding әdistemeleri әser etti. Ghalymdardyng aituynsha, 400-500 sóz bilgen adam sol tilde qarapayym oiyn jetkize alady eken. Osy leksikalyq minimum birlikterin tandau, irikteu barysynda alynghan 137 sózding valenttiligi joghary ekeni bayqalady. Yaghni, búl sózderding basqa sózdermen tirkesu mýmkindikteri mol.
Múnday tәjiriybe әlemde barshylyq. Aytalyq, Japondarda «Dzyoyo kandziy», «Keyku kandzi» degen siyaqty mindetti tildik, iyerogliftik mindetti minimumdary bar. Biluge tiyisti tildik minimumdardy bekitu Reseyde de qolgha alyndy. Olar 780 sóz bilui tiyis. Taghy bir asa tanymal bolghan tәjiriybelerding biri – aghylshyn tilin ýirenuge arnalghan Erih Vays sózdigi. Ol aghylshyn tilin ýirenu ýshin bastapqyda eng basty 107 sóz qajet dep esepteydi. Onyng pikirinshe, osynsha mólsherdegi sóz kýndelikti auyzeki tilding 50 payyzyn qamtidy eken. Degenmen, Reseylik Petrochenkov ózining Erih Vayspen kelispeytinin aityp, auyzeki tilde qoldanatyn sózderding  50 payyzyn qamtu ýshin 135 sóz kerek dep sanaydy. Onyng «135 osnovnyh slov angliys­kogo yazyka» degen kitaby kórshi elde ýlken súranysqa iye. Osynday maqsatty hәm jýieli júmys bizding elimizde de atqaryluy kerek.  Ádistemening birinshi júmysy, ol – sózdi saralau. Biz sózdi saralap almay, ýiretudi bastap kettik. Qarapayym mysal keltirsem, adam bir jerge qonaqqa bararda dayyndalady. Baryp alyp «men ýy kiyimimmen kelippin ghoy» dep oilanbaydy. Mine, biz osyny jasadyq. Ghylym doktory boldy, kandidattary boldy. Biraq sol kitaptardyng birde bireui iske aspady. Nege? Óitkeni ondaghy sózder bezbenge salynghanday ólshenip berilgen joq. Qajetti sózder úsynylghan joq. Endi gumanitarlyq salany damytugha tiyispiz. Álem kóshine ilesuimiz ýshin Preziydent әlemdik 100 oqulyqty qazaq tiline audaru mәselesin qoyghany óte dúrys. Bizde eshqanday doktoranturada, bakalavr, magistratura bolsyn ghylymnyng әdisnamasynda bir oqulyq joq eken. Búl – óte úyat. Qazaq tili men әdebiyeti boyynsha aitsam, búl sala boyynsha magistraturanyng ashylghanyna 15-16 jyl boldy. Osy uaqyttan beri birde-bir oqulyq joq.

                                                      Qazaq tilin ýiretu nәtiyje bermey kelse, oghan til salasynda jýrgenderding de «ýlesi» bar

– Olar sonda ne oqyp jýr?
– Jay tapsyrma bere salamyz. Anany oqy deymiz, mynany oqy deymiz. Boldy. Shopyr­dyng oquyn oqytqanda «Jol jýru erejeleri» degen kitappen oqytady. Shashtarazdyng oquyn oqytqanda arnayy salalyq basylymdaryn beredi. Qúday-au, biz bildey magiys­traturanyng diplomyn berip jatyrmyz ghoy. Ol – ertengi ghalym, ertengi professor. Súrastyryp kórsem, qoghamtanuda da, ónertanuda da, mәdeniyettanuda da joq. Ekonomikada bar, sebebi ony Resey shygharghan. Bizding balalar nege orys bólimin qalaydy? Mine, jauaby. Osy 100 oqulyqty shygharu kezinde kóresiz erteng jappay nauqanshylyq oryn alyp, Ivanovtyn, Sazonovtyng oqulyqtaryn shygharu «sәnge» ainalady. Olay bolmau kerek. Ol qazaqqa jaqyndatylghan boluy tiyis. Bizge óz әdistememizdi eshkim jazyp bermeydi. Oqulyq degen – әlippe. Osy әlippemiz dúrys bolma­yynsha, algha jyljymaymyz.
– Elimizde әli kýnge deyin orys mektepterinde qazaq tili men әdebiyetinen sabaq beretin mamandar dúrys dayarlanbaydy. Búl da osy oqulyq mәselesine baylanysty bolyp túr eken ghoy.
– Ókinishke qaray, solay. Ony aitasyz, qarapayym ghana bizde qazaqtan orysshagha, orys­tan qazaqshagha audaratyn au­darmashylar joq. Audarma mamandyqtar bar, biraq olar qazaqsha-aghylshynsha, qazaqsha-nemisshe bolyp kete beredi. Múnday fakulitet joq. Birde-bir maman dayyndamaydy. Onday grant joq. Bilim ministr­ligining jýktemesinde onday grafa joq. Búl qalay boldy sonda? Biz bәrinen attap kettik. Ýlken nәrse jasau ýshin qarapayym ghana dýniyeden bastau kerek dep esepteymin.  Qazir әdisteme salasynda ilgerileu bar dep aita almaymyn. Biraq qazaq tilining qoldanyluynda ilgerileu bar. Búl ilgerileu tek qana halyqtyng  demografiyalyq ósuimen ghana baylanysty. Mysaly, 1991 jyly alghash tәuelsizdik alghan tústa mektepterdegi oqushylardyng 28 payyzy qazaq tilinde oqyghan. Aragha 25 jyl salghannan keyin qazaq tilinde bilim alghan oqushylardyng sany 68 payyzgha jetti. Byltyr 1 qyrkýiekte mektep tabaldyryghyn attaghan oqushylardyng 89 payyzy qazaq synybyn tandady. Búl degeniniz, endi, 11 jyldan keyin mektep bitirushilerding 89-90 payyzy qazaqtildi bolady degen sóz. Til mәselesin tek qana demografiya týzep keledi. Al dәl qazir orys mektepterinde oqityn 900 myng shәkirtting 300 myny – qazaq balalary. Qazaq mektepterinde oqityn basqa últtyng ókilderi – eki-aq payyz. Osydan keyin bizding elimizding azamaty atana túra әli kýnge deyin senbeushilik, mensinbeushilik tanytyp otyrghanyna qalay qynjylmaysyn?! Astana qalasynyng ózinde basqa últtyng balalarymen salystyrghanda qazaq balalary orys synyptarynda basym. Kónilge medeu jalghyz-aq nәrse – qazaqy tәrbie qanyna singen shaghyn ghana toptyng kóptep úrpaq әkelip, demografiyany ósirip, mektepke balalaryn jetektep әkep jatqandyghynda bolyp otyr.

                                                           Al dәl qazir orys mektepterinde oqityn 900 myng shәkirtting 300 myny –  qazaq balalary

– Búl osy oqu qúralyn da­yyndaghan avtorlardyng ghana bastamasy bolyp qalmauy kerek qoy…
– IYә, ony ýnemi jetildirip otyru kerek. Býginde qazaq tilin memlekettik til retinde ýiretudegi leksika toly­ghymen aiqyndalmaghan. Eng aldymen qanday sózderdi ýiretetinimizdi iriktep almay, til ýiretu degen sóz, ol barar baghytyndy, ayaldar beketindi boljamay sapargha shyghumen birdey. Shiyrek ghasyrday uaqyt qazaq tilin ýiretu nәtiyje bermey kelse, oghan til salasynda jýrgenderding de «ýlesi» bar dep oilaymyz. Til ýirenushining kýndelikti qarapa­yym qoldanysyna eng qajetti belsendi leksikany tandau siyaqty manyzdy bas­tamany birlese atqarudyng qamyna kiriskeni jón. Sondyqtan ózimiz bayyrghy da bay, beyneli dep jii aitatyn tilimizdi ana tilin bilmeytin qandastarymyzgha, memlekettik tildi bilmeytin otandastarymyzgha dúrys, tiyimdi joldarmen ýirete alsaq, onda enbegimizding aqtalghany. Ortalyq mamandary halyqaralyq tәjiriybelerdi saralau barysynda osy jobany qolgha alghan bolatyn. Onyng nәtiyjesi qolynyzda otyr. Onymen tanysu, dúrysy men búrysyna uaqytyly pikir bildiru, biz mәn bergen osy әdis­temelik baghyttyng qazaq tilin ýiretu salasyndaghy arnasyn keneytu ortaq maqsatymyz dep týsinemiz. Sondyqtan әriptes aghayynnan orayly pikirler kýtemiz.

Ángimelesken: Gýljan Rahman

Abai.kz

7 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2420
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2740
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 3194
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1814