Jeksenbi, 29 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 130039. Jazylghandar — 116044. Qaytys bolghandar — 1990
Janalyqtar 2674 0 pikir 28 Jeltoqsan, 2010 saghat 08:56

Zira NAURYZBAEVA: KÝN SÁULELI KAHARMAN

Býgingi súhbatymyzdyng taqyryby «Kýn sәýleli qaharman», «Aqqan júldyz», «Anyz qúsy», «Has batyr», «Álemdik fenomen» retinde tanylghan  Serikbol Ádilbekúly Qondybay (1968-2004), onyng taghdyry men ghylymy múrasy jayynda bolmaq. Anyzdyng shyndyq ekendigin dәleldeu onyng bala jastan armany edi. Osy múratyna tynymsyz úmtylghan Serikbol ólketanu, turizm, landshaft estetikasymen ainalysa jýrip, bilimning san-aluan kýrdeli salalary: tariyh, foliklor, mifogeografiya, lingvistika, arheologiya, etnogenetika, etnografiya, mifologiya toghystaryndaghy kýlli adamzatqa ortaq mәdeniy-tanymdyq mәselelerde әmbebap zertteushi, tyn taldaular jasaushy ghalym dengeyine jetti. Mýgedek halde toghyz jyl tósekte tanylyp jatqan ol kólemi jaghynan 15 tomnan asatyn tyng ghylymy enbeti halqyna jazyp qaldyrghan.

Biz Serikboldy alghash bolyp orystildi oqyrmangha nasihattaghan, marqúmnúyng tiri kezinde  hat jazysyp, ghylymy pikir alysqan , Birinshi Qondybay oqularyn (Almaty, 2005) ýiymdastyrugha atsalysqan filosof, Otuken.kz qazaq mәdeniyeti men mifologiya saytynyng bas redaktory Zira Nauryzbaevamen (surette) súhbattastyq.

 

Býgingi súhbatymyzdyng taqyryby «Kýn sәýleli qaharman», «Aqqan júldyz», «Anyz qúsy», «Has batyr», «Álemdik fenomen» retinde tanylghan  Serikbol Ádilbekúly Qondybay (1968-2004), onyng taghdyry men ghylymy múrasy jayynda bolmaq. Anyzdyng shyndyq ekendigin dәleldeu onyng bala jastan armany edi. Osy múratyna tynymsyz úmtylghan Serikbol ólketanu, turizm, landshaft estetikasymen ainalysa jýrip, bilimning san-aluan kýrdeli salalary: tariyh, foliklor, mifogeografiya, lingvistika, arheologiya, etnogenetika, etnografiya, mifologiya toghystaryndaghy kýlli adamzatqa ortaq mәdeniy-tanymdyq mәselelerde әmbebap zertteushi, tyn taldaular jasaushy ghalym dengeyine jetti. Mýgedek halde toghyz jyl tósekte tanylyp jatqan ol kólemi jaghynan 15 tomnan asatyn tyng ghylymy enbeti halqyna jazyp qaldyrghan.

Biz Serikboldy alghash bolyp orystildi oqyrmangha nasihattaghan, marqúmnúyng tiri kezinde  hat jazysyp, ghylymy pikir alysqan , Birinshi Qondybay oqularyn (Almaty, 2005) ýiymdastyrugha atsalysqan filosof, Otuken.kz qazaq mәdeniyeti men mifologiya saytynyng bas redaktory Zira Nauryzbaevamen (surette) súhbattastyq.

 

- Zira Jetibayqyzy, songhy jyldary marqúm Serikbol Qondybaydyng múrasyn zertep nasihattau júmystary qanday qarqynda? Sizding pikirinizshe onyng jankeshti shygharmashylyghy oqyrman qauymgha qay dәrejede tanylghan?

Búl súraqqa jauap bergende, oqyrmandardy eki topqa bóluge tura keledi. Qazaqtildi kózi ashyq oqyrmannyng arasynda Serikboldyn atyn, onyng zertteuleri turaly estimegen adam qalmaghan siyaqty. Ony men talay ret bayqadym. Sol siyaqty ghylymy ortada iygi betbúrys bar. Mysaly, akademiyalyq Tiltanu institutynda tanymal lingvist Núrgeldi Uәliúly  jetekshilik etetin dissertasiyalar Qondybaydyng zertteulerine sýienedi. Sol siyaqty bir jyl búryn Ál-Faraby atyndaghy QazÚU-da ótken Serikboldyng 15-tomdyghynyng tusau kesu rәsiminde sóilegen tarihshy Talas Omarbekov aitqanday, onyng jetekshiligimen jazylghan Qazaqstannyng kóptomdyq tarihynyng alghashqy, kóne tarihty qarastyratyn tomdary Serikboldyng teoriyalarynyng negizinde jasalghan.                                                                                     Búnyng bәri - ghalymnyng shygharmashylyghyn nasihattaghan azamattardyng arqasy, Manghystau oblysy ónirlik-salalyq «Mәdeny múra» baghdarlamasynyng ayasynda ótkizilgen sharalardyng jemisi.

Al orystildi oqyrmangha kelgende jaghday ózgesheleu bolyp túr. 2005 jyly shyqqan, Serikbol oryssha jazghan qazaq mifologiyasynyng qysqasha sózdigi oqyrmandardyn arasynda birshama taralghan. Serikboldyng Balsúlu әpkesining rúqsatymen  biz ony ózimizding Otuken.kz saytymyzgha da qoydyq, kerek etken adam tegin ala alady. Kez kelgen internet izdeu jýiesinde  qazaq mifologiyasyn oryssha súrap qalsanyz, sol kitapqa siltemeler shyghady. Biraq ta Serikboldyng negizgi ghylymy enbekteri orystildi ortagha beytanys. 2007-2009 jyldary men tórttomdi «Arghyqazaq mifologiyasyn»  Manghystau oblysy «Mәdeny múra» baghdarlamasy boyynsha audaryp bittim, onyng eki tomy «SaGa» baspasynda 2008 jyly jaryq ta kórgen, biraq qalghan eki tomy qarjy tapshylyghynan shyqpay jatyr. Jәne ónirlik baghdarlamamen basylyp shyqqan onsyz da azghantay tiraj qazaqtildi Aqtaugha ketedi. Onday irgeli enbek keng taralyp nasihattalmaghandyqtan orystildi ghylymy orta Serikboldyn zertteulerin bayqamaghansyp túr.

 

- Óziniz audarghan kitapty tanys ghalymdardyng arasynda taratyp kórdiniz be?

Búl saualdy qoyghan  jalghyz Siz emes. Audarmam endi shyghyp jatqanda, Aqtaudan «Núr Otan» partiyasynyng oblystaghy tóraghasynyng orynbasary  Alqajan Edilhanov degen  azamat habarlasty. Serikboldyng shygharmashylyghy, jalpy tarih turaly óz pikiri bar adam eken. Mening enbegimdi jaqsy baghalap, kitap Yuriy Zuevke jetkizildi me dep súrady. Yuriy Zuev degenimiz - belgili tarihshy, shyghystanushy. Onyng metodologiyasy - mif pen til arqyly tarihty qalypqa keltiru - Serikboldikimen óte jaqyn jәne de maghlúmaty óte mol, enbegi zor erudiyt-ghalym. Serikbol onyng mәlimetterin paydalana otyryp, sol ghalymdy kóp maqtaghan jәne de sonday kóp synaghan: eurosentristik kózqarasynyng kesirinen kóp kezde bir tal shópti jyrlap, ógiz jekken arbany bayqamay qalatyn әdetin, qarapayym logikagha qarsy payymdaularyn aiqyn kórsetken. Ol seksen jasqa taqap qalghan adam, sol ýshin men oghan Serikboldyng orysshagha  audarylghan kitabyn beruge de jýreksindim. Al ózimmen qatarlas, Serikbol silteme jasap, synaghan Zuevting shәkirtterinen pikir súrasam, «bilmeymiz, kórmedik» dep qashady, kitaptardy tegin bereyin desem, almaydy, eki jyldan beri jolyghugha uaqyttary joq (kýledi). Sol siyaqty I. Erofeeva jetekshilik etetin, kóshpendilerding múrasyn zertteytin institutqa S. Qondybaydyng keregi joq, óitkeni olar «miyf» degendi boghauyz sóz retinde ghana biledi.

Orystildi agha buyn ghalymdardyn ishinde Serikboldy tiri kezinde moyyndaghan, balasha quanyp qarsy alghan bir ghana adamdy kórdim, ol 70-shi jyldardyng ózinde Sovet odaghynyng folikloristikasyn auyzyna qaratqan, filologiya ghylymdarynyng doktory Edige Túrsynov aghamyz. Onyng moyyndaghany - eng biyik dengeydegi akademiyalyq ghylymnyng moyyndaghany dep bilem, biraq ol aghamyzdy orystildi deuge de bolmaydy, óitkeni ol eki tilge birdey, Serikboldy túpnúsqasynda oqyghan.

Qysqasha aitqanda, orystildi Qazaqstan jәne Reseyding ghylymy, әlemdik ghylym Serikbol  Qondybaydy tez moyyndaydy dep kýtu - aqymaqtyq, óitkeni ol eki jýz jyldan beri saltanat qúryp kele jatqan eurosentristik baghyttaghy әlemdik (batys deuge bolady) ghylymnyng tamyryna balta shapty (ony az kórgendey, semiyt, qytay mәdeniyetterinin   adamzat tarihyndaghy jetekshi jasampaz rólin joqqa shygharyp, dәleldi týrde bәrin de dey-dey-týrikterding shәkirtteri qylyp shyghardy).

Biraq jaghdaydy  sonshalyqty  ýmitsiz deuge de bolmaydy. Serikboldyng kitaptaryn oryssha jýieli týrde taratyp, nasihattasa, bizding birinshi yqtimal odaqtastarymyz - Reseydegi últshyl týrik ghalymdar. Ókinishke oray, jaqsy qarqyn alyp kele jatqan, 2005 jyly - Almatyda, 2006 jyly - Aqtauda, 2007 jyly - Astanadaghy Evraziyalyq uniyversiytette ótken Qondybay oqulary degen ghylymy konferensiya, endigi týrik mifologiyasy boyynsha halyqaralyq konferensiyagha ainalady dep kýtken ghylymy sharamyz toqtap qaldy.

 

- Búnyng sebebi nede dep oilaysyz?

Men bilsem, respublikalyq dengeyde ghylym men bilim, mәdeniyetti basqaratyn adamdar tarapynan Serikboldyn, onyn shygharmalarynyng manyzy dúrys baghalanbay jatyr. Baghalansa da, qúr sóz dengeyinde. Qondybaygha arnalghan ýsh birdey konferensiyalardyng qorytyndylarynda Astanadan Qondybaytanu ghylymy ortalyghyn   jәne "Týrkilik mifologiya-Turkish mifology" saytyn ashu kerektigi, sonday-aq S. Qondybaygha "Halyq qaharmany"  mәrtebeli ataghyn beru turaly, Elbasynyng bәsekege qabiletti elu elding qataryna jetu talabyna quat beretin elimizding әlemdik jahandanu kezenindegi ruhany janghyruynyng simvoly retinde  Astana qalasynyng danghyldarynyng birine tútas týrki әlemining biyik ruhyn tanytatyn túlgha retinde Serikbol atyn berip, jәne onyng aibyndy túlghasyn beyneleytin mýsin ornatylu  jayynda biylik oryndaryna úsynys jasaudy pәtualasqan edik. Sonday-aq «Qondybay oqularyn» túraqty halyqaralyq ghylymy konferensiyagha ainaldyru jayynda sheshim qabyldanghan. Songhy konferensiya marqúm Aqseleu aghamyzdyng jetekshiligimen Astanada 2007 jyly ótken, biraq ol is jýzinde 2005 jyldan beri aitylyp jatqan qorytyndylardy qaytalady. Ol konferensiyagha sol kezdegi Bilim beru ministrligining viyse-ministri F. Kuanghanov qatysyp, sóilegen. Demek belgili ghalymdar, әdebiyet, óner qayratkerleri qatysqan konferensiya qorytyndylary ministrlikke jetken, al «voz y nyne tam» orystar aitpaqshy.

Qazaq mifologiyasynyn, dәstýrli mәdeniyetin zertteytin, nasihattaytyn Otuken.kz degen sayt  osy jyly ashyldy ghoy?

Ony endi sharasyzdyqtan men óz aqshama jasatyp,  qolymnan kelgenshe Serikboldyng orysshagha audarylghan dýniyelerimen, joldasym Talasbek Ásemqúlovtyng kýiler men zertteulerimen, óz maqalalarymmen toltyryp ústap otyrmyn. Áriyne, birte-birte búl saytymyz ghylymiy-kópshilik elektrondyq jurnalgha ainalady degen ýmitimiz bar.

Qazirge deyin S. Qondybaydyng múrasyn nasihattaugha tek qana onyng tughan jeri  Manghystau at salysyp  jýr, óitkeni oblys әkimi Qyrymbek Kósherbaev Serikboldyng kitaptaryn ózi oqyghan, manyzyn tereng týsingen azamat. Kondybaydyng 15-tomdyghynyng alghy sózinde ol bylay dep tolghaydy: «Elbasy Núrsúltan Ábishúly Nazarbaevtyng halyqqa Joldauynda atap ótken bәsekelestik zamanynda últynyng әrbir azamatyn ruhany jetekshilikke tartu maqsatynda ruhany biyikke jetelegen, ózining halqyn sýigen, elin sýigen, jerin sýigen Úly mahabbatynyng arqasynda Serikbol ghylymda Úly Erlik jasap, ózining sózimen aitqanda «21 ghasyrdaghy qazaqtyng tirshilik etu kenistigi    men    uaqytyn saqtap qalu  ýshin   jana   iydeologiya, jana shejire, jana mif jasaluy qajettigin» aiqyndap berdi, alty alashtyng jastaryna ómirlik ýlgi kórsetti».

Manghystau oblysy qolynan kelgenin ayamay-aq kele jatyr, biraq Serikbol Qondybay - últ ýshin, býkil týrik nәsili ýshin Úly Túlgha, ony osy dengeyde nasihattau kerek. Jazushy, mәdeniyettanushy Talasbek Ásemqúlov ony  búl dýniyege qaytyp kelgen Adamzattyng Ekinshi Ústazy Ál-Faraby dep jazdy.

- Óziniz aitqanday, Serikbol Qondybaydyng esimi «qazaq mifologiyasy» degen ghylymnyng sinoniymine ainalyp bara jatyr. Sol mifologiya degenning ne ekenin jalpy oqyrmanymyzgha týsindirip berseniz.

Mif degen sózge kelsek, ol Kóne Grekiyadan kele jatyr. Búl - qúdaylardyn, dýniyenin, tirshiliktin, adamzattyng qalay payda bolghanyn beyneleytin anyzdar. Biraq ol 19 ghasyrdaghy ghylym oilaghanday ótirik emes, ertegi de emes (qarabayyrlanyp ketip ertegige ainaluy mýmkin). Ol belgili bir últtyn, nәsilding qorshaghan dýnie turaly, ózi turaly, ózining tarihy joly turaly astarlap aitqan shyndyghy. Serikbol bylay dep jazady: «Mifologiya, mif - oidan shygharylghan qiyal emes, ol - ótken zaman adamynyng shyndyghyn boyyna saqtap qalghan ata-baba sarqyty. Ol - ótkendi sanaly týrde búrmalaudyn, jalghandyqtyng eskertkishi emes, birneshe mәrte býktetilip, oralyp, aqiqaty men qatesi qatar órilgen, eriksiz shatasudyng tozanynyng arasynda bayqalmay qalghan aqiqattyng órim qamshysy».

Jalpy alghanda, 20-21 ghasyrdaghy gumanitarlyq ghylymda mifke kózqaras qatty ózgerdi, últtyng sanasyn, týpsanasyn da mif arqyly zertteuge bolatyny anyqtaldy.

Fridrih Nisshe mifti kez kelgen deni sau mәdeniyetting kókjiyegin qorshap túratyn, sol mәdeniyetti, sol halyqtyn sanasyn qorghap túratyn shekara dep bilgen. Bizge sol shekara әsirese kәzirgi jahandanu dәuirinde qanday kerek ekeni sózsiz týsinikti.

Al qazaqtarda, mәselen, kóne grektermen salystyratyn bolsaq, birqatar kosmogoniyalyq, astronomiyalyq jәne etiologiyalyq mifterden basqa dýnie joq siyakty edi. Óitkeni bizding mifter der kezinde (myndaghan jyl búryn) qaghazgha týsirilmegen, әbden qarabayyrlanyp, foliklor dengeyine týsip ketken. Oghan qosa, kóshpendilerding kóptegen mifteri mәtin týrinde emes, jeke sóz, muzyka, oi-órnek, kiyeli arhiytekturada astarlap berilgen, dәlirek aitqanda, bizge sol týrinde ghana jetken. Sóite túra, sol az múramyzdy zertteu mәselesi otarlyq imperiya  tarihynan qoldan tejelgen.

Serikbol bolsa, ýsh satyly jýie jobalaghan. Birinshe kezekte mifologiyanyng zerttelui qajet dep, ekinshi kezekte  orys-sovettik ghylymdarynyng әlsiz kóshirmesi retinde qalyptasqan býkil gumanitarlyq teoriyalyq ghylymdar (filologiya, tariyh, psihologiya, filosofiya, mәdeniyettanu, t.b.) últtyq tamyrdan nәr alyp, ózining tabighy negizin tabu kerek dep, ýshinshi kezekte, sol ghylymdardyng jemisin paydalanyp, әrtýrli óner, әdebiyet, basqa qogham ómirinin  salalary  damu kerek dep tapqan. Bilesiz ghoy, Batystyng býkil óneri men әdebiyeti, kerek deseniz, memlekettik jәne qúqyqtyq jýieleri әli kýnge deyin Tәurat, basqasha aitqanda, semit halyqtarynyng mifologiyasynyn, jәne kóne Grekiya men Rimnyng mifologiyasynyng negizinde damyp jatyr.

- Búrynghy Batys әdebiyeti pen ónerine qatysty aitqanynyzgha qosylamyn, biraq qazirgi zamannyng óneri turaly  olay aita salu qiyn siyaqty...

Kýmәniniz týsinikti. Búrynghy, klassikalyq óner tikeley mifologiyagha negizdeletin edi, ghylymy tilmen aitqanda, soghan silteme jasaytyn edi. Al qazirgi mәdeniyet sol klassikalyq kezende jasalghan kodty iyemdendi, klassikany teriske shygharyp otyrsa da, ya postmodernisttik ironiyagha salsa da, sol tildi paydalanady, bylaysha aitqanda,  aralyq silteme jasaydy. Sauatty oqyrman sonyng bәrin kórip otyrady, «mәdeny oiynnyn» negizgi mәni de sol. Tikeley mifologiyany paydalanatyn óner, әsirese kinotuyndylary («Troya», «Odisseya», «Nahan balyqty erttep mingen» siyaqty)  toqtausyz tuyndap  jatady, óitkeni qansha zaman ótse de, adam turaly, onyng jany turaly mifologiyaday aitqan óner joq.

Endi mysal ýshin qazirgi sot jýiesine keleyik, biz ýshin onyng formasy ózinen ózi qalyptasqan, basqasha bolu mýmkin emes siyaqty (postmodernizmning atalary - fransuzdar - búl jansaq pikirdi teriske shygharyp, jabayy qoghamdaghy tergeu men sot turaly  «Bizding dәuirimizge deyin  million jyl búryn» filimin  týsirdi,  Depardie oinaghan kýldirgi komediya bolsa da, ol avtorlardyng sanasyna әbden singen poststrukturalizmning jemisi: basqasha oilap, basqasha is jýrgizýge bolady degen sóz).

Myndaghan jyldan beri kele jatqan sot qalay bolady: aiyptalghan adam, advokat pen prokuror, sot mýsheleri ya bir tórelik etetin adam. Bәri dúrys siyaqty. Biraq kóp qoghamdarda, qorghaushy men kinәlәushi bylay túrsyn, adamnyng kýnәsi, jeke jauapkershiligi turaly úghym mýlde joq. Sot formasy qaydan shyqqan? Batys halyqtarynyng úghymynda ólgen adam o dýniyege barghanda,  o dýniyening patshasynyng aldynda ózining búl dýniyede istegeni turaly eshteneni jasyrmay bayandaydy, soghan oray, ol ya júmaqqa, ya tozaqqa jiberiledi. Oghan Ibrahiym-payghambardan taraghan dinder adamnyng Qúday aldyndaghy kýnәsi (greh) turaly, adamnyng jaqsy men jaman isterin tirkep túratyn perishteleri (olar sol advokat pen prokuror ghoy) turaly iydeyalardy qosty.

Sol dinderding әserimen kóshpendi qoghamda onday iydeyalar da qylang beredi, biraq negizi bizding biyler jýiesi basqa mifologiyagha, rulyq sanagha sýiengen. Jogharydan taghayyndalghan sot joq, biydi eki jaq ózderi kelisip tandaydy (treteyskiy sudiya). Basty mәsele - kýnәni óteu emes, ar-abyroydy saqtap, eki rudy tatulastyru. Qysqasy, ol terenge, totem degen úghymgha ketetin mәsele, kezinde men búl taqyrypqa maqala da jazdym.

- Serikboldyng shygharmashylyghyna qaytyp oralayyq...

Serikbol ózin qaljyndap qazaq mifologiyasyn zertteuge qajet bolghan nәrselerdi (mysaldar, taqyryptar, iydeyalar) esepke alyp, basyn bir kitapqa qosyp, týgendeumen ainalysatyn   zavhozbyn deytin. Áriyne, onyng enbegi jay jinaqtaushy, jýieleushi dengeyinen ólsheusiz biyik. Dúrys jýiege týsiru ýshin teoriyalyq negiz kerek:  Mendeleevting himiyalyq elementterding periodtyq jýiesin jasaugha degen talpynysy himiya ghylymynyng mýldem jana baghytyn ashty, kóptegen belgisiz bolyp kelgen elementterdi ashugha jaghday jasady. Basty nәrse - Mendeleev ózi jasaghan jýiege dúrys negiz, klassifikasiyanyng prinsiypin tapty. Serikbol sol siyaqty mifologiya ghylymyn empirikalyq,  mazmúndau qalyptan teoriyalyq, evristikalyq manyzy bar ghylymgha ainaldyrdy.

 

- Oqyrmangha týsinikti bolu ýshin, mysal keltirseniz...

Serikbol ashqan kóptegen janalyqtardyng biri - qazaq halqynyng anyzdyq atasy Alasha hangha qatysty. Alasha han qazaqtyng alghashqy hany ghana emes, onyng esimi osy etnostyng ekinshi esimine (patroniym) ainaldy. Qazaq ózderin «Alash balasymyz» dep, taypalar birligin «Alty Alash» dep ataghan. 20 ghasyrdyng basynda qazaqtyng ruhany elitasy Alash-Orda úiymyn qúryp, dәl sol atpen memleket úiystyrugha  úmtyldy. Al keng taralghan anyzdargha den qoysaq, Alasha hannyn, bizding últymyzdyng aty alapes aurumen baylanysty eken. Bir týrli  jaghymsyz jaghday. Serikbol bolsa Alasha hannyng bastapqy beynesi kýntektilikpen baylanysty ekenin, ol - búl dýniyege ýilesimdik pen tәrtip ornatatyn kýntekti qaharman (solyarnyy geroy), qogham qúratyn sanatker (kuliturnyy geroy) ekenin ghylymy týrde búljymastay etip dәleldedi. Onyng alashúbarlyghy, keybir basqa foliklorlyq keypkerlerding týktiligi siyaqty - sol kýnnen taraghan qaharmannyng belgisi. Keyingi foliklorda alghashqy  sipaty úmytylyp, qarabayyrlanyp (demifologizasiya) alapespen týsindirile bastaghan.

 

Búl jerde Maghjannyng óleni eske amalsyz týsedi:

Erte kýnde otty Kýnnen Gun tughan,

Otty Gunnen ot bop oinap men tugham...

Men - Kýn úly, kózimde kýn núry bar...

 

IYә, aqyn mifologiyadan habary bolmasa da, sol bir aqiqatty týisikpen sezgen.  K.G. Yung búny «arhetip kollektivnogo bessoznatelinogo» dep ataghan. Arhetip degenimiz  kóneden kele jatqan,  halyqtyn týpsanasynda myndaghan jyldar saqtalyp, anda-sanda janghyryp otyratyn beyneler, qúrylymdar. Olardyng janghyrghany sol halyqqa qút ta boluy mýmkin, halyqtyng janadan týleuine әkelui mýmkin, sananyng indetine de ainaluy mýmkin. Jalpy Serikboldyng bir maqsaty - qazaqtyng sanasyn janghyrtatyn ruhany tetikterdi tabu boldy. Bir ghasyr búryn alashshyl aqyndar «Oyan, qazaq!» dep tebirense, Serikbol mifti «dúrys taldau arqasynda býgingi, pende qazaqtyng qanynda, tәninde, týisiginde oryn alyp, biraq әreket jasaugha dәrmensiz bolyp otyrghan «basqa (mәngi) qazaq» - «ishki qazaqtyn» nemese «arghyqazaqtyn» tanymy men senimin oyata alamyz», - dedi. Al,  «Mifke oralu» - siqyrly, qasiyetti jәne tanghajayyp el - Jarqyn Qazaq eline - «Mәngi elge» qaytyp oralu degendi bildiredi.

Kiyeli Qazaqtyng Mәngi eli - realdy geografiyada emes, bizding sanamyz ben týisigimizde, yaghny әrbir qazaqtyng ishinde ornalasqan, әbden túmshalanyp, shang basyp, tanylmay jatqan «ishki elimizde». Mine, mifologiya - osynday kiyeli kenistikti qaytadan tanyp biluge jol ashyp beretin kiltterding ishindegi negizgisi» dep jazady.

 

- Ghajap sóz eken... Sonda Serikbol ýshin mifologiya - qazaqtyng sanasyn oyatatyn ruhany tetik, bizding ghylym men óner, әdebiyetimizdi janghyrtatyn qúral ghoy...

Serikbol ózi «Arghyqazaq mifologiyasynyn» kirispe sózinde bylay jazady: «Áriyne men aitqan qisyndar - býkil qoghamnyng dertin jazatyn emdeu tәsili emes, «emin taptym» desem, Qúdaydyng aldynda da, adamnyng aldynda da kýpirlik bolar edi. Biraq... últymyzgha tәn paryqsyzdyqty bәsendetuge bolady ghoy dep oilaymyn, ýmittenemin».

Mysaly, qazaq tili turaly kóp aitylyp ta, jazylyp ta jýr. Serikbol búl tarapta da biregey oy aitqan. Birinshiden, ol qazaq tili, qazaq sózi myndaghan jyldyng aqparatyn saqtaghanyn kórsetedi. Ghalym ýshin bizding tilimiz - mifologiyany qalypqa keltiretin birden bir qúral. Qarapayym bolyp kórinetin sózding tylsymyn ashqanda adam amalsyz tanqalady eken. Mysaly, Batys ghylymy kóp jazghan, kóptegen kóne qúdaylardyng esimderine jәne mifologiyalyq úghymdargha (ataqty Valigalla, Eliysey jazirasy, Elizium siyaqty) negiz bolghan «indoeuropalyq» kóne týbir «el», «val» kәdimgidey týrikting «ólu» degen sózinen shyqqan eken.

Zertteushi bir tanbadan býkil  sózimizdi, al bizding sózderden basqa, adamzat tarihynda «jetekshi rólge» ie halyqtardyng eng keremet degen sózderin shygharady. Jәne bizding babalarymyz sózderdi jaratqanda olardan әldeqayda kóp bilip, sózge әldeqayda kóp maghynany engizgenin dәleldeydi.

Serikboldyng ózi jazghanday: «Qazaq tilining jekelegen sózderin saralay kele maghan tap bolghan, meni tandandyrghan oy «osy qazaghymnyng tili ónin ainaldyrghan tazsha-bala siyaqty eken» degenge say edi... Qazaq tili - auyldyng anqyldaq shalynyng tilindey tym qarapayym, tym qarabayyr, tym sozylynqy siyaqty. Biraq búl syrttay qaraghandaghysy ghana. Qazaqtyng kez kelgen qara sózining qabyghyn qyrsan, onyng astynda jyltyraghan altyn kórinip túrghanyn kórip tang qalasyn... Qazaq tili - ekindi til, yaghny tuyndy til. Ol kóne júmbaq tilding qarabayyr, kýndelikti tilge ainalghan týri. Qazaq tili - arghy dýnie tili. Biz ony qarapayym sózderdin   ejelgi maghynasyn anyqtau arqyly kórsettik te. Al dәstýrli ejelgi tanym zandylyghy boyynsha bir nәrse bir dýniyeden ekinshi dýniyege ótkende, ózining bolmysyn týbegeyli týrde qarama-qarsy sipatqa ózgertedi. Álgi Alpamys batyr o dýniyede qalay tazsha balagha ainalyp ketse, qazaq tili arghy dýniyeden myna jalghan dýniyege kelgende ónin ainaldyryp, qarabayyr til bolyp kórinedi. Aqiqatynda ol - asyl da júmbaq til».

Qazaq tilin ýiretu, nasihattau maqsatynda nebir jobalar tiyanaqtalyp jatyr. Biraq Serikboldyng búl iydeyasyna sayatyn bir ghana «Qobylandy» - jatqa» degen joba bar. Onyng avtory jәne jetekshisi - ónertanushy Zemfira Erjan. Ol ózi óte qyzyq jәne kirpiyaz adam, bes úrpaqtan beri - óner salasynda júmys istep kele jatqan qala ziyalylarynyng әuletinen. Ájesi - aktrisa, marqúm әkesi - suretshi, sheshesi de belgili aktrisa - Nuketay Myshpaeva. Zemfira Almatyda tuyp ósken, Mәskeude oqyghan, segiz jylday jalghyz ózi jeke ónertanu jurnalyn shygharghan adam. Ol sanaly týrde tughan tiline qaytyp kelgen, jalghyz qyzy qazaq mektebinde oqidy. Zemfiranyng jobasynyng  iydeyasy tómendegidey: qazaq tilin kýndelikti, ya kense tili retinde emes, kiyeli da kórkem til retinde ýiretu, qazaq tilinen az-maz habary bar adamdy birden til ghalamyna engizu.  Jobagha qatysushylar әr sabaqqa jyrdyng 30 jolyn jatqa jattaydy, kelesi 30 jolyn audarugha tyrysady. Jobagha lingvist Anar Fazyljanova qatysady, ol kónergen, sózdikterde joq sózderdi týsindiredi, men bolsam, mәdeniyettanushy retinde jyrdyng miftik, yrymdyq, filosofiyalyq qatparlaryn týsindiremin. Ótken jyly eki aiday birqatar biznesmendermen tәjiriybe sabaqtardy ótkizdik. Bir qyzyghy, jobamyz turaly qazaqtildilerden «býl mýmkin emes, ózimiz jyrdyng maghynasyn, sózderin onsha bilmeymiz, orystildiler ony qaytedi, búl tym qiyn, keregi joq nәrse» degenge sayatyn sóz estidik.

Al orystildi adamdar búl jobagha qinala-qinala kirse de,  qazir jalghasyn súrap jatyr. Mysaly, jobamyzgha bir, jasy kelgen, iri dýniyejýzilik kompaniyanyng Qazaqstan men Orta Aziyadaghy diyrektory, birneshe shet tilin biletin әiel adam qatysqan. Qinalghanyn kórseniz. Búrynda birneshe ret qazaq tilin ýireneyin dep talpynghan. Osy joly da dengeyi tym tómen ekenin kórip, qosymsha ózine múghalim jaldaghan.  Jyrdyng bir-eki jolyn aityp beru ol ýshin qol jetpes asqar tau bolyp kórindi. Jobadan ketip qala ma dep te oiladyq. Biraq namysqa tyrysty, jәne de janadan tughan nemeremmen qazaqsha ghana sóileskim keledi, qazaqsha ertegi aitqym keledi dep jýrdi. Bir-eki aidan keyin ol Qoblandynyng әkesi Toqtarbaydyn zarly sózderin әnge salyp aitqanda bәrimiz tanqaldyq.

Týsinesiz be: múnday adamdardy qorqytyp qazaq tilin ýirete almaysyz. Kóp bolsa, shetelge ketip qalady, býkil jaghdayy jasalghan adamdar. Olargha qazaqtyng Batys halyqtarynan aspasa kem soqpaytyn ruhani, kórkem baylyghy bar, oghan teq qana qazaq tili arqyly jetuge bolady dep kórsetu kerek. Jәne de túrmystyq  problemalardy bayaghyda sheshken adamdarda bir ishki kriziys  bolady (ony psihologiyada qyryq jastan asqan adamnyng kriziysi deydi). Ómirlik mәngi súraqtargha adam janadan jauap izdey bastaydy, sol kezde bizding jobamyz adamnyng ishki súranysyna dóp keledi.

Sabaq kezinde jyrdyng bir kiltipanyn týsindirip jatqanda, bir biznesmenning  janynda otyrghan adamgha tanqalyp «Kryshu snosiyt» degenin estip qaldym. Sonda kýni boyy antikrizistik mәjiliske qatysyp, ekonomika mәselelerin taldaghan adamgha qazaqta «túyaq» degen sózding simvoldyk astary, onyng metafizikamen, shoghym tanbamen; atty qúrbandyqqa shaludyng kóne yrymymen baylanysy turaly әngime shynymen basqa bir dýniyege jetelegendey boldy ma dep oiladym. Kýndelikti súrqay tirshilikte jýrgen adamgha búl jobagha qatysqan shynayy intellektualdik, qyzyqty oqigha.

Al orystildi biznes, mәdeni, sayasy elita  ana tilin shyn kónilden ýirenip jatsa, jyr joldaryn sózderine qosyp jatsa basqalargha ýlgi bolmay ma. Zemfira sol ýshin qazir aqsha izdeude, jobagha qatysushylardyng ishki dýniyesi qalay ózgeretinin kórsetetin realitiy-shou siyaqty  derekti serial týsirgisi keledi.

Aytpaqshy  jyrdy әndetip aitqan biznesmen әiel keyin bizdi taghy da tanqaldyrdy. Qazaq tilining jaghdayyn talqylaghan bir pikirsayysta  orystildi qazaqtar últty tyghyryqtan shygharudyng nebir «jobalaryn» úsynyp jatqanda ol algha shyghyp «Búnyng bәri de beker sóz. Kóp sózdikke úrynbay, bәrimiz qazaq tilin ýirenuimiz kerek. Basqa jol joq» dedi. Búny  biz siyaqty adam aitsa jóni basqasha bolatyn edi. Al sol ortada belgili, kýnde shetelge baryp túratyn biznesmen aitqannan keyin, bәrining auyzdary jabylyp qaldy.

Serikbol aitqanday «Qazaq tili - eki  dýniyening arasyndaghy jol. Onyng birinshi - kirer esigi - tym tar, tym alasa, kirgennen keyin jýrer joly da tar dәliz siyaqty... Biraq tar ýngir jol qadam basqan sayyn keneyip biyiktey beredi. Shyghatyn tesik - Ýlken Qaqpa. Yaghny til bilu ýshin de, qazaq bolu ýshin de tar tesikke ekpettep kiresin, onyng esesine shyqqanda ensendi biyik ústap, tik shyghasyn. Búl - qayta jaralu, inisiasiyalyq (jetpektik) synaq».

 

Búl ghalymnyng teq  qana orystildi qandastarymyzgha aitqan sózi emes, óitkeni  «qazaq tildi ortada ósken, qazaqsha sauat ashyp, bilim alghan, qazaqsha sóileytin pendenin  qazaqtyghynyng da onyp túrghandyghy shamaly. Qazaq bolu - tek qazaqsha sóileu emes, adam janynyng erekshe kónil kýiine týsu...»

 

Súhbattasqan - Núra Matay, «Abay-aqparat»

 

0 pikir