Seysenbi, 19 Qantar 2021
Biylik 3545 0 pikir 18 Mausym, 2015 saghat 11:05

«SYGhANAQ» MEYRAMY

Mәngilik eldin  qalyptasyp, memleketik mәrtebesin saqtap túruyn aiqyndaytyn kórsetkishterding biri – onyng negizi qalanghannan bastalghan tarihymen  sipattalady. 

Qazaq elining tarihy sonau XV ghasyrdyng 60 jyldarynyng ortasynda Kerey han men Jәnibek han qol astyndaghy ru-taypalarmen ózbek memleketinen bólinip, Shu ónirine kóship kelip, jeke handyq kóteruden bastalady. 1965 jyldyng kókteminde bólinip shyqqan qazaq júrty Kereydi han etip saylaydy.

Mine, osy oqighadan bastalghan qazaq handyghynyng qúryluyna biyl 550 jyl toldy, osynday mereytoydy ótkizu maqsatynda respublikalyq komissiya qúryp, toylata bastadyq. Búl merekeni aldaghy uaqyttarda da osynday melekettik dengeyde,  últtyq sipatta jәne jalpy halyq bolyp toylaudy dәstýrge ainaldyrsaq, búl meyram jalpy elding simvolyna ainalar edi. Ol ýshin eng birinshe kezekte jyl sayyn osy meyramdy ótkizetin naqty bir kýn belgileu kerek.

Qazaq handyghynyng qúrylghan merzimin negizge alatyn bolsaq, búl oqigha mólshermen 1465 jyldyng kóktem-jaz ailaryna túspa-tús keledi, yaghny osy merzimdi jәne tómende keltiriletin derektermen tújyrymdardy eskere otyryp, búl kýndi 4 shildege qoygha bolady.

Memleketting kórinisin aiqyndaytyn, elding órkeniyetinen bastau alyp, tamyry terende jatqan el mәdeniyetining ókili ekendigin bayan etetin kórsetkish – halyqtyng  bolmysyn aiqyndaytyn últtyq merekeler. Múnday merekelerge Avstriyanyng «pflasterspektakel», Qytaydyng jәne jalpy shyghys elderinin  «aq ay meyramy», Irlandiyanyng «Áulie Patrik kýni», Braziliyanyng «Rio De Janeyro Karnavaly», Venesiyadagha karnaval, Niyderlandiya patsha kýni, Perudegi kýn festivali, Ontýstik koreyanyng Ejelgi Choson kýni (memleketting qúrylghan kýni), Mongholiyadaghy naadam t.s.s. әlemge әigili, sol eldi, últty tanytatyn merekelerdi mysalgha keltiruge bolady.

Tәuelsizdik alghanymyzgha kóp uaqyt bolmasa da, bizding elde ótkiziletin resmy mereytoylardyng toylanuy jyldyn-jylgha keneyip jatyr. Degenmen de qazirgi kezde elimizde ótkiziletin memlekettik dengeydegi resmy 12 merekeni toylanu dengeyine baylanysty alyp qarasaq kelesidey pikirler tuady.

1, 2 qantar – Jana jyl

9 mamyr – Jenis kýni

7 qantar – Rojdestvo Hristovo

6 shilde – Astana kýni

8 nauryz – Halyqaralyq әielder kýni

30 tamyz – Konstitusiya kýni

21, 22, 23 nauryz – Nauryz meyramy

24 qyrkýiek – Qúrban ait

1 mamyr – Qazaqstan halyqtar birligi kýni

1 jeltoqsan – Birinshi Preziydent kýni

7 mamyr – Otan qorghaushylar kýni

16, 17 jeltoqsan – Qazaqstannyng tәuelsizdik kýni

 

Jana jyl, Rojdestvo Hristovo, Halqaralyq әielder kýni, Otan qorghaushylar kýni, Qúrban ait meyramdary halyqaralyq sipattaghy merekeler bolyp tabylady jәne búl meyramdar bizde memlekettik dengeyde ótip, dәstýrli týrde toylanady. Nauryz meyramy aua-rayynyng qolaysyz kezenderinde, kóktemning qary erip, jer ezilgen,  mal tóldetu, egin egu qarsanynda qarbalas sәtke jәne ata–babamyz aitqanday «juannyng jinishkerip, jinishkening ýziletin» uaqytqa sәikes keledi.  Osy sebepterden shashyranqy týrde bireu erte-bireu kesh, bireu tipti sәuir aiyna qaldyryp toylatyp jatady. Sodan da ma, nauryz meyramyna halyqtyng qúlshynysy bәsen.

6 shilde - Astana kýnin alyp qarasaq, ol bir kýn ghana atap ótiletin demalys jәne tek astana kýni bolghandyqtan Astanadan basqa ózge ónirlerde nemqúraylylyq bayqalady. Konstitusiya kýni men Birinshi Preziydent kýni de bir kýn ghana toylanady jәne búl meyramdar resmy sipatqa basym.  Al Qazaqstannyng tәuelsizdik kýni Jana jyl meyramynyng әserinen eskerilmey qalyp qoyatyny barshagha mәlim.

Al elimizge qatysty, últqa tәn meyramdar, yaghny halyq jyl boyy kýtip, janúyasymen, ýlken-kishi barlyghy qatysa otyryp, shynayy niyetpen, patriottyq sezimmen, ruhani, kónildi demalys alatyn, jyl mezgilderding eng bir qolayly kezenine sәikes keletin,  aptalap toylanatyn últtyq mereytoy joq pa sonda degen súraq tuady. Osy súraqqa tereng mәn berip, den qoyatyn bolsaq jogharyda atalghanday últtyq bir meyram jasaudyng qajettiligi tuady. Barlyq jaghdaydy jan-jaqty zerdeley kele, múnday meyramdy ótkizuge eng qolayly merzim dep shilde aiynyng basyn aitugha bolady.

1990 jyldyng 24 sәuirinde Qazaq KSR Jogharghy kenesi alghash ret Preziydent lauazymyn bekitip, oghan Nursultan Nazarbaevty taghayyndaghan. Odan keyin, 1991 jyly 1 jeltoqsandaótken alghashqy jalpy halyqtyq saylauda, 1999 jyldyng 10 qantarynda ótken ekinshi rettik kezekten tys saylauda, 2005 jyldyng 4 jeltoqsanynda ótken ýshinshi rettik saylauda, 2011 jyldyng 3 sәuir kýni ótken kezekten tys saylauda jәne jaqynda 2015 jyly 26 sәuirde merzimnen búryn ótken saylauda jeniske jetip Elbasy Nursultan Nazarbaev Preziydenttikke qayta saylanyp otyrdy. 2010 jyly 15 mausymda Preziydentke Elbasy (últ kóshbasshysy) ataghy berildi.

Osy atalghan uaqyttardyng barlyghynyng da manyzy bar, barlyghy da Elbasyna qatysty airyqsha kýnder bolghandyqtan, Birinshi Preziydent Elbasy (Últ kóshbasshysy) kýnin 1 jeltoqsannan 5 shildege auystyrudy úsynamyz.

            Sonda, 4 shilde – Qazaq handyghynyng qúrylghan kýni, 5 shilde -  Birinshi Preziydent kýni, al 6 shilde – Astana kýni, yaghny 3 mereytoy qatarynan keledi. Áriyne, 3 mereytoydyng bir mezgilde ótui ynghaysyz, kezekpen bólip-bólip, ýsh kýnde birinen song birin ótkizuding qisyny kelmes. Sondyqtan ýlken mereytoydyng mәn-maghynasyn, qúrylymyn saqtay otyryp, birynghay ataumen ótkizu qay jaghynan alyp qarasaqta ynghayly. Mysaly, sonau qazaq handyghynyng qúryluynan bastap qazirge deyingi qazaq elining tarihyna ýnilsek, múnday eldik, últtyq sipattaghy meyramgha «Syghanaq meyramy» atauy layyq.

«Syghanaq» atauy ejelgi týrikshe «Qamal, qorghan» degen maghynany bildiredi. Tarihta «Ol – ejelden beri qypshaq (qazaq) handarynyng astanasy» dep jazylady. Qazaq handyghy Syghanaqta qúrylghan. Syghanaq qazaqtyng alghashqy memleketi – Aq Ordanyng astanasy bolghan. Syghanaq júrty tarihy әdebiyette «Alash eli» atandy. Qazaq týsiniginde «Alash» úghymy «qazaq» atauynyng balamasy bolyp tabylady. Sondyqtan, tarihy derekterge sýiensek, Alashtyng astanasy Syghanaqty qazaqtyng ejelgi astanasy dep tanugha tolyq negiz bar.

Demek, «Syghanaq meyramy» Qazaq handyghynyng qúryluynan bastap, tәuelsizdigin alghan kezge deyingi tarihyn, Qazaqstan el bolyp tanylghannan keyin jetken jetistikterin, baghyndyrghan biyik belesterin, onyng damuynda ýlken ról atqarghan túlghalardy  qamtityn, tarih qoynauynyng tereng qatparynda әlemdik dengeydegi ózindik oryny bar ýlken mereytoygha ainaluy ghajap emes.

Basqasha aitqanda, «Syghanaq meyramy» memlekettik rәmizder siyaqty, memleketting tәuelsizdigin bildiretin, naqty tarihy oqighany bayandaytyn, ózara ýilesimde ornalastyrylghan qúrylymdary bar, balama rәmiz tәrizdes bolyp qalyptasady. 

 

Mizambek UATHAN

Abai.kz

0 pikir