Jeksenbi, 18 Sәuir 2021
Biylik 3356 0 pikir 30 Mamyr, 2016 saghat 09:26

AZATTYQTYNG ARQASÝIER ÝSh BÚTAGhY

Biyl egemen bolghanymyzgha  - 25 jyl. Osy shiyrek ghasyrda egemen elge tәn basty 3 sayasy faktor qalyptasyp ýlgermedi, olar: ÚLTTYQ BURJUAZIYa, ÚLTTYQ ELITA, ÚLTTYQ TÚTASTYQ.

ÚLTTYQ BURJUAZIYa

Últtyq burjuaziya últtyng materialdyq iygiligin jasaqtap, molaytady әri qorghaydy; ÚB bolmaghan elding baylyghy ústaghannyng qolynda, tistegenning auyzynda ketedi. ÚB-sy bar elge investisiya izdep, sharq úrudyng da, ótirik-shyn qaqsaudyng da keregi joq. Óitkeni, ony tartatyn da, iygeretin de  - últtyq burjuaziya. Bizding elde onyng belgileri retinde «jas týrkiler» qalyptasa bastaghan-dy, alayda 2001 jyly ýlken kýieu arandatyp, Qazaqstanda «burjuaziyalyq revolusiya» bola jazdap, túnshyqtyryldy da, sonymen birge jalpy burjuaziyalyq ýrdis auyzdyqtaldy. Biylikke odan qorqynyshty nәrse bolmady. Aqyrynda ony balapan basyna, túrymtay túsyna pyshyratty.

Búl óskindegen burjuaziya qazaq halqynyng mandayyna HH ghasyrdaghy Alashorda burjuaziyasynan keyingi payda bolghan últtyq tap edi...

Qazaqstanda mol mýmkindik bola túra, biylikting jarghaq qúlaghy jastyqqa tiymey Orta-shaghyn biznesti damytudy qolgha alghan talay baghdarlamalar men sharalar nege nәtiyje bermeydi? Óitkeni, búnyng nәtiyjesi retinde últtyq burjuaziya qalyptasar edi de, ol avtoritar biylikting qas dúshpany bolary anyq. Sondyqtan sóz jýzinde orta tapty qalyptastyru bolghanmen, is jýzinde ol eshqashan qolgha alynbaydy, jekedara biylik túsynda alynuy mýmkin de emes.

Sóitip, últtyq orta taptyng iygeruine jatatyn qyruar baylyq pen resurs biylikting ainalasyndaghylardyng qolymen, solardyng aralasymen talan-tarajgha úshyrady, tonaldy, úrlandy. Onyng býgingi resmy kórsetkishi – 140 milliard AQSh dollary, yaghny últtyq qordyng 2 ese mólsherindey kapital. Kózge týspegeni óz aldyna.

Azdy-kópti qarasy kóringen burjuaziyalyq top jekedara biylikting uysynda, onyng qabaghynsyz eshtenege tyrp ete almaydy. Tipti, olardyng qayyrymdylyq etuge de qaqylary mardymsyz. Tyrp etkenderi elden alastaldy.

Búnyng barlyghy eldegi materialdyq resurstyng monopoliyalyq týrde baqylauda ekendigin kórsetedi. Demek, jekedara biylik eshqashan eldegi materialdyq baylyqty halyqtyng iygiligine jarata almaydy әri jaratugha kirisken kýshterdi  qudalaydy. Búl – sol sipatty biylikting ózin ózi qorghaugha mәjbýr etetin mindet. Sebebi, eldegi resursty halyqqa jaratqan sәtten bastap, jekedara biylik pyshyray bastaydy, orta tap qalyptasady, al ol demokratiyalyq prinsipti kóktetetin  birden bir qúnarly topyraq bolar edi.

Eger elde orta tap qalyptasqanda, basqasyn bylay qoyghanda jerding rәsuә boluy, әrkimge satyluy, jalgha taratyluy ondy-soldy oryn almaydy. Jerge de qojayyn әlgi orta tap bolar edi. Sondyqtan býgingi ózekti bolyp otyrghan Jer mәselesi eshqashan oidaghyday sheshimin taba almaydy... eger de elde orta tap qalyptasyp, baylyqqa baqylaushy sol bolmayynsha.

ÚB – elding materialdyq iygiligin qorushy kýsh.

 

ÚLTTYQ ELITA

Últtyq elita – halyqtyng әkesi, elding abyzy, memleketting ruhany qalqany. Biz elita retinde sovettik úghymnyng jeteginde, intelliygensiyany ataumen shektelip jýrmiz. Alayda, búlar - moynyna qarghy bau taghyp, qolyna diplom ústaghandar emes, halyqty sonyna erte alatyn, auyzynyng duasy bar, memleket mýddesi jolynda tәuelsiz ashyq payymy bar top. Búl – últtyng abyroyly da ardaqty azamattary ghana emes, eng bastysy búlar - memleket mýddesin qorushy kýsh.  Memleket sayasatyn halyq iygiligi túrghysynan baqylaushy, yqpal etushi tarap. Búlar jay ghana pikir aityp qoymaydy, teris sayasatqa ýzildi-kesildi qarsylyq tanytady, qajet bolsa qúrban bolady. Qúrban bolghan alashordashylardy, Shyghys Týrkistan qúrushylardy alynyz.

Jekedara biylik túsynda elita qayshylyqqa kelmey túra almaydy, óitkeni, avtoritarlyq biylik memleket mýddesin eshqashan tolyq qorghamaydy, ony óz mýddesi túrghysynan shashau shygharady. Osy tústa memleket mýddesin qorushy elita ýnsiz qalmaydy, tarihy óz missiyasyn oryndaydy.

Avtoritar biylikti qogham elitanyng basy jerge jetkenshe tynshymaydy. Ony shynayy bolmysynan ajyratyp, elitany torghay ýrkitetin egindegi qaraqshy keypine týsiredi.Ony ózine qyzmet etkizip, elitany aluan joldarmen búghaulap ne joyyp tynady.

Sondyqtan da últtyq elita jekedara biylik túsynda barynsha әlsirep, meylinshe túqyrtylady. Sóitip, halyq jetim qalady. Búqara kóringenge jәutendep, sózin sóilegen bala-shaghanyng ózin batyr tútady, ony elita sanap, ózin ózi aldausyratady...

 

ÚLTTYQ TÚTASTYQ

Memleket qúraushy basty ýshinshi faktor – últtyng tútastyghy. Bizding qogham últ pen etnosty әli kýnge shattastyrudan tanbay keledi. Últ memleket qúrushy týrli etnostan túruy yqtimal birtútas halyq. Mústapa Shoqay ortaaziyalyq etnostardy birynghay memleketke biriktirip, Úly Týrkistan qúrudaghy maqsaty, sol júrttardy bolashaq birtútas últ retinde qarastyrghany sondyqtan edi. Áriyne, últ keyde jalghyz etnostan da túrady, mysaly - Japoniyadaghy japondar.

Jekedara sipatty biylik tabighy jolmen, shynayy ýderispen eshqashan etnostardy biriktirip, birtútas últ qúray almaydy. Sondyqtan olardy ylghy da jekedara qarap, jekedara biyleydi. Avtoritar tap ortaq memleket qúrugha mýddeli etnostardan zәredey qorqady, óitkeni,  onday tútastyq bir mýddege birlesken últty qalyptastyryp, kýnderding kýninde ózimshil avtoritar biylikting ózin qúrtyp tynady. Mәselen, 2016j 24 sәuirde nemese 21 mamyrda tek qana qazaqtar shyqpay, olargha basqa da etnostar birigip talap qoysa, ne bolar edi? Nәtiyje mýldem basqasha bolary sózsiz. Sondyqtan olardy «assambleya» syqyldy jalghan memorgan qúryp, emeksitip basqaru tiyimdi.

Sayyp kelgende, jekedarashyl biylik - memleketting qas dúshpany. Óitkeni, memleketti kýsheytuge qajetti biz ataghan basty faktorlargha  ol eshqashan ymyrashyl kózqarasta bolmaydy. Tabighaty oghan jibermeydi.

Erghaly Serik

Abai.kz

0 pikir