Júma, 7 Qazan 2022
Mәiekti 8592 0 pikir 2 Qazan, 2015 saghat 16:48

BILIM MINISTRINING ATASY - SÁRINJIP AQYN BOLGhAN

ONYNG "SARYARQA" DEGEN EPIKALYQ DASTANY BAR...


 

Qazaqstanda qoldan «Túlgha» jasau óneri damyp ketken eken. Astanadaghy L.Gumiylev atyndaghy Euraziya últtyq uniyversiytetining professory Serik Negimovtyng «Sәrinjip aqynnyng «Saryarqa» dastany jәne dәstýr jalghastyghy» atty maqalasy bar. Tómendegi aitpaghymyz osy maqaladan órbimek.

Endi bir qúlaq estigen әngime: ótken aidyng basynda Almatydaghy jaldamaly pәterimizge bir ýlken aghamyz qonaqqa kelgen-di. Jәne ózimiz syndy әdebiyetting manayyndaghy jas jigitter jinaldy. Ángime barysynda «qoldan túlgha» jasau óneri jayly sóz boldy. Sonda bir jigit 2014 jyldyng kókteminde Astanadaghy Euraziya uniyversiytetining professory Serik Negimov Qaraghandy ónirine kelip, «Qaraghandy-Bolashaq» uniyversiytetining filolog-studentterin qasyna alyp, eldi mekenderge foliklorlyq ekspedisiya jasaghan eken. Yaghni, auyldaghy kónekózderden Sәrinjip Ázbergenúly esimdi «Aqyn» shygharmashylyghyn jinastyru. Eske salayyq, Aslan Bәkenúly Sәrinjipov - Qazaqstan Respublikasynyng Bilim jәne ghylym ministri. Qyzmetine 2013 jyldyng 7 qyrkýiek sanynda taghayyndaldy. Jyl ótkennen keyin Euraziya uniyversiytetining professory tarihtan ózining әdil baghasyn ala almaghan, halyq bilmeytin, biraq, shygharmashylyghy el auyzynda jýrgen «Aqyn» jayly zertteu júmysyn jazudy qolgha alypty. 
Juyrda kitaphanagha baryp, gazet-jurnal aqtaryp otyryp, professordyng myna maqalasyn oqyghanda, әlgi әngime eske týsti. 
Sәrinjip Ázbergenúly turaly bilu ýshin «gugl» mәlimetine sýieneyik: 
1) Sәrinjip Ázbergenúly (1862-1935) – aqyn. Qarakesekting Kәrsen ruynan. Shet audarghandaghy Taghylytauynyng baurayynda tughan. Jastayynan óner quyp aqyndyqty ózine múrat etken. Ataqty Narmanbet, Diya qajylardyng túrghylas zamandasy. Sәrinjipting kóptegen óleni әleumettik tensizdik taqyrybyn qamtidy. Qazan tenkerisi bastalysymen aqpen qyzyldar arasyndaghy keskilesken úrystar jergilikti halyqqa ýlken zobalang tughyzghan bolatyn. Sol birqatar týnek zamanda Shu boyyna qonys audarugha mәjbýr bolghan qazaqtardyng ata-mekendi qimay qoshtasuy Sәrinjip aqyn: «Kýn barma qayta oralar keng mekenge, Búl jerde bala tuyp, er jeter me, Jónkilip jaudan ýrkip, audyq qoy biz . Erkimen jerin tastap el keterme...» - dep suretteydi. Arqagha qayta oralghan elmen birge tughan jerge jetken Sәrinjip aqyn «Jasterek» újymsharyn úiymdastyrushylardyng biri bolghan. Aqynnyng shygharmalary kaghaz betin kórip, jaryqqa shyqpaghan Sәrinjip ózi tughan ónirde dýnie salyp , Taghylynyng baurayyna jerlengen. Derekkózder
Qaraghandy. Qaraghandy oblysy: Ensiklopediya. - Almaty: Atamúra, 2006. ISBN 9965-34-515-5

2) Ázbergenúly Sәrinjip 1862 jyly Shet audany Taghyly tauynyng baurayynda tughan. Jastayynan óner quyp, aqyndyqty ózine múrat tútqan. Ataqty Narmanbet, Diyaqajy aqyndardyng túrghylas zamandasy, olarmen aralasyp túrghan. Kóptegen óleni әleumettik tensizdik taqyrybyn qamtyp, surettegen. Arqagha qayta oralghan elmen birge tughan jerge jetken Sәrinjip aqyn «Jasterek» újymsharyn úiymdastyrushylardyng biri. Aqynnyng shygharmalary kózi tirisinde qaghaz betin kórip, jaryqqa shyqpaghan. Soghan qaramastanbiraz shygharmalary býgingi kýnge jetken. (Derekkózi: Shet audany: ensiklopediya – Almaty: Qazaqparat, 2011.-74 b.) 
Qazaqstannyng Bas múghalimi ózining atasynyng aqyn bolghanyn bilse, nege osy kýnge deyin ony nasihattamady eken. Aslan Bәkenúly – ekonomika ghylymdarynyng kandidaty, birneshe tildi erkin mengergen emes pe?! (Biraq, Memlekettik tilge shorqaq! Eger atasy aqyn bolsa, atasynyng óleng jazghan Ana tilin nege bilmeydi?) Al, Serik Negimov degen «danyshpan» kim dep otyrghan bolarsyz, endeshe, tómendegi derekke qaranyz: 


Serik Negimov (13.7.1948 j.t., Soltýstik Qazaqstan oblysy Uәlihanov audany Shapay auyly) – filologiya ghylym doktory (1992), professor (1994).
1994 - QR Bilim beru isining ýzdigi
1999 - Qazaqstan Áleumettik ghylym akademiyasynyng akademiygi
1972 - QazMU-dy (qazirgi QazÚU) bitirgen
1972-1992 Qazaqstan Ghylym Akademiyasy-nyng Ádebiyet jәne óner institutynda agha laborant, kishi, agha ghylym qyzmetker, bólim mengerushisi (1972–1992),
1992–1997 Qazaq memlekettik qyzdar pedagogikalyq uniyversiytetinde kafedra mengerushisi ,
1997–1999 Euraziya últtyq uniyversiytetinde kafedra mengerushisi
2000–2005- QazÚU-da professor qyzmetterin atqardy.
2005 jyldan Euraziya últtyq uniyversiytetinde professor qyzmetinde. Ghalymnyng ghylymy enbekteri halyq auyz әdebiyeti taqyrybyna arnalghan. «Aqyn-jyraulyq poeziyasynyng beynelilik-kórkemdik jýiesi» taqyrybynda doktorlyq dissertasiya qorghady. 400-den astam ghylym jariyalanymnyng avtory. 
Serik Negimov ózining ghylymy qyzmetine say ministrimizding atasyn tiriltip, onyng shygharmalaryn tughan elimen qayta qauyshtyrmaq eken. Biraq, tarihy derekke sýiensek, Sәrinjip Ázbergenúly – aqyn bolghan emes, múghalimdik qyzmet eken jan. Onyng Sәken Seyfullin jazbasha aitysqandyghy jayly derekte bar deydi-mys. Al, Neimovtyng aituynsha, Saryarqa – súlulyqtyng kórmesindey, júmaqtyng baqshasynday. Aqyn Sәrinjip Ázbergenúly (1862 – 1935). Halyq, Zaman, Últ, El atynan sóilegen. El jadynda «Saryarqa» atty tarihy dastany (1919) saqtalghan. Dәuirnamalyq sipaty airyqsha. Kolhozshylar qozghalysyna belsene at salysqan. Shu ónirine aughan jerlesterin qaytaruda kóp enbek sinirgen. Kiyeli meken, atajúrt Saryarqany taghdyrdyng teperishinen tastap kóshu-kózinnen qandy jas aghyzady. Aqynnyng «Saryarqa» atty epikalyq dastanynda tolaghay syr, ólsheusiz qyr bar. Tarihilyq, derektilik jaghynan alghanda túiyqqa tirelgen elding jan aiqayy, sary dalanyng jylau kýii, otar kýni, kýngirt túrmysy men keleshegi shynshyldyqpen tereng bayandalghan.
Endi «Saryarqa» dastanynyng mәtinin tútastay keltirip, kórkem oiy men kelisti órnekterine kónil kózimen ýnileyik:
SARYARQA
Qolyma bismilla dep aldym qalam,

Bere gór ózing medet, Haq Taghalam.

Kórgenshe qayta ainalyp kim bar, kim joq,

Keteyin amandasyp, Arqa, saghan!

Arqanyng keyin qaldy jaylaulary,

Balausa shóbi shýigin, suy dәri.

Qozy-laq qyzghaldaqty jabyla jep,

Kenelgen býldirgenge balalary.

Arqanyng tauy – biyik, taly – alasa,

Aghady ózenderi taytalasa.

Kókqasqa tastan atyp búlaqtary,

Syldyrap byldyrlaydy jas balasha.

Saryarqa, qalghanyng ba, qayran meken,

Oralyp qayta ainalyp keler me ekem?

Ýshqoytas, Saryoba men Múqyr ózen,

Senderdi basqa jerden tabar ma ekem.

El bolyp Ýshqoytasqa saldyq egin,

Qap-qap qyp, mol astyqty aldyq tegin.

... Peyzaj, týr-týs, dybys – últtyq poetikanyng negizgi sharttary deytin bolsaq, onda «Saryarqa» dastanynda ózindik erekshelikterge, ózindik syr-sipattargha ie beynelegish-surettegish qúraldardyng tútastay jýiesi bar.
«Qazaq tilinde qazaqtyng sary sayran dalasy, birese jelsiz týndey tymyq, birese qúiynday ekpindi tarihy, sar dalada ýdere kóshken túrmysy, asyqpaytyn, saspaytyn sabyrly minezi – bәri kórinip túr. Qazaqtyng sar dalasy ken, tili de bay» - dep jazady últ aqyny Maghjan Júmabaev.
Ózi ósken tanghajayyp kerbez ólkening yaghny jer-suynyng bilgiri, tabighat tamyrshysy Sәrinjip Ázbergenúlynyng «Saryarqasy» – tabighat kórinisterining súlu tizilgen alqasy. 
Aqynnyng dýniyetanymyna, kózqarasyna, ishki jan dýniyesine oray jyrlau mәneri, stilistikasy, boyau-naqyshtary tabighy sheberlikpen jazylghan. Semantikalyq әri sintaksistik – grammatikalyq qaytalaular aqynnyng oiy men sezimin ótkirlep jibergen, polifoniyasyn bayytqan. (Tolyq núsqasyn «Júldyz» jurnalynan oqynyz)
Serik Negimovtyng janalyghyna el bolyp quanayyq. Endi Sәrinjip Aqyndy mektep baghdarlamalarynyng oqulyqtaryna engizip, ataqty «Saryarqa» epikalyq dastanyn balalalargha jattatyp, Aqyn atyndaghy mýshayra úiymdastyryp, Onyng qúrmetine arnayy medali nemese syilyq taghayyndayyq. Áy, osy 2015 jyl sonynda professor Serik Negimov «QR JOO Ýzdik oqytushysy -2015» ataghyn iyelenip, 3 million kóleminde arnayy syiaqy almasyna kim kepil?! Oi, jaraysyn, óshkendi tiriltip, janghyrtyp jatyrsyn! El bolyp quanamyz әli aq... Ol ýshin ministrimiz taqtan qúlamasyn! Al, «Qambar batyr» araghyn iship, temekesin shegip solay-aq qala bersin... Pәli, Qambar batyryng – aqyn Sәrinjipting qasynda kim eken! «Qambyr batyr» jyry emes, «Saryarqa» epikalyq dastany qazir manyzdy... Endi mektep oqulyqtaryn Serik Negimov jazatyn bolar... Aman bolsaq, ony da kórermiz... 
Ne desek te, Qazaqstanda qoldan «Batyr, aqyn» jasau auruy órship túr!!! Óleng jazbaytyn qazaq kemde-kem emes pe edi...

Negimovtyng «janalyghy» az deseniz, Qazaqstan Jurnalister odaghynyng mýshesi Qayrat ÁBILDINOV esimdi aghamyzdyng «Sәrinjip aqyn» jayly Bas gazet – «Egemen Qazaqstangha» shyqqan maqalany oqynyz....

Bir anyghy: Ádebiyetshi retinde HIH ghasyr men HH ghasyrdaghy әdeby múralardy týgel qarastyryp, oqysaq ta, Sәrinjip aqynnyng "Saryarqa" dastanyn keziktirmeppin.Eger, Siz kórip, oqysanyz, aitynyzshy. Aytpaqshy, Ghalym (Shyn ghalym) Esmaghambet Ysmayylov 1930-1958 jyldar aralyghynda Qazaqstannyng týkpir-týkpirine ekspedisiya úiymdastyryp, "Aqyndar" degen monografiya jazghan edi... Ol kitapta joq ekenin búl "aqyn"...

Qazaqstan Respublikasynyng Bilim jәne ghylym minstri bolyp Aslan Sәrinjipov taghayyndaldy» degen habardy estigende Qaraghandy oblysynyng Shet audanyna qarasty Kiyikti auylyndaghy elding eleng ete qalghany ras. Múnyng sebebi terende edi. Óitkeni, lauazymdy túlghanyng babasy Sәrinjip aqyn osy ólkening tumasy. Jәne de búl kisining jaqsy atyn múndaghy el erekshe qúrmet tútady.

«Osy júrt Eskendirdi bile me eken?» demekshi, qazaq balasy Sәrinjip aqyndy bile bermeui de mýmkin. Endeshe, «Sәrinjip Ázbergenúly kim, onyng elge qanday enbegi sindi?» degen súraqtargha shamamyz jetkeninshe jauap izdep kórelik.

Sәrinjip Ázbergenúly 1862 jyly búrynghy Qarqaraly uezining Moyynty-Sarybúlaq bolysynda (qazirgi Shet audany, Moyynty-Kiyikti óniri) dýniyege kelgen. Ákesi Ázbergen auqatty adam bolghan eken, ýsh әiel alypty. Ýsheuinen úl bolmay, birneshe qyzdan keyin Sәrinjip tughan. Kónekóz qariyalardyng aituynsha, «Sәrinjip» degen sóz qytay jibek qúrtynyng órmegi degendi bildiredi eken. Dýniyege jana kelgen sәby nәzik jәne Qúdaydan tilep alghan jalghyz bolghandyqtan ýsh anasy kóz tiymesin dep júrttan jasyryp ósiripti. Sodan jeti jasqa kelgeninde ghana jaryqqa shygharghan. Segiz jasynda auyl moldasynan sauat ashypty. On jasynan óleng jazyp, Jaratqan bergen darynnyng arqasynda el aldynda irkilmey sóilegen. Er jete kele suyryp salyp aitatyn tókpe aqyn bolghan eken.

Sәrinjip – Arqa aqyndarynyng kósh basynda túrghan iri túlgha. Ataqty Narmanbet, Diya qajynyng túrghylas zamandasy. Onyng esimi aitysker, synshy-satirik aqyn retinde belgili bolghan. Sәrinjip ótken ghasyrdyng 20-30 jyldaryndaghy búlghaq zamanda eldi túraqtandyru, újymdastyru sharualaryna belsene atsalysqan, qogham qayratkeri dәrejesine deyin kóterilgen aqyn. 1920 jyldyng basynda Kәrsón-Kerneyge (Arghynnyng qarakeseginen taraytyn ru attary. – avt.) qaraghan elding basym bóligi ataman Kolchak bastaghan aqgvardiyashylardyng jazalaushy otryadynan yghysyp, ontýstikke qaray ýrke kóshken. Arada eki-ýsh jyl ótip, el ishi tynshyghannan keyin aughan eldi atamekenine kóshirip әkelu ýshin Boranqúl batyr men Sәrinjip aqyn bastaghan, ishinde elge sózi ótken Múqash, Júmaqas, Ýsen, taghy basqa aqsaqaldar bar top Shu boyyna barady. Búlar ýisinning ataqty aqyny Mәdihannyng ýiine týsedi. Kelgen sharualaryn aityp, eki jaq birin-biri sózben qaghysyp, әzil-syqaqpen yrghasyp otyrady. Sol kezde Mәdihan auylyna kelip, at shaldyrghan qonaqtargha eki-ýsh shumaq ólendi suyryp salyp aitady. Ólenning mәtini tolyq saqtalmaghan. Bizge jetken shumaqtarynyng ózinen Sәrinjip aqyndyghy anyq angharylady.

Almaghayyp zamanda el auyp, atamekennen ýdere kóshken kezde Sәrinjip aqyn «Saryarqa» dep atalatyn ózining әigili tolghauyn jazghan. Tolghau bylaysha bastalady:

Qolyma bismilla dep aldym qalam,

Bere gór ózing medet haq taghalam.

Kórgenshe qayta ainalyp kim bar, kim joq,

Keteyin amandasyp, Arqa saghan.

Búl úzaq tolghauda aqyn elding mún-zaryn aityp, joghyn týgendeushi esebinde qayratker túlgha dәrejesine kóteriledi. Sol zamannyng ýrdisi boyynsha qazaq ýshin atamekennen ýdere kóshuden ótken qasiret bolmaghan.

Sәrinjip elining namysyn qyzghyshtay qorghaghan aqyn. Tarihtan belgili, Arqadaghy shertpe kýiding Qyzdarbek mektebining songhy mogikany, dәulesker kýishi Ábiken Hasenov zamanynda qudalaudy kóp kórgen. Kenes ókimeti eskilikti kókseytin zarlauyq kýidi elge taratty degen jeleumen osy mektep ókilderin qyryna ayausyz alghan. Ábdi, Maqash syndy sanlaq kýishiler aldymen abaqtygha qamalyp, odan keyin qyzyl jendetterding qolynan ólim tapqan. Kezek Ábikenge kelgende, búl kisi bas saughalap, kórshi qyrghyz eline ótip ketken. Sóitip, qaghynan jerigen qúlanday ózge elde shermende kýide jýrgen kýishini sol kezdegi sovnarkom Sәken Seyfullin Almatygha aldyrtyp, teatrgha qyzmetke túrghyzyp, qolynan kelgen jaqsylyqty jasap baqqan. Yaghni, Sәken men Ábiken bir-birin búrynnan jaqsy bilgen. Tynysh zamanda Sәkendey súnqar aqyn kýishining ónerine tәnti bolyp, janynan tastamay alyp jýrgen eken.

Ábiken Hasenovting qazaq muzyka óneri tarihyna sinirgen enbegi – búl kisi Tәttimbetting birneshe kýiin Latif Hamidiyge aityp, notagha týsirtip ketken. Qyzdarbek mektebining ókilderi sanalghan Ábdi, Maqash, Sembek, Aqmolda syndy shertpe kýy sheberlerining mol múrasyn býgingige jetkizgen de bir ózi. Jәne de búl kisi óz janynan kýy shygharghan asa daryndy sazger de bolghan. Onyng «Qonyr» dep atalatyn kýii kezinde zamanymyzdyng zanghar jazushysy Múhtar Áuezovten joghary bagha alghan, klassikalyq muzyka tuyndysy dәrejesine jetken kýi. Jogharyda attary atalghan kýishilerding barlyghy da Ábiken Hasenovting atalas tuystary. Taghy bir qyzghylyqty derek – qazaqtyng klassik kompozitory Sydyq Múhamedjanov ta osy atanyng bir balasy.

El ishine keninen tarap ketken әngimening biri – ataqty Sәken Seyfullin dýrildep túrghan der shaghynda Kәrsón Kópbaydyng Maqashynyng aru qyzy Bahargha qyryndap kelip, Kiyikti auylynyng manyndaghy jer jәnnaty Shaltastan shyghyp kele jatqanynda әdeyilep jolyn tosqan Sәrinjip aqyn at ýstinde túryp bylay degen eken:

– Qyransha qonyp Shaltasqa,

Qarghasha búqtyng jartasqa.

Qyzymyz saghan barmaydy,

Opasyz deydi joldasqa.

Sonda Sәrinjip әkemiz súlulardyng kózqúrty Sәkendey súnqar aqynnyng seriligin menzep aitqan ghoy. Sózden sýringen Sәken: «Áy, Sәkem-ay, sózing netken altyn edi…», – dep attyng basyn keri búrghan deydi.

Janaghy Kópbaydyng Maqashy dep otyrghanymyz Ábiken Hasenovke nemere agha bolyp keledi. Búl kisi de dәulesker kýishi, Qyzdarbek mektebining iri ókili. Al onyng әkesi Kópbay osy ólkede bolys bolyp, el biylegen, Arqagha imandylyqtyng dәnin egip, medrese ashqan aghartushylyq baghyttaghy túlgha. Yaghni, Sәkenning kýishi dosy Ábikenmen el aralap jýrgeninde Bahar apamyzgha kózi týsken bolsa kerek…

Sәrinjip aqyn 1924-28 jyldar aralyghynda auyldyq kenes tóraghasy qyzmetin atqaryp, taryday shashyraghan elding basyn biriktirgen. Búdan keyin 1933 jyly Taghyly tauynyng týstigindegi «Qarajartas» degen jerden «Jas terek» atty moyynserik újymsharyn úiymdastyrady.

Saryarqanyng sanlaq aqyny Sәrinjip Ázbergenúly 1935 jyly dýniyeden ótti. Shet audanyndaghy ataqty Taghyly tauynyng bauyryna jerlengen.

Sәrinjip aqynnan Qúsayyn, Hasen, Bóden, Kәrighúl, Shókey esimdi bes úl tuady. Búlardyng ishinen bóle-jara Hasen Sәrinjipovti aitugha bolady. Búl kisi 1904 jyly Moyynty bolysyna qarasty Shaltas degen jerde dýniyege kelgen. Jas kezinde moldadan sauat ashyp, til syndyrypty. 1930 jyly Qarqaralydaghy múghalimder dayarlaytyn pedagogikalyq tehnikumdy bitirip, Shet audanynyng ortalyghy Aqsu-Anglyda ústazdyq etken. Mektep diyrektory bolghan, partiya-kenes úiymdarynda týrli qyzmetter atqardy. 1939 jyly Mәskeudegi Odaqtar ýiining Kolonna zalynda KSRO Jogharghy Kenesining tóraghasy M.Kalinin aqsaqaldyng qolynan Enbek Qyzyl Tu ordenin alghan. Úly Otan soghysy kezinde Shet audandyq halyq deputattary atqaru komiyteti tóraghasynyng orynbasary bolyp qyzmet etti. 1949 jyly Qayraqty kenishindegi orta mektepke diyrektor bolyp taghayyndalyp, osy jerden zeynet demalysyna shyqqan enbek ardageri, úlaghatty ústaz. Ár kezderi jazghan ólenderi merzimdik baspasóz betterinde jaryq kórip otyrghan. 1980 jyly ómirden ótti.

2004 jyly Shet audanynyng azamattary jogharygha úsynyspen shyghyp, Qayraqty orta mektebine Hasen Sәrinjipúlynyng esimin beru jóninde bastama kótergen bolatyn. Biraq, osy is ayaqsyz qalyp, kýni býginge deyin sheshimin tappay keledi. Halqyna qaltqysyz qyzmet etip, óskeleng úrpaqqa ilim-bilimning nәrin sepken Hasekendey túlghagha qanday qúrmet kórsetilse de artyqtyq etpeydi.

Hasen Sәrinjipovten Valeriy, Markus, Mәken, Bәken degen tórt úl bar. Solardyng ishindegi Bәkeni qazirgi Bilim jәne ghylym ministri Aslan Sәrinjipovting әkesi.

Auyldaghy aqsaqaldardyng aituynsha, bolashaq ministr jas kezinde Shet audanyndaghy aghayyn-tuystaryna kelip túrghan kórinedi. Qazaq elining ilim-bilim salasyn basqaru tizgini senip tapsyrylghan azamattyng osy ónirding әidik túlghasy Sәrinjip aqynnyng úrpaghy bolghany, atagha tartyp tughany, ata jolyn qughany – eldegi júrtqa maqtanysh.

Qayrat ÁBILDINOV,

Qazaqstan Jurnalister odaghynyng mýshesi.

Maqala Eldos Toqtarbaydyng Facebook-tegi paraqshasynan alyndy

0 pikir