Senbi, 13 Tamyz 2022
Qarjy 3620 0 pikir 3 Qazan, 2015 saghat 02:00

TENIZDING EN BAYLYGhY EL QAJETI ÝShIN IYGERILUDE

Qazaqstan múnay ónerkәsibi kóshbasshylarynyng birine ainalghan «Tenizshevroyl» JShS ýshin salany damytudyng sheshushi faktory ózara yntymaqtastyq pen investisiya bolyp sanalady. Sala tabysyna qauipsizdikti qamtamasyz etudin, qyzmetkerlerding densaulyghyn qorghau men qorshaghan ortany qorghau baghytyndaghy sharalardy jaqsartudyn, kadrlardyng biliktiligin damytudy jetildiruding jәne qazaqstandyq qamtudy nyghaytudyng yqpaly aitarlyqtay. Osy baghyttaghy júmystardyng jemisi bolar, kәsiporynnyng Qazaqstan ekonomikasyna ýlesi jyldan-jylgha artyp keledi. Kәsiporyn qúrylghannan bergi jiyrma ýsh jylgha juyq uaqytta respublika qazynasyna qúiylghan tikeley qarjy tólemi tútastay alghanda 109 milliard AQSh dollarynan asty. Dәstýrli qazaqstandyq halyqaralyq «Múnay jәne gaz» kórmesi qarsanyndaghy «Tenizshevroyldyn» Ýkimetpen jәne júrtshylyqpen baylanys jónindegi bas menedjeri Rzabek ARTYGhALIYEVPEN әngime kәsiporynnyng korporativtik jauapkershiligi tónireginde órbidi.

– Rzabek Dәuitúly, birer kýnnen son, Almaty qalasynda dәstýrli «KIOGE» kórmesi ashylady. Kórmege qatysushy kompaniyalardyng qay-qaysysy da belgili dәrejede korporativtik jauapkershiligimen erekshelenedi. Osy rette, óziniz enbek etetin kompaniya ýshin korporativtik jauapkershilikting salmaghy qanday?

– TShO ýshin korporativtik jauapkershilik – búl tek qogham men qyzmetkerlerding damuyna qosylghan ýles emes, ol bizding óz aramyzdaghy jәne seriktestermen qarym-qatynasty anyqtaytyn etikalyq qúndylyqtar men qaghidalar. Búl – bizding qyzmetimizding ekologiyalyq kórsetkishteri jәne Qazaqstan ekonomikasyna qosyp otyrghan qomaqty ýlesimiz. Eng bastysy, korporativtik jauapkershilik – jalpy qyzmetimizding jәne Qazaqstan aldyndaghy mindettemelerimizding basty negizi bolyp tabylady. Kәsiporyn qúrylghannan bergi jyldarda biz qazaqstandyq kәsiporyndardyng aldynghy qatarynan kórinuge bar kýsh-jigerimizdi júmsap, belgili dәrejede jetistikke jetkenimizdi maqtan tútamyz. Eng aldymen, kәsiporynnyng korporativtik jauapkershilikti barlyq baghytta ýzdiksiz jetildirip kele jatqandyghy – biz ýshin zor jetistik. Múnay jәne gaz salasynda әlemdegi eng qauipsiz, tiyimdi jәne paydaly kәsiporyn boludy kózdegen biz әlemdik standarttar dengeyindegi basqaru modelin ústanyp kelemiz. Óndiris tiyimdiligining ózi óndiristik qyzmettegi joghary standarttargha negizdelgen. Óndiristi janartu men ontaylandyru, tehnologiyalardy jetildiru jónindegi ústanymymyz osyghan dәlel. 1993 jyl men 2015 jyldyng birinshi jartysy aralyghynda TShO-nyng Qazaqstangha tikeley qarjy tólemi tútastay alghanda 109 milliard AQSh dollaryn qúrady. Búghan TShO-nyng jergilikti qyzmetkerlerine tólengen enbekaqy, qazaqstandyq tauar óndirushiler men jabdyqtaushylardyng ónimderi men qyzmetterine júmsalghan qarjy, memlekettik kәsiporyndargha berilgen tarifter men tólemder, qazaqstandyq serikteske bólingen tiyisti diviydendter, sonymen qatar, memlekettik budjetke audarylghan salyq jәne royalty týrindegi tólemder kiredi.

– «Tenizshevroyl» Qazaqstangha shetel investoryn tartudyng tiyimdiligin alghashqylardyng biri bolyp dәleldegen kәsiporyn. Endeshe, әngimeni Atyrau oblysyndaghy jauapty jәne jetekshi investor sanalatyn kәsiporynnyng jergilikti qauymdastyqqa jәne júrtshylyqpen baylanysqa bóletin investisiyalary tónireginde órbitsek.

– Tenizding en baylyghyn el qajetine jaratu – kәsiporynnyng qúrylghan kezdegi negizgi ústanymdarynyng biri de, biregeyi bolatyn. 1993 jyly kәsiporyn jergilikti qauymdastyqqa jәne júrtshylyqqa payda tiygizu maqsatynda 50 million AQSh dollary kólemindegi qarjydan túratyn 5 jyldyq «Atyrau Bonus Qory» baghdarlamasyn jýzege asyrudy qolgha aldy. Sol tústa kompaniya qarajaty júmsalatyn әleumettik infraqúrylym jobalaryn tandauda Atyrau oblysy әkimdigi basshylyghymen tyghyz qarym-qatynas ornatu jóninde sheshim qabyldandy. Sәtti ayaqtalghan «Atyrau Bonus Qory» jergilikti qauymdastyqqa paydasyn tiygizetin osynday baghdarlamanyng qajettigin jәne odan keler paydanyng zor ekendigin kórsetti. Sóitip, 1998 jyly «Atyrau Bonus Qory» baghdarlamasynyng ornyna erikti «IYgilik» baghdarlamasy keldi. Baghdarlamanyng bastapqydaghy budjeti 4 million AQSh dollar kóleminde boldy. Jergilikti qauymdastyqtyng qajettiligine say, TShO investisiya kólemin birtindep ósire berdi. 2013 jyldan beri «IYgiliktin» jyldyq qory – 25 mln. AQSh dollary. Jalpy, «IYgilik» jәne «Atyrau Bonus Qory» baghdarlamalary boyynsha 1993-2012 jyldar aralyghynda júmsalghan qarjynyng jiyntyq kólemi 200 million AQSh dollarynan asty. «IYgilik» baghdarlamasy jýzege asyryla bastaghannan bergi kezende TShO-nyng qarjylandyruymen birneshe jana mektep, emhana jәne auruhana ghimarattary salynyp, elektr quatyn bólu toraby, su tazartu qúrylghylary men jelileri, gaz magistralidary salynyp, tartyldy. 2014 jyly TShO Qúlsary qalasynyng sumen jabdyqtau jýiesin tolyq ayaqtap, Atyrau qalasyndaghy eki mektep pen Atyrau oblysyndaghy ýsh balabaqsha qúrylysyn jalghastyrdy. Jylyoy audanyn kógaldandyru sharalaryn qolgha aldy, Qúlsary qalasynda eki sayabaq ashty jәne Jana Qaraton men Qosshaghyl kentterinde 2 mynnan astam kóshet otyrghyzdy. Búdan bólek, 2014 jyly aurulardy diagnostikalau jәne emdeuge arnalghan ozyq ýlgidegi medisinalyq jabdyqtardy satyp alugha, sonday-aq, Atyrau oblysy kardiologiyalyq ortalyghynyn, oblystyq balalar auruhanasy janyndaghy surdologiya ortalyghynyng jәne oblystaghy jeti medisinalyq mekeme mamandaryn oqytu ýshin 4 mln. AQSh dollary kóleminde qarajat bóldi. Atalghan qarajatqa Atyrau oblystyq kardiologiyalyq ortalyghyna, Atyrau oblystyq balalar auruhanasyna, sonday-aq, Maqat, Inder, Mahambet, Jylyoy, Qúrmanghazy, Isatay jәne Qyzylqogha audandarynyng ortalyq auruhanalaryna zamanauy jabdyqtar satyp alynyp, ornatyldy. Songhy ýlgidegi medisinalyq jabdyqtarmen júmys isteu ýshin 29 dәriger arnayy oqudan ótti.

Tayauda Qazaqstan Konstitusiyasynyng 20 jyldyghy qúrmetine Isatay audany, Aqqystau auylyna zamanauy ýlgidegi 400 oryndyq mәdeniyet ýii salynyp, túrghyndar qajetine paydalanugha berildi.

– «IYgiliktin» el iygiligine arnalghan ondy isterin júrtshylyq jaqsy biledi. Al korporativtik jauapkershilikting bir tarmaghyna ainalghan әleumettik investisiyalar baghdarlamasynyng kózdegeni ne? Sony tarqatyp aitsanyz.

– TShO qúrylymynda búl eng jas, әri maqsatty әleumettik baghdarlama bolyp tabylady. Búl búghan deyin osy tektes júmys atqarylmady degendi bildirmeydi. Búryn da osy baghytta júmys isteldi. Biraq, basqasha bolatyn. Bólingen jyldyq qor shamamen bir million dollar bir jolghy kómekke ghana audarylatyn. Mәselen, auruhanalargha kerek-jaraqqa, әleumettik jaghynan qorghaluy tómen topty qarjylay qoldaugha, t.b. beriletin. Búl da kerek. Biraq, múnday kómekting tiyimdiligi shamaly. Osyny eskere kelip, biz búl baghyttaghy júmystyng baghytyn týbegeyli ózgertudi sheshtik. Sóitip, búl qarjyny adamdardy damy­tugha arnadyq, yaghny naqty adamgha baghyttalghan kó­mekting nәtiyjeli de, úzaq merzimdi boluyn qaladyq. Uaqyt kórsetkendey, biz óz sheshi­mimizding dúrystyghyna kóz jetkizdik. Jyldyq budjeti 1 million AQSh dollarynan asatyn әleumettik investisiyalar baghdarlamasy – TShO-nyng aimaqtyng әleumettik salasyn damytugha arnaghan tiyimdi bastama boldy. TShO-nyng әleumettik investisiyalar baghdar­lamasyna biriktirilgen barlyq joba da jer­gilikti qauymdastyqtyng mýddesin kózdeydi. Bagh­darlama júrtshylyq ýshin asa manyzdy sala – densaulyq saqtau, bilim beru, til ýire­tu, memlekettik tilding qoldanu ayasyn keney­tu, jergilikti kәsipkerlikti damytu, jas ta­lant­tardyng kózin ashu, ekologiya jәne qorshaghan ortany qorghau siyaqty mәselelerdi qamtidy.

Baghdarlamany bastamas búryn, TShO kompaniya qyzmetining negizgi baghytymen ýndesetin, túrghyndardyng da, óz óndirisining de qajetine jaraytyn naqty jobalardy jýzege asyrudyng jolyn tabu maqsatynda jergilikti halyqtyng qajettilikterine zertteu jýrgizdi. Atalghan zertteu nәtiyjelerin taldau barysynda TShO-nyng әleumettik investisiyalar jónindegi kenesi kәsiporynnyng óz óndirisi men biznesining maqsattaryn jergilikti halyqtyng mәselelerin sheshuge, olardyng túrmys jaghdayyn jaqsartugha yqpal etetin kompaniyanyng әleumettik-ekonomikalyq kózqarasymen úshtasqan strategiyalyq baghytty dayyndady. Nәtiyjesinde jergilikti qauymdastyqty qarjylandyrudyng bastapqy prinsipteri men qyzmetting negizgi baghyttary belgilendi. Qarjy baghdarlama baptaryna sәikes, kenes sheshimimen bólinetin boldy. Múnday tәsil әleumettik investisiyanyng tiyimdiligin biznes jobalardy dәrejeleu әdistemesi boyynsha baghalaudyng qajettiligin tuyndatty. Atalghan baghdarlama nәtiyjesinde TShO kóptegen ýkimettik emes úiymdarmen baylanys ornatty. Býginde jenimpaz atanghan baghdalamalardyng barlyghy da kónil audararlyqtay jәne ózindik erekshelikterge iye, sonday-aq, jergilikti túrghyndardyng densaulyghyn jaqsartu, bilim beru salasyn qoldau jәne qorshaghan ortany qorghau jónindegi TShO-nyng býkil strategiyalyq maqsattaryna tolyqtay say.

Baghdarlamalardyng barlyghy da Atyrau oblysy túrghyndarynyng mýddelerine negizdelgen. Mәselen, 2009 jәne 2011 jyldary jýrgizilgen zertteulerge sýiensek, Atyrau oblysynyng Jylyoy audany túrghyndary ýshin basty mәsele – qoghamdyq demalys oryndary sapasynyng tómendigi jәne kóp pәterli túrghyn ýilerdi (KPT) basqaru jýiesining bolmauy boldy.Osyghan oray, 2014 jyly Ortalyq Aziya Euraziya qory eki jyldyq «Órleu» jobasyn jýzege asyrudy bastady. Joba maqsaty – jergilikti halyqty KPT jәne qoghamdyq demalys oryndary mәselelerin sheshuge belsendi aralastyrugha yqpal etu, KPT basqaru jýiesin qalyptastyrugha kómektesu boldy. Osyghan oray, Qúlsary qalasyna túrghyn ýi-kommunaldyq sharuashylyq salasyndaghy sarapshylar – QR Túrghyn ýi-kommunaldyq sharuashylyq últtyq palatasy men Jergilikti ózin ózi basqarudy damytu ortalyghy mamandary shaqyryldy. Jaghdaymen tanysqannan keyin sarapshylar audannyng túrghyn ýi-kommunaldyq sharuashylyq mәselelerin sheshu tújyrymdamasyn úsyndy. Tújyrymdama jergilikti biylik organdarynyn, kommunaldyq kәsiporyndar qyzmetkerlerining jәne túrghyndardyng qatysuymen talqylandy. Túrghyn ýi-kommunaldyq sharuashylyq salasyn jaqsartu boyynsha túrghyndargha arnalghan grant jobalary konkursy ótip, 3 900 000 tenge qúraytyn bes ótinish qarjylandyryldy. Bir atap óterligi, grant qarajatyna tek jóndeu-qúrylys materialdary ghana alyndy, al barlyq júmysty túrghyndar ózderi jasady nemese óz qarajattaryna júmysshylar jaldap jasatty. Túrghyndar ýiding dәlizderin, shatyrlaryn, baspaldaqtary men terezelerin jóndeuden ótkizip, auyzbirlikteri men óz ýilerining prob­lemalaryn sheshe alatyndyqtaryn, óz taza­lyqtary men jaylylyqtary ýshin jauap­kershilikti sezine alatyndyqtaryn dәleldedi.

Júrtshylyq ýshin tiyimdiligin kórsetken baghdarlamanyng biri – jýrek-qan tamyrlary aurularynyng aldyn alu jónindegi birlesken baghdarlama boldy. Joba negizinde tiyimdiligi joghary birqatar sharalar jýzege asty, oblys eldi mekenderining 225 dәrigeri men felidsheri arterialdyq giypertoniya boyynsha 36 klinikalyq oqu moduliden túratyn zamanauy interaktivtik klinikalyq oqudan, al Atyrau qalasynyng 108 medqyzmetkeri qashyqtyqtan úiymdastyrylghan oqu kurstarynan ótti. Assosiasiyanyng otbasylyq dәrigerleri, AQSh-tan kelgen jәne QazÚMU ústazdary jergilikti dәrigerlerge praktikalyq kómek kórsetu jәne nauqastardy qabyldau ýshin túraqty týrde qanatqaqty emhanalar men auyldyq ambulatoriyalargha baryp, tәlimdik sabaq ótkizdi. Qan qysymy bar 187 pasiyent oqytyldy, nәtiyjesinde olardyng 153-ning qan qy­sy­my qalpyna keldi, 87 nauqas ómir saltyn ózgert­ti, al 25 jyldan astam shylym shegip kele jat­qan 8 nauqas ziyandy әdetterinen bas tartty.

Osynday nәtiyjeli júmysty akademik Zeynolla Qabdolov atyndaghy qormen birlesken «Qazaqsha sayra!», Britandyq kenespen birlesken aghylshyn tilin damytu baghdarlamasy, Qazaqstandaghy Halyqaralyq zertteuler men ghylymy jetistikterdi almasu jónindegi kenesting (IREX) Atyrau qalasy men Jylyoy audany túrghyndarynyng aqparattyq-kommunikasiyalyq tehnologiyalar salasyndaghy bilimin kóteruge baghyttalghan jobalary, «Qazaqstannyng tәuelsiz úrpaghy» ýkimettik emes úiymymen birlesken әleumettik qamqorlyqqa zәru jastargha kómekti kózdeytin «Jana ómir» jobasy, iPad planshettik kompiuterleri ýshin «Tildaryn» әdistemesi boyynsha dayyndalghan qazaq tilin ýiretuge arnalghan baghdarlama, sayyp kelgende TShO-nyng әleumettik investisiyalar jónindegi kenesining sýzgisinen ótken kez kelgen joba júrtshylyq kóniline jol tauyp, kópshilikke tiygizer paydasymen erekshelenude. Mәselen, әleumettik túrghyda qorghaluy tómen balalardy qoldaugha arnalghan «Jana ómir» jobasy ýkimettik emes úiymdar arasyndaghy әleumettik jobalar jәrmenkesine qatysyp, 1-shi oryngha ie boldy.

Ángime kәsiporynnyng korporativtik jauapkershiligi turaly bolghan jerde, múnday investisiyanyng negizi onyng qarjylyq mәninde emes, tiyimdiliginde ekendigin aitugha tiyispiz. Olay bolsa, «Tenizshevroyldyn» әleu­met­tik investisiyalar baghdarlamasy adam­dar­gha, olardyng qajetine baghyttaluymen qúndy.

– Rzabek Dәuitúly, kompaniya qyzmetining әraluan qyryn qamtityn korporativtik jauapkershilikting bir salasy – jergilikti qauymdastyq pen júrtshylyqqa kómek ekendigin basa aittynyz. Osydan-aq, kәsip­orynnyng ózi ornalasqan ónirding әleumettik jaghdayyn jaqsartugha degen yntasyn bayqadyq.

– IYә, kәsiporyn óndirisining iygiligin el qajetine jaratudan asqan qúndylyq bolmasa kerek. 1993 jyldan bastap TShO óz qyzmetkerleri men jergilikti túrghyndardyng iygiligi ýshin Atyrau oblysynyng әrtýrli әleumettik jobalaryna 995 million AQSh dollarynan astam qarjy júmsaghandyghy sonyng dәleli. «IYgilik» erikti әleumettik infraqúrylym baghdarlamasynyng biylghy budjeti de 25 million AQSh dollaryn qúrady. Atalmysh qarjynyng negizgi ýlesi Atyrau oblysyndaghy balabaqshalar, mektepter jәne basqa әleumettik nysandardyng qúrylysyna júmsaluda. 2015 jyly Atyrau oblysynyng densaulyq saqtau, bilim jәne oqytu salalarynyng sapasyn jaqsartugha kómektesu ýshin TShO-nyng әleumettik inves­tisiyalar baghdarlamasyna 1 million AQSh dollarynan astam qarjy bólindi.

– Ángimenizge rahmet. Qazaqstan ekono­miy­kasynyng qaryshtap damuynda ózindik ýlesi bar kәsiporynnyng shyghar tauy biyik bolsyn.

Ángimelesken

Svetlana QAYYRGhALIYEVA.

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2216
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2044
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1728
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2782