Jeksenbi, 23 Mausym 2024
Janayqay 9091 1 pikir 26 Qazan, 2015 saghat 09:09

JETIM QYZ JYNDYHANAGhA NEGE TÝSTI?

Qoghamdyq úiym belsendileri on segizge tolghan Marjan Túrlybaevanyng ol jerde emdelip jatqanyna segiz jylgha juyqtaghanyn aitady, - dep habarlaydy 31 arna.

On segiz jastaghy Marjan Túrlybaevany osydan jeti-segiz jyl búryn balalar ýiinen asyrap alghan ógey anasy kýieuimen birge úryp-soghuyn jiyiletken.

Ártýrli syltaumen soqqygha jyghylghan jas qyzdy aqyry olar aqyl esi kemder ýiine jauyp tynghan. “Talay adamgha ózimning sau ekenimdi dәleldesem de ógey anamnyng әreketine toqtau bola almay otyrmyn” deydi.

“It shynjyr jatatyn. Sol shynjyrdy aldy da kýieui qosylyp úrdy. Boldy Lәzzat qyzynnan kýidim dep, meni quyp jiberdi. Bir emes, eki emes, talay mәrte bolghan jaghday búl”, – deydi Marjan Túrlybaeva.

“Eshqanday ózining jyndy minezin kórsetpegen deydi. Al kórsetpese, nege jatyr mәngilik jyndyhanada?”, – deydi qoghamdyq úiymnyng mýshesi Baghila Jasatayqyzy.

Qorlyq kórsetip, jýike aurularyn emdeytin arnayy oryngha jatqyzghan onyng ógey anasy kórinedi.

Qoghamnan oqshaulanghan qyz kәmeletke tolghan son, Shymkentten qazir Týrkistangha kóshirilgen. Mamandar Marjandy mәjbýrli emge qabyldaghanymen, onyng esi dúrystyghyn eskerip, eshqanday dәri-dәrmek bermeytinin aitty. Al kýtushiler qyzdyng jýikesi syr berdi degenge kýmәnmen qaraydy.

“Qyz balany múnday jerde ústau obal. Tórt jyldyng ishinde oghan óte qiyn boldy. Biraq ol eshkimmen aralaspady. Ózi aqyldy qyz”, – deydi Psihonevrologiyalyq әleumettik mekemening dәriger-psihiatry Shahida Núrova.

Auruhanada jatsa da, Marjan ebin tauyp Týrkistan qalalyq prokuraturasyna shaghym týsiripti. Óz shaghymynda qaytadan psihologiyalyq-medisinalyq saraptama jýrgizudi súraghan.

“Búl aryzdy qarau qúzyretine oray, sheshim qabyldau ýshin enbek, әleumettik qorghau jәne kóshi-qon komiytetining Ontýstik Qazaqstan oblysy boyynsha departamentine joldadyq”, – deydi Týrkistan qalasynyng prokurory Mahat Zúlpyharov.

Sau basymen aqyl-esi auytqyghandardyng arasynan tabylghan Marjannyng deregine qatysty qúzyrly mekemeler tekserudi bastap ketti. Aqyl-esine qatysty saraptama da taghayyndalmaq. Qoghamdyq úiym belsendileri medisinalyq zertteulerge tiyisti baqylau ornatsa dep otyr.

31 arna

1 pikir