Jeksenbi, 14 Sәuir 2024
Biylik 5974 0 pikir 21 Shilde, 2015 saghat 07:25

KELISIM MÚRATY - ASYL DINDI ÚLYQTAU

2015 jylghy 2 shildede elordamyz Astanada QR Mәdeniyet jәne sport ministrligi Din ister komiyteti, Qazaqstan músylmandary diny basqarmasy men  «Asyl arna» islami-aghartushylyq telearnasy arasynda diniy-ruhany salada ózara yqpaldasyp júmys isteu turaly memorandumgha qol qoyyldy.

Atalghan taraptardyng  elimizdegi din salasynyng túraqtylyghyna jәne  konfessiyaralyq kelisim men auyzbirshilikke eleuli ýles qosyp kele jatqandary mәlim. Kópkonfessiyaly qazaqstandyq qogham ýshin eldegi dinaralyq kelisim men men etnosaralyq beybitshilikti saqtau jәne ony nyghaytu – ortaq maqsat. Áriyne, búl bir ghana mekemening nemese belgili bir úiymnyng mindeti emestigi anyq. Onday iygi maqsatqa auyzbirshilik pen túraqtylyqty nyghaytudy basshylyqqa alatyn qoghamdyq kýshter  birikken uaqytta ghana qol jetkizuge bolady.

Taraptarmen qabyldanghan kelisim boyynsha «Asyl arna» telearnasynan din men dәstýrding mәnin ashyp kórsetetin, dәstýrli dinimiz ben tól mәzhabymyzdyng asyl qúndylyqtaryn nasihattaytyn jәne memleketting din salasynda jýrgizip otyrghan saliqaly sayasatynyng mәnin ashatyn arnayy baghdarlamalar dayyndalyp, efirden kórsetiletin bolady.

Jalghas Sәduaqasúly, dintanushy, filosofiya ghylymdarynyng kandidaty:

- Atalghan ýsh jaqty memorandum Qazaqstanda dәstýrli Islamdy, onyng ishinde Ábu Hanifa mәzhabyn, halyqqa jalpy diny qaghidalardy dúrys jetkizudi kózdeydi.Óitkeni,býgingi tanda din Islamdy dúrys jetkize bilu – uaqyt talaby.Tarihy jәne mәdeny qalyptasqan dinimizge keraghar týrli teris pighyldy diny aghymdar men úiymdardyng sonynan erip, adasyp jatqan otandastyrymyzdyng birden bir sebebi, diny sauatsyzdyq nemese shala sauattylyq. Eger el asyp, jer asyp kindik qany tamghan Otanyn tastap, din Islamgha mýldem qatysy joq maydangha qatysyp, «djihad» etemin deushilerge qarsy kýreskimiz kelse, birigip júmys jasauymyz kerek. Jastargha din Islamdaghy imandylyqpen birge inabattylyqty, ýlkenge qúrmet, kishige izet, ata-anagha meyirimdi bolu, aghayyn-tuyspen qatynasty ýzbeu, jarlygha jәrdem beru, qayyrymdylyq jasau, sabyrlyq, dostyq, adaldyq siyaqty t.b. kóptegen músylmanshylyq qúndylyqtar men dәstýrimizdi dúrys jәne ondy nasihattauymyz kerek.

Qazaq: «Tórteu týgel bolsa tóbedegi keledi, altau alau bolsa auyzdaghy ketedi», – dep beker aitpaghan. Sondyqtan, jasalyp otyrghan osy memorandum qaghaz betinde qalyp qoymay is jýzinde iske asyp, halyqqa dәstýrli Islamdy, onyng ishinde Ábu Hanifa mәzhabyn dúrys dengeyde jetkizip, Qazaqstandaghy dinaralyq jәne etnosaralyq túraqtylyqqa óz ýlesin qosady dep senemiz.

 

Dosay Kenjetay, L.N. Gumiylev atyndaghy Euraziya Últtyq uniyversiytetining professory, dintanushy:

­         -Dili, dini, tili, erki bir qazaq qoghamynyng bayandy bolashaghy ýshin nebir pikirtalas, úsynystar, jobalar men jana tanymdar keshegi egemendik alghaly beri tolastamaytyn boldy. Búl tabighy qúbylys. Óz tәjiriybemiz ben syrtqy elderding ozyq oi, tәjiriybeleri de kerek. Búghan talas joq. Biraq diny sana men diny tanym basqa tanymdar siyaqty syiymdy, tózimdi, tabighy qúbylys dep qarap otyra beretin mәsele emes. Búghan óte nәzik qorghandar qajet aq. Ol qorghandy qogham, últ, mәdeniyet, memleket bolyp kelisip alu shart. Sebebi din qúndylyqtardyng ortalyghy. Ol baghdar, ol baghyt, ol bolmys, ol ar, ol namys, ol qút. Eger onda ózgeris payda bolar bolsa, qúty qashady, qúndylyghy ayaqqa taptalady. Keshegi kenestik iydeologiya qazaqtyng sanasyna, memlekettik jýiesine, mәdeniyetine, tarihyna, ózine degen senimsizdikti, qúldyq psihologiyany egip ýlgergen. Býgin sol dertten qaytsek aiyghamyz degen súraqqa, qazaq jastary ózderinshe, óz bilgenderimen, belsendiligin tanytyp otyr. Eng basty belsendilik olardyng din islamgha degen qatynastarynan kórinedi. Búghan shýkir...Biraq búl jetpeydi...Eng bastysy qay jol, qay baghyt, baghdar...Ol qazaqtyng dәstýrli músylmandyq tәjiriybesi men sanasy. Ol Maturidi, Hanafi, Iasauy ýshtik taghany arqyly tarihymyzda sayrap jatyr.

Qazaqstan músylmandary diny basqarmasy songhy uaqytta osy baghytta jýieli isterge múryndyq bolyp otyrghandyghyn aituymyz kerek. Búl maqtau ýshin emes, qoghamdy saraptau ýshin qajet. QMDB aldynda qogham ýshin atqarar irgeli de bayandy bastamalary jeterlik. Eng bastysy, diny tәjiriybemizding satylary m en qabattaryna ghylymy tanymdyq bagha men zertteudi qolgha aluy shart. Býgingi jastardy mazalaghan diny tanymdyq mәselelerge ghylymy túrghydan jәne der kezinde izin suytpay jauap berip otyruy shart. Búl, óz kezeginde, onyng bedeli men jauapkershiligining kórinisi bolar edi.

Demek,  QMDB qoghamdaghy diny ahualdyng ortalyghy men úiytqysy bolu jolynda ózara týsinistikke jeteleytin jalghyz esikke ainaluy shart. Diny basqarma qazirgi kýnde osy baghytta imamdar forumyn ótkizu, imamdar kodeksin qabyldau, basqaru tetikterin jetildiru, jamaghattarmen júmys jýrgizu jәne mýddeli taraptarmen memorandum bekitude belsendilik tanytuda. Din salasyndaghy uәkiletti organ bolyp tabylatyn Din isteri komiyteti qoghamymyzda dinaralyq kelisim men túraqtylyqty nyghaytu isinde memleketting saliqaly sayasatyn tabysty iske asyruda. «Asyl arna» telekanalynyng dәstýrli dinimiz ben tól qúndylyqtarymyzdy nasihattau isindegi atqaryp otyrghan júmysy bir tóbe.. Sondyqtan taraptardyng birlesip júmystar jýrgizuge niyettestigi kórinis tapqan kelisim jasasuy qúptarlyq is boldy. Múny ýlken jetistik jәne qol jetkizilgen ong beles dep úghynghanymyz abzal.

 

Múhiddin Isaúly, «Núr-Mýbarak» Egiypet islam mәdeniyeti uniyversiytetining dosenti, teologiya ghylymdarynyng doktory, islamtanushy:

- Biz qazaq әlimsaqtan músylman elmiz. Dinimiz – Islam, qolymyzda Qúran, jýrekte iman sol sebepti de ejelden oryn teuip, meken etken jerimizge bireui aidalyp, endi biri qinalyp, endi biri baqyt izdep kelgen týrli últtardy «adam balasy» dep sidyrghan elmiz. Ózimizding daralyghymyzdy bilsek te, alalyqty bilmedik. Agha qylyqty bilsek te shalalyqty bilmedik. Endeshe búl kýnde joghymyzdy týgendep, irgemizdi nyqtap bekitu, keshegi asyl qúndylyqtardy qayta janghyrtu, әsirese dәstýrli dinimizding terenine ýnilip, keleshek úrpaqtyng sanasyna siniru sol daralyq pen aghalyq, agha úrpaqtyng negizgi mejesi bolmaq.

Biz ýnemi «dәstýrli Islam» turaly aitamyz, ol ne? Ol qazaqtyng Hanafy joly. Al qazaq sol mәzhabty óz ishindegi san ghasyrlyq ghúlamalardyng bәtuasy arqyly dәstýri men mәdeniyetine ainaldyrghan. Mine ómirshendik degen osy. Yaghny qazaqtyng dәstýr degenining basym kópshiligining týbirin týrtip kelseniz hanafy mәzhabyndaghy bir sharighatqa baryp tirelesiz.

Mine, osynday asyl qúndylyqtardy qayta janghyrtyp, hanafy mәzhabyn halyqtyng sanasyna tasqa basqan tanbaday siniru egemendi el bolghaly beri QMDB-nyng negizgi nysanasy bolyp keledi. Al jaqynda osy dittelgen mejege tezirek jetu ýshin búghan Din isteri komiyteti men «Asyl arna» qosylyp ýsheui birigip birlikting jarshysyna ainaldy.

Ári býgingi zamanda diny estremizm men fanatizm derti órship túr. Onyng bizding elimizde de kórinisteri joq emes. Mine solargha tosqauyl bolu da birlikti qajet etedi. Mysaly «Asyl arna» bizding eldegi qara shanyraqtyng jalghyz perzentindey jalghyz ghana Islam dinin nasihattap jýrgen arna. Endi osy arnanyng QMDB-men birigip hanafy mazhabyn jii nasihattauy, Diny komiytetpen birigip diny fanatizm jayly naqty derekter kórsetip elge onyng qanshalyqty ziyandylyghyn tanytuy qos qoldap qoldaytyn qúptarlyq ýlken sauapty da jauapty is bolmaq.

Ermek Múqatay, "Áljan ana" meshitin bas imamy:

- Ýsh jaqty kelisimning kózdegeni – Qazaqstanda dәstýrli Islamdy, onyng ishinde ÁbuHanifa mәzhabyn, halyqqa jalpy diny qaghidalardy dúrys jetkizu. Álbette, búl kópshilik qúptaghan quanyshty jayt. Tehnologiya qaryshtap damyp otyrghan býgingi óskeleng shaqta halyqtyng tanymyna tikeley әser etetin qúral – telearna ekeni barshagha ayan. Osy qajettilikti óteude QMDB men DIK jәne «Asyl arna» újymynyng bir jaghadan bas, bir jennen qol shygharyp qareket etuge niyettenui, sóz joq ýlken jetistik. Endi, efirdegi kórsetilimderde Ábu Hanifa mәzhaby jәne Imam Maturidy mektebining qúndylyqtary basshylyqqa alynsa, qalyng elding «Asyl arnagha» degen senimi nyghaya týseri anyq. Búl bizding ruhany tútastyghymyzdy arttyratyn qadam bolmaq. Osy jóninde Bas mufty Erjan qajy Malghajyúly:«Barshamyzdyng maqsatymyz bir: halqymyzdyng imanyn kýsheytu, izgilikti, meyirimdilikti nasihattau, birligimizdi bekem etu. Biz birigu arqyly dini, ruhany salada ónimdi, nәtiyjeli enbek ete alamyz», – dep atap kórsetti.  

IYә, jahandanu ýderisi kýshine engen qazirgi uaqytta qazaqqa sayasy auyzbirshilikpen qatar ruhany birlik kerek. Tariyhqa kóz salar bolsaq, birligi ala-qúla elderding basynan dau ketken emes. Al, Alash balasy әlimsaqtan ruhany birtútas el.  Qazaqtyng qýsh-quaty qashanda birliginde bolyp kelgen. Layym solay bola bergey!

Abai.kz

0 pikir