Jeksenbi, 4 Jeltoqsan 2022
Ózgeler 4720 0 pikir 23 Shilde, 2015 saghat 12:41

IYM: ERDOGhANDY «PÚTQA TABYNUShY» DEP AYYPTADY


Juyrda Týrkiya ýkimeti eldegi IM (Islam memleketi) úiymynyng  aqparattyq nasihat jýrgizetin ýsh internet saytyn búghattaghan son, búl sayttardan Týrkiyagha qarsy ashyq qoqan -loqqy mәlimdemeler jariyalana bastady.

darulhilafe.com saytynda  Týrkiya biyligi sayttargha salynghan búghattaulardy almasa, búlay jalghastyra berse, búl isterine jauap beriletinin jariyalady. Al, IYM- ning týrikshe jaryq kóretin Konstantiniyye jurnaly bolsa, Erdoghandy «pútqa tabynady» dep  qatang aiyptady.

 

14 jәne 17 Shilde kýni Týrkiyanyng telekommunikasiya jәne baylanys ministrligi qauly  qabyldap, sot sheshimimen  IYM- ning enfalmedya.com, takvahaber.net jәne darulhilafe.com saytynda búghattap tastaghan bolatyn.

Sheshimge narazylyghyn bildirgen darulhilafe.com sayty Týrkiya ýkimetine taghút (pútqa, shaytangha tabynushy) dep at qoyyp, músylmandargha dúshpandyq jasauda dep aiyptady.

Darulhilafe.com: qysym kórsetu jalghasyn tapsa Týrkiyagha basqa jana bet ashamyz

Mәlimdemede «Songhy uaqytta Týrkiya ýkimetining eldegi músylmandargha jasaghan qysymdary kýsheye týsti. Siriyada soghysyp kelgen «Jihadshy» bauyrlarymyzdy jәne óz qalauymen  IYM- di qoldaghan el ishindegi Týrkiya azamattaryn jazyqsyz tútqyndauy, baspasóz ben diny senim bostandyghyn shekteui biyliktin  shynayy bet beynesin ashyp berdi» delingen.

IM Jazbasynda Týrkiyagha qarsy ashyq qoqan- loqqy kórsetiledi:

«Qazirge deyin Týrkiyagha esh ziyany tiymegen, shabuyl jasamaghan músylmandardyng bostandyghyn shekteu arta berse, músylmandardyng da búghan qarymta jauap beretinin úmytpasyn. Búl qysymdar jәne kedergiler jalghasyn tapsa, Týrkiyagha qarsy basqa jana bet ashatynymyzdy jetkizemiz» delingen.

Konstantiniyye jurnaly Erdoghandy «pútqa tabynushy» dep qatang aiyptady

El Hayat mediasynan shyghatyn IYM- ning týrikshe Konstantinie jurnaly ekinshi nómirin jariyalady. «Erdoghan basqaratyn kýrd memleketi» taqyrybyndaghy maqalada   «Taghút Erdoghan seni  múdjahit (Alla jolynda soghysushy) dep jaqtap keldik. Biraq sen bizdi, músylmandardy, satyp kettin, halyqtyng senen kýtkeni kóp edi, endi búl ýmitteri sóndi. Endigiden bastap ýkimet- dinin jәne din jolyndaghy maqsatyn úmytqan, jasandy qylyqqa engen rejim boldy» delingen.

IM Alla jolyndaghydan basqanyng bәrimen soghysady

«IM nege kýrdtermen soghysyp jýr?» degen súraqqa  PYD  jәne (Siriyadaghy kýrdterding demokratiyalyq birlik partiyasy)  PKK  (Týrkiyanyng Ontýstik Shyghysynda túratyn kýrdterding keybiri qaruly jasaqtary) - gha da taghút dep esim berilip «kýrd últy ýshin ghana soghysyp jýrgen kәpirler» dep sógedi. IM múdjahidtary shaytanghan tabynghan, nәsili ýshin ghana soghysqandarmen Alla jolynda soghyspaq.

Pútqa tabynatyndar IM memleketining shaytangha tabynghan ezidtermen soghysyn  «kýrdetterge qarsy jasalghan qyrghyn» dep bizge qarsy aidap saldy.  Ezidter men PKK Izrailiding qoldap otyrghan itteri. Izrailiding kózdegeni Kýrdistan qúru. Al, bizding múdjahit bauyrlarymyzdyng maqsaty Islam memleketi jerlerinde shaytangha tabynatyn Kýrdistan memleketinng qúryluyna jol bermeu dep, songhy eki ay ishinde bolghan IM soghysynyng barysyn aqtaydy.

Sonday- aq, «degenmen, keybiri tegi ýshin soghystyng qate ekenin týsinip, qazirgi tanda IM sapynda jihad ýshin iman etken ezid erler, tútqyngha týsip keyin múdjahittarmen túrmys qúrghan әielder de bar» dep aityp ótedi. Barlyghy  mynany  týsingenin qalaymyz: IYM- ning soghysy- nәsilshildik soghysy emes, din ýshin soghys.

IYM- ning eng úly maqsaty Ystambul jәne Rimdi alu

60 bettik Konstantiniyye jurnalynda eldegi músylmandardy IM jaulap alghan jerlerge hijrat etuge shaqyrady. Qazir Ramady jәne Humusty jaulau ayaqtalghany, eng songhy ýlken maqsat Ystambúl jәne Rimdi alu ekeni aitylady.

Maqalany audaryp, әzirlegen Túryqbayúly Nazar

Abai.kz

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Qandastar qazaqqa, Qazaqstangha ne berdi?

Rayys Áripjanúly 2323
Alashorda

Týrkilik tek jәne týrki-moghol birligi

Jәdy Shәkenúly 1176
Qauip etkennen aitamyn

Gazdyng geosayasy «gemorroyy»

Ámirjan Qosan 1406