Jeksenbi, 14 Tamyz 2022
Mәiekti 8415 0 pikir 24 Jeltoqsan, 2014 saghat 09:05

Sadyq SMAGhÚLOV. ER MAShAY

(Qazaq handyghynyng 550 jyldyghyna oray)

«Men óz zamanymnyng janghyryghymyn, Úran bop alghy sapta jýrdi jyrym. On ekide attanyp, Qylysh ildim bilekke», - dep jyrlaghan jauynger jyrau Aqtamberdi kóz júmar shaghynda ózining ótken ómirin eske alghan eken. Sol janghyryqtyng qúlaqtan ýni ketpey, qazaq handyghynyng 550 jyldyghyn atap óter, attary altyn әrippen jazylghan handargha taghzym etip, Qúran baghyshtar jyl tudy. «Mәngilik el» úly handarymyzdyng arman maqsaty edi degen iydeany algha tartqannan beri qyzu talqylaular jýrip jatyr. Qazaq handyghyndaghy «Qazaq» sózine әrkimder-aq  talasyp jýr. Búl sóz eski dәuirden kele jatqan sóz ekenin bilse de bizge qalay tanylghanyn bilgisi kelip talasady. Búl talastyng әli týiini sheshilgen joq. Álkey Marghúlan atamyz búl sózdi Kerey men Jәnibekke deyin qoldanysta bolghanyn aita kele «qazaq» sózin «myqty», «berik», «joyqyn», «alyp», «batyr», «shabytty» degendi bildiretindigimen týsindiredi. Shynghyshan zamanynan búrynghy Uyz han dәuirinde «Bozoq, Ýshoq» degen sózder bolghandyghyn aitady. Bozoqtan−qazaq, Ýshoqtan−ýsh jýz shyqpady ma eken dep te menzeydi. Sodan da baryp orystyng «kazak» sózining maghnasyn izdesek osyghan úqsas bolyp shyghady.   Shómelep ýigen shópting arasynan iyne izdeuding qajeti joq. «Kazak» dep tildi tistep sirespey-aq, «QAZAQ» dep juan dauyspen aiqalasaq biz «kazak» bolyp ketpeymiz. Bizde OTAN bar, EL bar, ShEKARA bar. Kazaktarda osynyng biri de joq.

Shaybanid − Ábilhayyr zmanynda ArghynDayyrqoja әdildigimen Aqjol atanyp hannyng aqylshy biyi, bedeldi qazysy bolghan. Qaraqypshaq Qoblandy batyr men By arasynda dau bolyp, sózge eregisip óshikken batyr japan dalada Aqjol biydi kezdeysoq kezdestirip óltirgende әkesi Qútan biy:

Qaraqypshaq Qobylandyda,

 Neng bar edi, Qúlynym,

Seksen asyp, tayanghanda toqsangha,

Túra almastay, ýzildi me júlynym,

Ádildikpen  atandyng da Aqjol biy,

Adasqanyn jolgha saldyn,

 Búl noghayly úlynyn,

Aqqan búlaq, jaqqan shyraq,

Jalghyz  kýnde qúrydyn, – dep qayghyrghan-dy.

Qún daulaghan arghyndar ataqty by Aqjol ýshin Qoblandy batyrdyng basyn súraydy. Ábilhayyr han 92 bauly qypshaq arasynda qobalju tuyp ketu qaupinen seskenip «ýsh adamnyng qúnyn alyp bitimge kelinder» degendi aitady. Arghyngha býiregi búryp túrghan er Jәnibek súltan búrynan bar kiykiljinning otyna may qúiyp, aghasy Kerey ekeui bas bolyp bóline kóship Shu ózenining tómengi saghasy Mogholstan jerine Hantauyndaghy Qozybas degen jerge jana handyq tuyn tigip, han ordasyn kóteredi. Magholstan Ertisting sol jaghalauynan Ayagóz, Jaysan arqyly Balqashtyng soltýstik jaghalauyn, Shu−Talas ónirlerimen Syrdariyagha deyin sozylyp jatqan jerdi qamtydy. Batysyn Aqorda, teriskeyin Sibir handyghy, ontýstigin Aqsaq Temir imperiyasy shektep jatatyn. Isa Búghy han Ábilhayyrgha qarsy paydalanamyn degen ishki eseppen Kerey men Jәnibekting basa kóktep kóship keluin sóket kórmegen. Sóitken hangha ajal jetip ólip ketti de múragerlerining arasynda ishki tartys esebinde qidalasyp birin biri joydy da halqy tabighy týrde (assimisiyalanyp) basqa ru−taypalardyng tarihy zandylyqtaryn qabyldap bir halyqqa birigui ózinen ózi iske asyp, magholstan memleketi  joyylyp, Jәnibek hangha qosyldy.

«Bektemisúly qoljazbasy» degen derekterde Kerey handyghyn qúrarda «Qútan by bir birine tirelgen satynyng eng biyigine shyghyp, kәmshәt bórkin dúrystap, maqpal shapanynyng eki ónirinen ústap aqyryn silkip qoyyp jan jaghyna búrylyp ainala bir sholyp ótti. Toqsangha tayansada betine әjim týspegen. Úzyn boyly, qyr múryndy aq súr jýzinen keng mandayly qara qasty súnghylaly ótkir qos janary sәule shashyp túrdy» deydi. Bir mezgilde biyding sanq etken dauysy estilgende jinalghan halyqtyng ýstinen bir tizbek aqqu qús úshyp ótken. Qanatymen qol soqqanday sartyldatyp súnqúldaghan ýnderi kókten kýmbirley estilse, oghan qosylghan Qútan biyding dauysy  keng dalany janghyrtqany sonsha alty qyrdyng astyndaghy estimegen jan qalmaghanyn jazady. By bylay dedi.

−Ua, qymbatty, úl qyzym! Ómirimizding keleshek jalghastary! Sizder ýshin búl qúryltay óte manyzdy. Zamana ilgeriden óte bardy. Keyingige jete keldi. Sol ilgergi ótken dәuirding kemengerinen, kósemderinen, sheshenderinen kóp múra, enbek qaldy. Ony ústaytyn el tizginin alghan handar, biylerge  búqara halyqtyng erui jón. Sonda ghana aibyndy, mәngilik el bolamyz dedi.

Arghynnan shyqqan aqyn, jyraular Qútan babany «týp atamyz» dep maqtan tútady. Bertindegi  Janaq aqyn:

Alashta Arghyn baba tughan zerek,

Ózgeden ol kisining jóni bólek.

Arghynnyng týp atasy aqyn Qútan,

Ólenge bizden ústa bolsa kerek. – dep jyrlaghan.

Arghyn atamyzdyng birinshi bәibishesi  Ergýl anamyzdan Meyramsopy jalghyz tuady. Meyramsopydan Quandyq, Sýiindik, Begendik, Shegendik tarasa, ekinshi әieli Momyn sheshemizden sany aityp túrghanday «Jeti momyn» úl taraydy (shejire tizip otyrmaghandyqtan attaryn atamadym). Qabattastyryp alghan songhy әielderi Núrpayadan Qambar, Jalyqbas. Qarqabat anamyzdan Bolatqoja. Aynamkóz sheshemizden eki qyz, jәne erip kelgen úly Shúbyrtpalysymen qosylyp tórt úl tuady. Olar әkeleri ólgennen keyin aghalary: Quandyq, Sýiindikterding sózderi qúlaqtaryna sinip «QARAKESEK» atalyp ketedi.

 

Arghyn taypasy alty arys Orta jýzding ishindegi jauynger qabyrghaly el ekeni belgili, týtini de mol. Sol arghyndar Shynghyshan zamanynda qayda bolghan? Orys tarihshysy Aristovtyng jazuynsha, arghyndar Tang hannyng (Tayan, Baybúqa dep te jazylady) basqaruyndaghy naymandardyng Shynghyshanmen soghysyp jenilis tapqanynan әldeqayda búryn batysqa qaray kóship ketken deydi. Sayahatshy-tarihshy Rubruk 1253 jylghy sayahatynda Qapal, Lepsi jerinen «Arghyn ata» tauyn bókterley ótkende búl keng alqapty «Organum» (Arghyn) eli jaylaghanyn jazady. Qalay desekte, Altayda Argut ózeni, «Amurgha qúyatyn Argyn ózeni,  Kavkaz tauynyng Sunjo ózenining boyynda Argun auyly, Argun shatqalyn boylay aghatyn Argun ózeni bar ekenin, Armeniya jerindegilerin de kartadan, tarihtan bilemiz. Artynda óshpes iz qaldyryp otyrghan osynday aty shuly el Shynghyshandy zerttegen jylnamashylardyn, tarihshylardyng qalamyna ilikpegeni, auyzyna týspegeni, Rashid Ad-Diyn, Yan, Kalashnikovtardyng kitaptarynda joqtyghy osy sebepti bolar dep oilaymyn.

Meyramsopy  Haqnazar hannyng әskerbasy, kenesshisi sardar bolghany Qaztughan jyraudyng tolghaularynan belgili.

Bes sopy aghayyndy Meyram sheshen,

Arghynnyng taypasyna bolghan kósem.

Kórkine kóz toymaytyn súlu edi,

Ózi batyr qartaysa da núrly әsem.

Meramsopynyng jastyq shaghy «at auyzdyghymen su ishken, er etigimen su keshken» jaugershilikting qyzyp túrghan Qasymhannyng zamany edi. Batyrlary at ýstinen týspey Aral tenizining arghy bergi jaghyn Qaraqalpaq, Ózbekterden tazartyp qonystaryn keneytti. Ishki qazaqy salt dәstýrdi, jol jobany qalyptastyryp «Qasymhannyng qasqa joly» atanghan zang negizderin qalap ketti.

Aqjol biyding nemeresi Meyramsopy Alasapyran soghystyng sayabyr tapqan túsynda qojalar әuletinen, Syr boyyndaghy Arkók qalasynda jaugershilikte jýrip Arystanbab úrpaqtarynyng qyzy Núrpayany kezdestiredi. Súlulyghy men aqyly ýilesken, sheker balday sózi bar Núrpaya dastarhan basyna ózi kelip, sary qymyzdy sapyra qúiyp, syrly tostaqty úsynghanda qolynan ýnsiz ilip әketpey jýrek jalghastyrghanday bógelip qalady. Qyz  Meyramsopyng ataq danqyna, úzyn boyly symbatyna tamsanyp ótkir janarynan jany qysylyp qolyn júlyp әkete almaydy. Jar qúshaghyna kirgendey túlaboyy kýiip, janyp balbyrap kózin kózinen aiyra almay qalghan edi. Ýnsiz kelisimin alghan Meyramsopy aragha kisi salmay әke sheshesine ózi qúda týsedi. El júrttyng kelisimin alyp, toy tomalaghyn jasap shygharyp salugha jesir jengesi Aynamkóz bes-alty jasar balasyn ertip, sinlisi Qarqabat  birge attanady. Syrdan shyqqan týieli kósh Shayan ózeni boyynda otyrghan «Tasqúdyqtaghy» eline jetip úlanasyr toy jasatyp qosylghan edi.

Haqnazar hangha deyingi taqqa otyrghandar soghystarda jenilis tauyp qazaq shegarasyn keneyte almay bes han, onyng ishinde Toghym han toghyz úlymen, eki bauyrymen birge 37 súltan qaza tapqan. Handyq taqqa 1537 jyly  otyrghan Haqnazar han soghys ónerin jetik mengergeni sonsha 47 jyl handyq qúrghan kezining alghashqy jyldarynda-aq orys tarihshysy P.IY.Rychkovtyng jazuynsha Noghay, Bashqúrt, Tatar, Sibir jәne  Astrahandy, Búhara, Hiua, Tashkent handyqtaryn óz biyligine kóndirip alym−salyghyn tólttirip túrady.

Núrpayadan Qambar, Jalyqpas, Qarqabattan  Bolatqoja atty ýsh úl dýniyege kelgen. Bәbisheden tughan úldar toqaldan  tughandardy ógey sanap búghanasy qatpastan erip kelgen Shúbyrtpalyny qosyp qaghaju kórsete bastaydy. Renish kórgen balalar shiryghyp, ójettenip  batyrlanyp «sen túr men atayyn» bolyp qaysarlanyp ósedi. Bolatqoja erte eseyip ýilenip mal basyn qúraugha aghalary mýmkindik bermey, jaqsy at bitse tartyp alyp zorlyq kórsetuden tanbaydy. Belgili bir as−toyda alaman bәige bolyp Meyramsopynyng bәibishesinen tughan   aghalary búrynghy songhy bәigelerde «Aqjoldap», «Meyramsopylap» úrandap shabady eken. Bәigege qosylarda Bolatqoja sheshesi Qarqabatqa kelip:

−Men analarmen birigip «Aqjoldap» shappaymyn. «Al sonda kimning atyn aityp  úrandap shabayyq?» –dep aqyldasady. Qarqabat atalarynyng atyn ataudan iymendi me balalaryna «Qarqabat» dep shabyndar dep kenes beredi. Osy jolghy bәigeden ozyp, mәreden óterde «Qarqabattap» Bolatqoja men Qambar óte shyghady. Jinalghan dýiim elding qúlaqtary eleng etken oqys oqigha osy jerde bastaldy. Toqaldyng atyn atap shapqanyna namystanghan aghalary «enshi bermeymiz» degen aiqaymen, toqal auylyn bólek qondyrugha, jylqygha kýzet qoydyryp, «Qarqabattaghandardy» qyr asyryp kóshirip tastaydy.

Ashugha bulyqqan Bolatqoja Shúbyrtpalyny bas etip Qambar, Jalyqpaspen tórteui Meyramsopygha bitken bar jylqyny Sozaq dalasyna qaray qiqulatyp quyp ketedi. Artynan qughan aghalary bir kýnnen song quyp jetkende Betbaqdalagha bet alghan bettegi shymnan soghylghan qorada qamalghan jylqylargha kezigedi. Ay shaysyz úrys bastalyp soyyl shoqpargha qarsy qaru qylar tas tabylmay qoragha qalanghan shymdy laqtyryp qorghanady. «Úrysta túrys joq» degendey sýt pisirim uaqyt ótkende qughynshynyng ýlkeni Quandyqtyng basyna tiygen shym−kesek bet auyzyn qangha boyap attan qúlatady. Jylqyny ala almaghan aghalary soqqygha jyghylyp kesh týse keri qaytady.

Bir taydy soyyp tamaqtanghan Bolatqojalar kenese kele endi bitim bolmaytynyn eskerip aghalyghyn syilap jylqynyng jartysyn qaytaryp bermek bolady. Tanerten   jylqylardy ortasynan qaq bólip jylqynyng jýirigin qúlynan tanyp kózi ashylghan, enshiden qúr qalghan Shúbyrtpaly tandap−tandap otyzshaqty taydy bólip alyp qaldy. Sәske týste bólingen jylqylardy aidap Bolatqoja, Qambar, Jalyqpastar  Quandyq otyrghan Shaqpaqtas jaylauyna keldi. Aghalaryna jolyqpay jylqylardy tastap analary Aynamkóz ben Qarqabatty ýn týnsiz kóshirip jatqanda «qayda barasyndar» degen jan bolmay arttarynan kesek laqtyryp, topyraq shashyp qala beredi.

Bolatqoja Toghym hannyng kezinde berekesi ketken elding ortasynda tuyp erjetip, aghalarynan qaghaju kórgendiken atqa erte mindi. Elin  asyraugha barymta−syrymtagha qatysyp Alatau bókterindegi Qyzyltau, әridegi Ýitas, Ýshqyzyldy jaylaghan qyrghyzdardan, Ertis jaghalap kýngey Tarbaghataygha deyingi qalmaqtardan myndap jylqy aidap әkeledi. Sol jortuyldarda jýrip ataghy elge jayylghan Bolattyng «qojasy» úmytylyp Bolat batyr atanady. Jylqy jaryqtyq «aydasa jeldiki, ysqyrsa jaudyki» bolyp jaylauyn jylqygha toltyrady. Qolynda 500-600 jigit ústap nayza, qylysh, sadaqpen qarulandyryp, kiyiz ýimen qamtamasyz etip jasaqtandyrdy. Eseye kele Haqnazar hannyng sarbazdaryna  Meyramsopydan taraghan atqa miner úrpaqtardan bir týmen qoldy bastap baryp qosylady.

1550 jyly orys patshasynyng Qazan qalasyn jaulap alghanyn estigen Haqnazar han 100 myng әskermen Jayyq, Elek ózeni boyyna attanyp noghaylardy óz qúramyna baghyndyrady. Osy soghysta Bolat batyrlyghymen Haqnazar hannyng kózine týsip mynbasy bolyp saylanyp, bedeli artyp, alghan jenis oljasyn artynan ergen sarbazdaryyna bólip beredi. Batystan Sibirge attanghan han onyng biyleushisi Kóshim handy soghyssyz mәmilege kóndirip tatu kórshilikke odaqtas jasaydy. Haqnazar hannyng memleketi kýsheyip, nyghaya týsui kórshi elderdi eriksiz sanastyryp salyq tólep túrugha mindettenedi. 1580 jyly qayta kóterilgen Tashkent biyligindegi Baba súltannan Sauran qalasyn qaytaryp alghan soghysta Haqnazar han mert bolady.

Bolat batyr sarbazdarymen Shayan ózenining tómengi saghasyndaghy «Tasqúdyqtaghy» auylyna oralady. Aghayyndy  tórteui birigip bir qauym el bolyp Bolat batyrdan Aqsha, Týite, Ýkibay atty ýsh úl órbidi. «Aqshadan Boshan jalghyz tughan, Jalbyz tughan. Ish Boshany elde qalyp, Syrt Boshany jaudy qughan.» – degen bir auyz óleng túmarday bop atalardan qalghan. Boshannan bes úl Jantu, Taz, Baybóri, Mashay, Manat Qarakesek taypasynyng kindigine ainalghan bes ata nemese «Bes Boshan» dep te atalyp ketken. Tazdan ataqty Qazdauysty Qazybek by tuady. Onyng kindiginen órbigen biyler Bekbolat, Tilenshi, Alshynbaylar zmanynda eldi auyzyna qaratqan. Mashaydyng nemeresi Kókbóri Kerney Esim han, Jәngir han túsynda qol bastasa, Kerneyding nemeresi batyr Balta «aqtaban shúbyryndy...» zamanynan Bógenbay batyrdyng ainymas serigi, jaugershiliktegi batyry bolyp  Abylay hannyng túsynda bes ata Qarakesek sarbazdarynyng mynbasysy bolghan.

Syrt Boshannyng basyn qúraghan Mashay Mayqy әkesining qolynda kóbirek tәrbiyelenip erke ósip qolyna nayza ústap Meyramsopy atasynyng jolyn qughan. Salt jýrip qalghanda qaytys bolghan Taz aghasynyng ýiindegi  Súlubiyke jengesining súlulyghy, synghyrlaghan kýlkisi, boyyn kýtken kerbezdigi qyzdan beter qyzyqtyryp kónil jaqyn dos bolyp jýredi. Súlubiykening otauyna jii baratyndyghyn sezgen aghalarynda qyzghanysh payda bolady. Baybóri men Manattyn  da oiy bolyp qansha jaqyndassa da jengesi ynghay bermey qoyady. Sonda da ýlkenderi Jantu toqaldyqqa almaq bolyp әrekttenedi. Búl әngimeler  әkeleri Boshannyng qúlaghyna jetip tez arada Baybórige qosyp toyyn jasap beredi. Mashay әkesine, aghalaryna ókpelep Mayqy әkesining qolyna birjolata  kelip túraqtaydy. Mayqy tez arada jesir otyrghan kelini Jamal súludy qosyp otau qúryp beredi. Jamal aiy kýni jetip bosanghanda ólgen baladan qalghan nemerem edi, emshekten shygharghan song ózime berersing degendi aitady. Mashay kózi kórip túrghan baladan aiyrlghysy kelmey әkesining sózine kónbeydi. Mayqy kelinderden súrastyrtsa, Jamal «Mashaydan tudym» dep jauap bergen song Mayqy әkesi «bәri bir óz balam ghoy» dep yrymdap ýsh aq otau kótertse, tórtinshi etip Mashay óz otauyn ózi kótertedi. Tórt otau tikkenning jónin súraghan elge «qyzday alghan әielden bir úl tuar» depti. Qyzday alghan ýsh әielderinen de jiyendi kóbeytetin qyzdar tughan. Sonda úldan ýmiti ýzilgen er Mashay: «Mayqy әkem әruaqty kisi eken, bir әielden ýsh ruly el bolatynymdy qalay bilgen» dep tandanypty. Qatarlary «bizding Mashay er eken, Boshannan tusa da, Mayqyny әkem dep tanyp sózin ústandy» dep әngimelep jýrdi. Qanaty jayylyp óse kele «Kerney, Kәrson, Qonyshtaghay» degen ýsh ruly el boldy.

Er Mashaydyng zamany Tәuekel hannyng qandy joryqtarynyng jenisin kórip qazaq handyghynyng shegarasyn keneytip Qaraqalpaq, Ózbek, Samarqand, Ferghana jazyghyn alyp, Alatau qyrghyzdaryn baghyndyryp, qalmaqtardy Jonghar Alatauynan asyryp tastaydy. Er Mashay at jalyn tartyp mingennen alghashqy soghysyn 1598 jyly Tәuekel hannyng Mәuerennahyrgha jasaghan shabuylynan bastaydy. Búl soghysta ýlken jeniske jetken Han Samarqandqa inisi Esim súltandy biyleushi etip, ózi Búqara qalasyn basyp alugha attanady. Bir jenip, bir jenilgen alma kezek shayqasta kóp sarbazynan aiyrylghan jeti kýndik soghysta qaytys bolghan Tәuekel hannyng sýiegin alyp er Mashay Samarqandqa oraldy. Handy arulap qoyyp, kәdesin atqarghan song Esimdi han kóterisip taqqa  otyrghyzysqan er Mashay Esim han basqarghan 50 myng әskermen Búqaragha attanady. Abdolla hanyng basyn alyp, qalany ózine baghyndyryp, Tashkentti de basyp alyp Túrsyndy biyleushi etip taghayyndaydy. Úly jenispen Týrkistangha oralghan Esim han shyghystaghy qalmaqtargha qarsy soghysqa dayyndalady.

Er Mashay qartayghan shaghynda Aqsha atasynan Boshannyng jalghyz tughandyghyn sezinip qapalyqta jýredi. Ózinen tughan Boranshydan nayza ústar batyrlyq kórmey, nemere úl sýimey úzaq jýrip qalady. Áuliye  әmbiylerge jalynyp, jalbarynyp, molalaryna týnep qorasangha qoy aityp jýrgende Boranshydan birining artynan biri Tileuli, Súrauly degen eki úl kóredi. Ekeui de bos belbeu bolyp ósedi. Jaqsylyqtan kýderin ýzbegen er Mashaydyng Alla ýmitin aldamay Tileuliden qoy qara qasty tau múryndy úl sýiedi. Quanyshynda shek bolmay úlan asyr toy jasap «kerneyletip syrnaylatyp bizde jaugha shabar ma ekenbiz» dep atyn yrymdap Kerney qoydy.

Qazaqtyng handyq memleketin qúryp ayaghynan tik túrghyzghan, shegarasyn keneytken KEREY, JÁNIBEK, QASYM, HAQNAZAR, TÁUEKEL, ESIM, JÁNGIR handardyng isin jalghastyryp syrtqy jaugha taqiyaday jer bermegen TÁUKE, ABYLAY, KENESARY handarynan «Qarakesek−Kókbóri Kerney», «Batyr Balta» kitaptarymda  shama sharqymsha mәlimet bergen edim. Sol kitaptan osy bir ýzindini jastar oqysyn dep jariya etkendi jón kórdim.

Abai.kz

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Alashorda

Alash-arman

Beybit Qoyshybaev  2270
Bilgenge marjan

Hilda Hukhem jәne Úly qolbasshylar

Beysenghazy Úlyqbek 2051
Ádebiyet

Týs

Erghaly Baqash 1734
Áne, kórding be?

Arhiymed kimdi qorghashtaydy?

Jaybergen Bolatov 2788