Seysenbi, 19 Qazan 2021
Alashorda 8140 0 pikir 3 Qantar, 2015 saghat 10:43

ALASh.MEMLEKETShILDIK IYDEYaSYNYNG ÝZILMEGEN ARQAUY

Alash – Qazaqstannyng býgingi «Mәngilik El» el múratyn óz túsynda sayasat pen ruhaniyat túrghysynan terendetken, aishyqtaghan kezeng atauy.

Alash – Qazaq elining memleket qúru tәjiriybesi men memleketshildik mýddesining ýzilmegen arqauy.

Alash  Tәuelsizdik jyldary Qazaqstan Respublikasynyng batyl da bastamashyl bilik pen parasat, bilim men jauapkershilik tarihyna qaraghan ainasy. 

Búiyrsa, endi ýsh jyldan keyin Alash Orda ýkimetining nemese Alash avtonomiyasynyng qúrylghanyna 100 jyl tolady. Múnyng qaptalynda qazaq qayratkerleri qúryluyna tikeley qatysqan Týrkistan avtonomiyasynyng nemese múhtariyatynyng ghasyrlyq tarihyn bayyptaymyz. Osynyng ber jaghynda 2016 jyl – Alash kóshbasshysy Álihan Bókeyhannyng 150 jyldyghy.

Búl asa manyzdy tarihy datalar últ mereyi retinde memleketimizdi, ziyalylarymyzdy qatty tolghandyruy tiyis. Orazdy júrttarda múnday sharalargha kemi 5 nemese 10 jyl búryn dayarlanady. Jospar qúryp, baghyt-baghdar týzeydi. Oqyghandary aqyldasady, sayasatkerleri zandastyrady, halqy qoldaydy, әlem әserlenedi.

Biz de jaqsylyqtan ýmittenemiz. Óitkeni, bastamashyl ghalymdardy bylay qoyghanda, tariyhqa yntyzar, elge jauapker Elbasymyzdyng «Tarih tolqynynda» atty kitabynda: «Alash ziyalylary… sol aituly esimderding bilimdarlyq hәm azamattyq tәlimderinde keyde kórine bermeytin de arnalar bar. Onyng baghasyn úrpaqtary, býgingi qazaq ziyalylary beruge tiyis. …Búlar – tarih tolqynyndaghy mәdeniyetimizding kindik túlghalary» dep jazylghan (Nazarbaev N.Á. Tarih tolqynynda. Almaty: Atamúra, 1999. – 156-179 b.).

Osy bir auyz sózge kóp maghyna syiyp túr.

«Kórine bermeytin arnalar…».

«Baghasyn úrpaqtary men ziyalylar beruge tiyis…».

«Mәdeniyetimizding kindik túlghalary…».

«Kindik túlghalar» degennen bastayyq. Búl – naghyzdyng naghyzy, últtyng jýregi men qany, jany men ary degen sóz. Adamzattyng damuy da, ýrim-bútaghy da kindikpen jalghasyp, kindikten taraydy. Alash túsynda «sentr» degendi «kindik» dep audarghan. Ol búghan da sәikes keledi. Endeshe, kindik túlghalar turaly elge keninen maghlúmat beru, taghylymdy әngime aitu – manyzdy is.

Alash ziyalylaryn biz qanshalyqty bagha­lasaq, bayyptasaq, últ tarihyn da son­shalyqty baghalap, bayyptay alghanymyz. Al, eger oghan atýsti qarasaq, búl kezendi «kóp kezenning biri» dep sheshsek, onda ózimizding jer bolghanymyz. Tarihy bagha turaly mәli­met alyp, halyq sanasy qabyldaytyn tújyrymdama jasau – jauapty júmys.

Alashtyng kórine bermeytin arnalary shash-etekten. Ol nege kórinbeydi? Neme­se biz ony qalaysha kóre almay jatyrmyz? Kórinbeytin sebebi – býginde kóp zaman­dastarymyzgha ony kóre alatynday sana, tipti qarapayym kózildirik jetpey túr. Bәlkim búl da asyra aitqandyq shyghar, dúrysy, niyet bolmay túr. Al, jalpy júrttyng kóruine kedergi keltirip otyr­ghan nәrse – qúlyqtyng joqtyghy, keng nasihat­tyng jetimsizdigi, mәselege keshendi týrde qaramaushylyq. Áriyne, tannyng atatyny sekildi, búlay bola bermeytini de aqiqat. Sondyqtan da Alashtyng kórine bermeytin arnalary turaly zerdeli oy aityp, qaghidatty pikir bildiru – jay talap emes, memlekettik hәm memleketshildik talap.

Jalpy asa iri tarihy qúbylys turaly oy týiindeu – týiening jýginen de auyr batpan­daghan júmys. Alashtyng dara túlghasy Álihan Bókeyhannan qalghan mynanday bir sóz bar: «Ózing týieden ótken jetekshil bolsan, saghan aqyl ne kerek?». Múnyng býgingi keri – Alash turaly shekteushilikke baryp, «últ tarihyn jaqsy bilemin, sondyqtan bagha bere alamyn» dep, joghary-tómen júrtty aldausyratu.

Búl rette eki sәtti aita ketuimiz kerek. Birinshi, «Alash» degen úghym qalay payda boldy jәne onyng tarihtaghy orny qanday boldy? Jalpy, «Alash» degen úghym «alty Alash», «alash halqy», «alashtyng balasy» degen maghynada búrynnan bar. Desek te, әr dәuir әr úghymgha ózinshe sipat beredi. XX ghasyrdyng basynda, yaghny 1907 jyly qazaqtardyng Reseyding memlekettik Dumagha saylanu qúqyghynan aiyrylyp qaluy halyqtyng namysyna qamshy bop tiydi. M.Dulatúlynyng «Oyan, qazaq!» deytin túsy – osy kezen. Aqylgha salyp kóriniz, 6 million qazaqtan Dumagha birde-bir deputat say­lanbaghan. Búl – zang shygharushy organda qazaqtyng sózin sóileytin birde-bir adam bolmaghan degen sóz. Sol kezde Reseyding dәrejesinde oqyghan, shetelde bilim alghan qazaq azamattary múny qorlyq dep bildi. Óitkeni, búghan deyingi kýshpen tarqatylghan eki Dumada da júmys istegen azamattar ayaq astynan ózderining kereksiz bolyp qalghanyna narazy boldy. Shynynda da, keshe ghana halyqtyng joghyn joqtap, múnyn múndaghan adamdar endi sol halyqtyng sózin sóileuden qaldy. Múnyng sebebi ne?

1891 jyly «qazaqtyng jeri – qazynanyng jeri» bolyp jariyalanyp, Resey imperiyasy­nyng menshigine ótedi. Sóitip, qazaqtyng jerin tartyp alghan imperiya qazaqtargha otyryqshy elge ainalyp, 15 desyatinadan jer aludy úsynady. Múny qazaq ziyalylary qúp kórmeydi. Eger qazaqtar on bes desyatinadan jer alsa, myndaghan jyldar boyy jaylau, qystau, kýzeu dep kóship-qonyp jýrgen halyq әp-sәtte úlan-ghayyr jerden aiyrylady.

Al, patsha jerge qatysty aksiyany úzaqqa sozdy. Sóitip, qazaqtargha «Biz senderge jer úsyndyq, ózdering jerdi almadyndar. Qazir senderding jerlering joq» dep qoqan loqy saldy. Patsha qazaq jerining tarihy toponimikasyn bylay qoyghanda, qazaqtyng jerinde qazaqtyng beyiti bar ekendigin, beyitterde babalardyng sýiegi jatqandyghyn da eskergen joq. Nәtiyjesinde, qazaqtar óz ata-babalarynyng jerinde túryp, sygandar sekildi jeri joq halyqtyng sanatyna endi.

1906 jyly qazaq azamattary Memlekettik Dumagha alghash ret saylandy. Sol jyly 17 qazanda maniyfest jariyalaghan patsha ókimeti shet últtargha baspasóz bostandyghyn berip, últ mektepterining ashyluyna mýmkindik tughyzdy. Múnday oqigha búghan deyin tarihta bolghan joq.

1861 jyly Reseyde krepostniktik pravo joyylghany mәlim. Búghan deyin Resey ózin ózi qúldanghan memleket bolatyn. Bizding ghalymdar arhivten HIH ghasyrda qazaq úl-qyzdarynyng qúny qansha túrghany jóninde derekter tauyp otyr. Búl – Sibirding qúl bazarynyng tariyfi. Óz-ózin qúldanghan imperiya shet júrtty ayasyn ba! Sol kezde tensizdikke alghashqylardyng biri bolyp Qyrym tatarlary bas kóterdi. Óitkeni, olardyng kóshbasshysy Ismail Gasprinskiy Europamen baylanysta boldy, jalpy týrikting joghyn joqtap «Tәrjiman» gazetin shygharyp túrdy. Reseyding óz kórin ózi qazyp jatqandyghyn, týpting týbinde qúrdymgha ketetinin aitqan da osy tatarlar bolatyn. Á.Bókeyhan men A.Baytúrsynúly ústazymyz dep eseptegen osy Gasprinskiy Fransiyada, Shyghysta oqyp, aghartushylyq baghytta kóp kitap, oqulyq jazghan. «Orys-Shyghys kelisimi» atty enbeginde Resey imperiyasynyng qaramaghyndaghy 20 million týrik-músylmandy (onyng ishinde 6 million qazaq ta bar) nadan qylyp ústap, shoqyndyrugha tyrysqan imperiyanyng әreketin syngha alady. Osynyng bәri ainalyp kelgende Alash qozghalysynyng bastaluyna týrtki boldy. Alash oyanuy degen kezde biz XX ghasyrdyng basyndaghy últ qúqynyng ayaqqa taptaluyna qarsy júmylghan ziyalylyq kýshti aitamyz. Al, 1917 jylghy tónkeris kýtpegen oqigha boldy. Resey osy qúrdymgha jaylap ayandap kele jatqan bolatyn. 1914-1918 jyl aralyghynda birinshi Dýniyejýzilik soghys boldy. Patsha ókimeti degenin qylyp, qol astyndaghy halyqtardan әsker jasaqtady. Osy eki aralyqta bitispes shayqas bastaldy. Bolisheviktik partiya imperiyanyng qúryp bara jatqanyn myqty paydalandy. Biraq tap osy kezde Kavkazdyn, Finlyandiyanyn, bizding ziyalylar «bolishevikter biylik basynan qysqa merzim aralyghynda ketip qalady» dep maqalalar jariyalady. Alayda, bolishevikter biylik basynan ketken joq. Kerisinshe, túraqtap qaldy. Sol kezde búghan deyin kezen-kezenmen oryndalady dep josparlanghan júmystardy tez arada iske asyru kerek boldy. Sóitip, kýn tәrtibine «avtonomiyany qay jerde jariyalaghan jón?» degen saual shyqty. Orynborda jariyalayyn dese, ol bolishevikterding qolynda. Tashkentte Týrkistan avtonomiyasyn jariyalayyn degende, bolishevikter búl shahardy da basyp aldy. Sol sebepti Týrkistan avtonomiyasy Qoqanda jariyalandy. Tarihta «Qoqan avtonomiyasy» dep qate ketken. Negizi ol Qoqanda jariyalanghan Týrkistan avtonomiyasy nemese múhtariyaty. Basqasha aitqanda, Týrkistan halyqtarynyng avtonomiyasy. Ol qazaqqa da, týrikmenge de, ózbekke de, qyrghyzgha da, tipti tәjikke de ortaq. 1917 jyldyng ayaghynda qúrylghan avtonomiyanyng ghúmyry nebәri 3-aq aigha sozyldy. Ýsh aidan keyin bolishevikter Qoqangha kelip, bar júrtty qyryp tas­tady. Ózderi kýshpen qúlatqan Týrkistan avtonomiyasynyng ornyna tura sol ataumen 1918 jyly Tashkentte «sovettik» avtonomiya qúrdy. Al Orynborda 1917 jyly 13 jeltoqsanda Alash Orda ýkimeti jariyalanady. Sol kezde ýkimet degen aty bolmasa, ol «Alash avtonomiyasy» bolatyn. Ýkimetting ómiri 1917 jyldyng ayaghynan 1919 jyldyng ortasyna deyin sozyldy. Búl kóp uaqyt emes. Degenmen, osy aralyqta qazaq halqynyng qazirgi memlekettik nyshandary men negizderi qalyptasty. Ásker qúryldy, zang shyqty, ýkimet qúramy jasaqtaldy, Alash Ordanyng memlekettik atributtary payda boldy.

Ayta ketu kerek, sol kezde Alash Orda ýkimeti men Týrkistan avtonomiya­sy jariyalanbaghanda, qazir biz Resey Fede­ra­siyasynyng qúramyndaghy Tatarstan, Bashqúrtstan siyaqty avtonomiyalyq respub­lika bolatyn ba edik. 1917-1919 jyldar aralyghynda qazaq qayratkerleri Stalinmen, Leninmen qayta-qayta kelissóz jýrgizip, shekaramyzdy anyqtady, býgingi respublikanyng negizin qalyptastyrdy. Biz sóz etip otyrghan tarih – búralan, qiyn bolghanymen, óte jarqyn tariyh. Qalay degende qazaqtyng europalyq dәrejede qayta oyanuy, endigi damuyn әlemdik ýderiste paryqtauyn airyqsha ósu dep qabyldaghan jón.

Alash Orda ýkimetining jasaqtaluy, qúrylu ýderisi qazir keybir azamattar tarapynan keyde kóterilip qalatyn parlamenttik-preziy­denttik biylikke keledi. Kezinde Álihan Bókeyhan ýsh ýmitkerding arasynan saylanyp, Alash Orda ýkimetining tóraghasy qyzmetin atqarghan. Álemdik demokratiyalyq jana saya­sy ýderiske sәikes, saylauda jeniske jetken partiya premier-ministrdi saylap, sol eldi basqaratyn biylik kýshi bolyp jatty. Alash Orda da tura osylay istegen. Yaghni, partiya tóraghasy ýkimet tóraghasy qyzmetin qosa atqarghan.

Al endi partiyanyng sipaty, baghyty qanday desek, býgingi úghymmen aitqanda, búl – liyberaldyq-demokratiyalyq partiya. Negizgi ústanymy elding demokratiyalanuy, shúghyl reformalar jәne bir jaqqa búra tartpay, orta әri iykemdi baghytty temirqazyq tútu.

Kenes ókimeti kezinde «qazaq ziyaly­larynyng basy birikpeydi, qazaqtyng jauy – qazaq» degen týsinik payda boldy. Abaydyng ózindik kontekste paydalanghan sózi syrtqa shyghyp, elge basqasha maghynada tarap ketti. Jalpy qatelikti qaghidatqa ainaldyru óte zardapty. Mysaly, kenes tarihy Kenesaryny halyqtyng jauy etip kórsetti. «Ózine qosylmaghan halyqtyng bәrin qyryp tastady» dep aiyptady. Mysaly, M.Seralinning «Topjarghan» degen poemasynda bir jigitting taghdyry arqyly Kenesarynyng oqighasy aitylady. Osy poemagha keyingi zamannyng baspagerleri kóp ziyandyq jasaghan. «Kenesary kirip kelgen kezde jinalghan júrt ýiding tórin úsynady» degen maghynadaghy sóz búrmalanyp, «han kirip kelgen kezde elding bәri shulaydy» dep ózgergen…

Kezinde «Ayqap» ómirge ózinen keyin kelgen «Qazaq» gazetin qoldap maqalalar jazdy. Artynan sayasy toptar olardy bir-birine qarsy qoydy. Degenmen, olar bir-birine qaraylaspay ketken joq.

Kenes túsynda jәne keyde qazir de bәz bireuler Batys Alash Ordany Shyghys Alash Ordadan bólip, birin-birine qarsylyqtan payda bolghan bólinis dep topshylaghanyn bilemiz. Búl da – jansaq pikir. Ol – territoriyalyq bólinis qana.

Alash ziyalylarynyng dýrdarazdyghy belgili bir pikirtalas ayasynda ghana boluy mýmkin. Al, últtyq dengeydegi kelispeushilik olardyng arasynda bolghan emes. Últtyq úiysudyng negizi – Alashta jýieli jәne aiqyn kórinedi. Óitkeni, olardyng auyzbirshiligi óte myqty edi. Tipti, olar bir-birine hat jazghanda «Janym, qúshaqtap sýidim» deydi. Býgingi ziyalylar bir-birine dәl osylay hat jaza ala ma? Ekinshi bir mәsele, qazaq ziyalylarynyng birli-jarymy ghana emigrasiyagha ketti. Onyng ishinde M.Shoqay men R.Mәrsekúly bar. Elden jyraq ketu turaly úsynys Mirjaqypqa da, Álihangha da aitylghan. Biraq olar múny qabyldamaghan. «Ne bolsa da elmen kóremiz» dep sheshken. Búdan kim útty – búl namys pen adaldyqtyng qúpiyasy, bәlkim shyndyghy. Álihan atyldy, Mirjaqyp Sibirde aidauda qaza boldy… Olardyng ólimi de taghylymdy.

Qazirgi bizding qoghamda tәuelsizdik talaptarynan tuyndaytyn jaqsy ýderister jýrip jatyr. Birinshiden, qazaq últtyghyna kelip, eldikti tanydy. Tarihtyng ashy sabaqtaryn bildi. Endigi bir eskerer jayt: osy ótkendi qoryta otyryp, onyng jaqsylyqtaryn býgingi qoghamgha jaratu mәselesinde beyjay kýiding de baryn jasyrugha kelmes. Elbasymyz tayaudaghy Úlytau súhbatynda osy dertting emin jaqsy kórsetti.

Tanymdaghy kemshilik sebebi, zamndastary­myz­dyng belgili bir dәrejede Alash qayratkerlerinen, ziyalylardan qanday sabaq alu qajettigin sezinbeuinde shyghar dep oilaymyz. Mynaday oy keledi. Bizding әriptesterimiz, ghalymdar Alash ziyalylarynyng enbegin tom-tom qylyp shyghardy. Biraq búl kitaptar tek sórede túratyn jyltyraghan dýnie bolyp qalmauy tiyis. Alash ziyalylarynyng beynesi de, olardyng shygharmalarynyng oqyluy, nasihattaluy býgingi úrpaqtyng oljasyna ainaluy kerek. Osy túrghydan kelgende «Múnyng qanday paydasy bar?» degen súraq tuyndauy mýmkin. Birinshiden, Alash ruhyn nasihattau sol ziyalylar sekildi eldikti oilaugha, kez kelgen nәrseni salmaqtap, oghan últ mýddesi túrghysynan bagha beruge ýiretedi. Ekinshiden, qazaqtyng әsireqyzyldyqqa, kóshirmeshilikke baruyn tyng jaghynan da paydasy mol. Alash arystary shygharghan «Qazaq» gazetin qaranyz. Búl gazet oqyrmandaryna sol zamannyng әlemdik dengeydegi irgeli ghylym men qayratker azamattaryn tanystyryp otyrdy. «Qazaq» gazetining nyshanynda qazaqtyng kiyiz ýii túr. Onyng týndigi Batystan ashylghan, búl qazaqqa sәule batystan kelsin degendi bildirdi. Biraq búl sәule kelgenimen onyng mazmúny últtyq boluy tiyis. Sol sebepti tarazy, parasat, talgham bolsyn dep, ýiding esigine últ atyn jazyp qoydy. Búdan batystyq ýlgidege nәtiyjege tez jetetin formany paydalana otyryp, mazmúnyn qazaqylandyryp, últqa qyzmet etuge júmyldyru tiyis degen oy aishyqtaldy.

Taghy bir mәsele: kez kelgen qogham ýshin dinning orny erekshe. Ruhany qúndylyqtar, adamy mәdeniyet tek dinmen suarylady. Biz­ding myng jyldan astam tarihymyz, әdebiyetimiz ózimizding haq dinimiz – dәstýrli islam qúndylyqtarymen bite qaynasyp jatyr. Qazaqtyng 50-60 payyz sózderining ózi din arqyly endi. Sabyr, zeyin, әdilet degen sózderdi tarqatsanyz, ar jaghynan bәribir islam úlyqtaytyn jaqsy dýniyege alyp keledi. Al osy úghymdardy Alash ziyaylary qalay tereng týsindiredi desenizshi. Sondyqtan da biz qazir «bizge Abay men Alash túlghalarynyng parasatynan ótken islam kerek» deymiz.

Alash qayratkerlerining týsiniginde dindar adamnyng býkil bolmysy imandy boluy tiyis. Mәselen, Mústafa Shoqay bir enbeginde «Mening birtalay әriptesterim búl dýniyede jasaghan kýnәsining o dýniyede aldynan shyghatynyn biledi. Osynday adamdardyng bar ekenine quanamyn» dep jazady. Yaghni, sayasy túlgha iman men ardyn, obal men sauaptyng bar ekendigin bilui tiyis. Sondyqtan da, din ýshin «jay ghana sadaqa berip, qúrban aitty atqara salu» dúrys emes. Búl býkil qogham tirshiligine enui qajet. Tura osy maghynadaghy dýniyeni Shәkәrim, Ghúmar Qarash sekildi Alash arystarynyng shygharmalarynan kóremiz. Adamnyng jany men tәni, oiy men isining ekige bólingenindey bolmauy tiyis. Bәri júp-júmyr bolyp bir jerden tabylsa iygi. Osynday sabaqtardyng qogham ýshin de, últ ýshin de paydasy zor bolatynyna kýmәn joq.

Alash arqauy – bizding myndaghan jylghy eldik arqauymyzdyng jalghasy, sapaly kezeni. Biz tarihymyzdyng búl shaghyn, Jaratqan búiyrtqan eldik ruhy biyik, otanshyl qaghidaty aiqyn, Elbasymyz aitqanday, kindik túlghalaryn әrqashan maqtan tútamyz.

Dihan QAMZABEKÚLY,

Últtyq Ghylym akademiyasynyng korrespondent-mýshesi.

Abay.kz

Derekkóz: http://egemen.kz/?p=46417

0 pikir