Jeksenbi, 19 Mamyr 2024
Ádebiyet 7527 0 pikir 12 Qantar, 2015 saghat 09:24

Serik Erghali: «AQYN MEN JYRAUDY ShATASTYRMAYYQ»

Mәdeniyettanushy Serik Erghaliymen súhbat

– Seke, últymyzdyng qúndylyghyn zerdelep jýrgen mәdeniyettanushysyz. Bizdi, әsirese, aitysqa qatysty iydeyalarynyz qyzyqtyrady. Sizding aitys turasynda avtorlyq patentiniz bar dep estidik, sol turasynda aitsanyz...

– 2001 jyly, Tәuelsizdikting 10 jyldyghy qarsanynda jasalghan joba edi. RIKA telearnasy arqyly nauryz-mausym aralyghynda oblystyq dengeyde jana ereje boyynsha aitys úiymdastyrylyp, kópshilikke úsynylyp, synaqtan ótkizildi. Aqtóbe qalasynyng kýnine oray 17 mausymda tikeley efirge shyghyp, kórermenderding dauys berui men qazylar alqasynyng baghasy biriktirilip, aitys mәresin ótkerdik. Búl – aitys tarihynda kórermenderding baghasyn alghash ret eskergen shara edi. Eki aptadan son, 2001 jyly 30 mausym kýni joba iydeyasy mening qatysuymsyz «Habar» telearnasynda tikeley efirde jarq ete qaldy. Biraq odan әri jalghasyn tappady, úiymdastyrushylar kelistire almady. Sol jyly «Aytysty janasha úiymdastyru erejesi» degen qújatty dәiektep, ziyatkerlik ónertabys retinde arnayy tirkep, kuәlik aldym. Bir qyzyghy, mening avtorlyq kuәligime aitysty alghash ret televiziyada kenes ókimeti túsynda alyp shyqqan belgili maytalman jurnalist Súltan Orazaly qol qoyypty.

2006 jyly  Mәdeniyet ministri E.Ertisbaevqa jobany úsyndym, joba taghy da mensiz «Alaman aitys» atymen «Qazaqstan» arnasynan shyqty.  Shou týrinde asa jaqsy bezendirimmen dýrildetip, birshama jerge bardy. Ásirese aitystyng qayym týri sekildi janry damy týsti. Onyng qas sheberi bolyp Mels Qosymbaevtyng jýlde alghany belgili. Úiymdastyrushylargha birqatar kemshilikter aityp, iydeyagha avtorlyghymdy kórsetip jazdym jәne avtor retinde ózimdi qatystyruymdy súradym. Olar ýnsiz qútyldy. Biraq kóp úzamay búl joba da toqtady.

Búl bastamam ýshin maghan tiyisushiler az bolghan joq. Kókshetauda bolghan 2001 jylghy aitysta kәzirgi aitystyng aqtangeri sanalatyn bir bauyrym «aytysty menshiktegen Serik degen bireu shyqty» dep dauryqqany bar.

– Aytysty janasha ótkizude neni kózdep ediniz?

– Maqsat – tehnikalyq mýmkindikterdi paydalanyp, aitysty úiymdastyrudy sol kezge tәn kemshilikterden, ony jeke bastyng tabys kózi boludan jәne subektivizmnen qútqaru, zaman talabyna say shousipatty telejanrgha ainaldyru edi. Sol kezde de, kәzirge de tәn myna kemshilikterdi aitugha bolady:

-         sahnagha aitys emes, jýlde shyghyp ketedi;

-         aitystyng barysynan góri jýldeni bólisu ýderisi basty nazarda – júrt ýshin «aytys qalay bolady?» degennen góri «mashinany kim alady?» degen kókeytesti súraq;

-         aitysty baghalaudaghy subektivizm men әdiletsizdikter;

-         baghalau kriyteriylerining búldyrlyghy,tipti joqtyghy;

-         aitys mazmúnynyng qarabayyrlyghy, tayyzdyghy, sauatsyzdyghy;

-         aitystyng bay týri men janrlarynyng toqyrauy men birsaryngha týsui;

-         aitystyng úiymdastyrushylar oiynyna ainaluy, t.t.

– Siz búlardy boldyrmaudyng jolyn qalay qarastyryp ediniz?

– Aytystyng úghymdary men әrbir ýderisi naqtylanyp, kerek bolsa termindeldi. Jogharydaghylardy eskere kelip, erejede «aytysker», «kenesker», «jekpe-jek aitys», «jaq-jaq aitys», t.t. ondaghan terminder men úghymdar payda boldy. Búl terminder 2001 jylgha deyin aitysta asa qoldanylmaghan edi. Mysaly, «aytysker» sózin men aqynnan ajyratu ýshin әdeyi erejeme termin retinde  engizdim. Óitkeni, poeziyasy damyghan el ýshin aqyndardyng aitysuy mýmkin emes, aityssa nege Ábdildә  men Sәbit aityspady, Qadyr men Múqaghaly nege aitystyng ýlgisin kórsetpedi, naghyz aqyndar solar emes pe? Fariza men Múqaghaly nege qyz ben jigit aitysyn qolgha almady? Qysqasy, biz әdebiyettanuda da, ónertanuda da absurdqa tirelip otyrmyz.

– Sonda ol - kimderding aitysy?

– Jyraulardyng aitysy, aqyndardyng emes! Shyn mәninde aitys – әdebiyet pe? Joq! Sinkrettik óner bolsa, ony nege «aqyndar aitysy» deymiz? Áriyne, kenes ókimeti túsynda qolgha alghandar amalsyz engizdi, biraq kәzir ol damyp, mýldem basqa sipat aldy ghoy. Mәsele – aitysyp jýrgenderding aqyn emes, jyrau ekendiginde. Al aitys ónimi – poeziya emes, jyr debaty. Aytys – shyn mәninde jurnalistika salasyna jatatyn shousipatty sinkrettik ónim.

Búl óner kóshpelining ruhy, jyraulargha ghana tәn. Aqyndar (ahundar) aityspaydy, jyraular aitysady, aitystyng ónimi – óleng ne poeziya emes, aspaptyng ýni, jyraudyng maqamy men jyry ýilesken, improvizasiya kýsh pen jan bergen sinkrettik poetikalyq debat, shou sipatty diskussiya, qysqasy – jurnalistika. Sol sebepti de aitysqa situasiyalyq sipat tәn, ol – ýderis, sonysymen kórermeni, tyndarmany bar óner. Aytysty oqyp lәzzat almaysyn, tyndap ne kórip raqatqa kenelesin. Aytys – aqparat sipatty tuyndy, poeziyagha tәn filosofiyalyq mazmún az, ol mindetti moynyna da almaydy. Aytys – ruhtyq quatqa qanyq ýn. Jyr tabighaty nóser jauyn ispetti, әp-sәtte tógip, jónine ketedi. Jyrdyng әr joly aqparat bolsa, poetikalyq óleng joldary filosofiyalyq payymdar men beynelerden túrady.
Poeziyada oqyrman bar. Poeziya – filosofiyagha qanyq ýn. Poeziya úzaq tolghatyp, «botaly bolady» – ol situasiyagha emes, Uaqytqa tәueldi. Poeziyanyng ýni men boyauy onyng mazmúnynda, al Jyrdyng ýni men boyauy jyrshynyng dauysy men aspapta, jyrlaushynyng ruhynda. Jyr da, jyrau men jyrshy da ólgen joq, biz ony bayqamay shatastyryp aldyq.

Bir-birin shatastyrugha, salystyrugha bolmaytyny sekildi aqyn men jyraudy da shatastyrmau kerek. Sol sebepti, «aqyndar aitysy» emes, jay ghana AYTYS atalghany jón. Aqyn – sayasattan tys, jyrau onymen qoyan-qoltyq ghúmyr keshedi. Sebebi, jyrau belgili bir dәrejede – jurnalist.

– Siz aitys pen әdebiyetti qarsy qoyyp otyrghan joqsyz ba?

– Joq, kerisinshe, bir-birining matalghan arqanyn qiyp, olardy ózara qayshylyqtan qútarugha tyrysyp jýrmin. Aytysty damytudaghy eng basty nәrse – onyng tújyrymdamasyn týzetu, aitysty «әdeby tútqynnan» bosatu. Bizde aitystyng qanday óner ekeni әli naqtylanghan joq. Búghan deyingi qalyptasqan «Aytys – qazaq auyz әdebiyetining airyqsha týri» degen uәjding barghan sayyn dúrys emestigi aiqyndala týsude. Meninshe, aitys – әdebiyet emes, jurnalistikalyq nysan, dәliregi, auyzeki poetikalyq jurnalistika. Óitkeni, әdebiyet – ómirdi filosofiyalyq túrghydan beyneleytin tuyndy bolsa, jurnalistika – ómirding aqparattyq janghyryghy. Qysqasy, aitystyng әdeby tuyndy boluynan góri, onyng jurnalistik shara retindegi yqpaly basym jәne oghan bardy – bar, joqty – joq deuge beyimdelgen poetikalyq tili bar jurnalistik format tәn. Aytys ónimin oqyrman әdeby múra retinde (zertteushiler bolmasa) oqy qoymaydy, ony tek qyzyqtaydy. Óitkeni, aitys – túnyp túrghan shou, onda: artistik te, әnshilik te, jyrshylyq ta, aqyndyq ta, oryndaushylyq ta bar, eng bastysy, improvizasiya bar! Ónerge әr ónerding basyn shalu emes, bir ónerding kýshimen kórkem tuyndy óndiru sipaty tәn. Aytys – túnyp túrghan debat! Búl – tok-shoudyng basty prinsiypi!

– Rinat Zayytov, Bauyrjan Haliolla sekildi aityskerlerding aitys barysynda oppozisiyalyq ústanymgha bet búryp ketetini de sol jurnalistik sipattan ba?

– Dәl solay! Olar – sahnada aqyn emes, aitysker, jyrau. Jalpy, aitystyng әldebir sayasy úran men kózqarasty ashyq bildiruin búryn-sondy klassikalyq aitystardan bayqaghan emespin. Sirә, bizge búl әdet әleumettik kemshilikti sheneu ýshin kenestik kezende qalyptasqan format kezinde júghysty bolghan. Búl ahual aitystaghy ýderisting túiyqqa tirelgendiginen jәne onyng shoulyq sipaty barynsha ýdey týskendikten osynday populistik ahual ornady. Aytysker delebesi qoza kele halyqtyng sózin sóilegensiydi. Búl – aitystyng mindeti de, missiyasy da emes, aitystyng missiyasy oppozisiyanyng sózin sóileuimen júrtqa jaghu emes.

Eger de aitysty naqty kriyteriyler men talap túrghysynan ótkizse, Búqar, Mahambet sekildi jyraulardyng ústanymy aitysqa aralasyp ketpes edi. Olar biylikke degen ústanymdy aityssyz, debatpen emes, derbes týrde monologpen  kórsetti emes pe? Al bizding býgingi jyraular aitysty tribunagha ainaldyrdy. Búghan arandatyp túrghan aitystyng osal produsurasy der edim.Aytyskerler kinәli emes.  

– Aytysty baghalau jýiesi jóninde, sonda siz ne qarastyryp ediniz?

– Aytysty baghalaudyng 6 tәsili men 10 kriyteriyi jasaldy. Erejede baghalaudyng bes týri anyqtaldy. Aytystyng 4 týri atap ótilip, 14 núsqasy kórsetilip, olardyng qalay ótkizilu kerektigi sipattaldy. Qarjylandyru men qúqyqtyq mәseleleri aiqyndaldy. Bir qyzyghy, osy iydeyany ala qashyp, ýzip-júlyp jýrgenderding birde-biri shaqyryp aqyldasyp, kenesken emes. Últtyq ortaq qúndylyqty damytqysy kelse, balanyng auyzynan shyqqan týshkirikke deyin «jәrekimalla» boluy kerek emes pe?!

– Jalpy, aitysty jýldeleu turasyndaghy pikirinizdi bilsek...

– Aytysty jýldeleu, shynynda da, «avtobazar» dep júrt aitatynday jaghdaygha týsip ketti. Búl – aitys absurdtarynyng biri. Búryn sahnagha avtolar shyghyp ketip, aitystyng orny tarylyp edi, aita-ayta qoyghyzdyq... Áriyne, aitysqa tigilgen jýldeni qyzghanyp otyrghan joqpyz, mәsele sonyng anayylyghynda, onday ajiotajben emes, aitysty óz qúndylyghymen ótkizuge bolady. Demeushiler mashina ýlestireyik dep otyryp almas, qatysushylardyng bәrine layyqty gonorar berip, kórnekti jýldeni materialdyq iygilikpen ólshemey-aq, kәdimgi ekonomikalyq tetik týrindegi chekpen beruge bolady ghoy. Mening oiymsha, әrbir shara aitysty damytu qoryna qarjy qosyp otyruy kerek: mәselen, әr aitystyng jýlde qory aqshalay jariya etilip, onyng keminde 10 payyzy Aytysty damytu qorynda qaluy tiyis. Sonda aitys kim kóringenge qoljaulyq bolmaydy. Qoljaydy beysharanyng kýiin keshpeydi. Ol qorgha aityskerler ortaq qarjy retinde birigip, iship-jemge emes, aitysty damytugha júmsar edi.

– Aytysty damytu tetikteri sonda qanday bolmaq?

– Damytu tetigi aitystyng infraqúrylymdarynyng boluyna jәne olardyng óz mindetterin dúrys atqaruyna tikeley qatysty. 2007 jyldary Aytyskerler odaghyn qúru turaly pikir aitqanbyz, ol oryndaldy.

Shyn mәninde aitysqa osy Odaq qojayyn boluy kerek, jekelegen jýrgizushi ne partiya da, ministrlik te emes! Ol odaqqa eldik dengeyde qatysqan kózi tiri qart jyraudan bastap, jasy 16-gha tolghan bala aityskerge deyin kirui qajet. Ol odaqty «Jyraular odaghy» degen әdil bolar edi. Jәne búl odaqty bir adam basqarghanmen, basty, sheshushi organy retinde Qamqorlyq kenesi qúryluy kerek. Barlyq qarjy, kimnen qúiylsa da, osy Kenesting nazarynda bolghany jón. Óitkeni, aitystyng ózi o bastan qazaq demokratiyasynyng qúraly, ony totalitarlandyrmaghanymyz dúrys.

Damytudyng taghy bir tetigi – aitysty kórkemdik túrghydan synau. Búghan arnayy gonorarlyq qor bolyp, sauatty synshylargha aqy tólenip, aitystyng teoriyalyq damuy qolgha alynuy tiyis.

– Aytyskerlerge diplom beru mәselesine aitarynyz ne?

– Búl da – aitystaghy absurdtardyng biri! 4 jyl júmsap, 4 studentti aitysqa oqytu – absurdtyng absurdy. Oghan ketetin aqshany әlgi Odaqqa memlekettik grant týrinde beru kerek. Aytysfaktyng ornyna әlgi Odaq janynan ýiretu-oqytu ortalyghyn qúryp, seminarlar, baptyghular (treningter) men sheberlik klastaryn ýnemi ótkizip, aityskerlerdi týrli taqyryptar men janrlargha jәne basqa da sauattandyru sertifikattaryn berumen kóp nәrseni týzeuge bolady. Olargha jyraular, jyrshylar, termeshiler, aqyndar men synshylar, artister, t.t. dәris oqyp, sheberlik sabaq bere alar edi. Sonda aityskerler әrkimning jeke basyna tiyisip, qúqyqtyq sauatsyzdyq kórsetpeydi, bilikteri shyndalady, kriyteriyler men talaptardy enseredi, әdepteri qalyptasyp, jauapkerlik nyghayady. Sonda úiqastyrghyshtyng bәri aitysker degen ataq almaydy. 4 aida 400 aityskerge 40 taqyryp boyynsha sabaq beruge әbden bolady.

Súhbattasqan – B.Ahmetúly.

Abay.kz 

0 pikir

Ýzdik materialdar

Qúiylsyn kóshing

Bas gazet oralmandargha nege shýilikti?

Álimjan Áshimúly 2146
Ádebiyet

«Solay emes pe?»

Ghabbas Qabyshúly 2551
Qogham

Dos kóp pe, dúshpan kóp pe?

Ábdirashit Bәkirúly 2365
El ishi...

Últtyq biregeylenu: Qandastardyng róli qanday?

Omarәli Ádilbekúly 1661