Senbi, 13 Sәuir 2024
Ángime 10872 0 pikir 2 Mamyr, 2014 saghat 17:46

Tesuo Miura. ARA

Sima ýshin sәtsiz jaghyday. Tap kýieui úzaq uaqyttan keyin ýige oral kýni omyrauyn ara shaghyp alghany. "Joq, keshe shaqsa qaytetin edi! – dep oilady. – Nemese basqa kýni. Óiter bolsa bizin bir emes tórt ret pisip-pisip alsa da qynq demes em. Endi kelip mine! Búl qyrsyq degendi qoysanshy!" Ara yukatanyng ishine jasyrynghan eken. Tanerteng Sima onysyn jel qaqsyn dep jayyp qoyghan boltyn. Al sosyn ishki jelbegey kimononyng syrtynan ile salghan kezde, tyz etkizgen. Sima shoshyp qap, keudesin qaghyp-qaghyp jiberip edi, ayaq astyndaghy jarghaq tatamiyge birdene qúlap týsti. Ara eken. Úzyn ayaqtary jybyrlap ýielep jatty.

Sima osynyng aldynda ghana kir jayatyn jerden ary-beri úshyp jýrgen arany kóp bayqaghan, biraq tap yukatany tasalaydy dep oilamapty.

Ol sol sәtende-aq arany ókshesimen taptap tastady. Keudesi syzdap әketip barady. Dәl qay jerden shaqqany belgisiz, biraq ýrpining ainalasy jan ketip tyrsidy da qaldy.

Búghan deyin bir ret ara shaqpapty da, Sima múnday jaghdayda ne isteu keregin bilmeytin bolyp shyqty. Sausaghyn silekeylep, ýrpining ainalasyna jaqty. Bala kýninde masagha talanyp ýige kelgende, marqúm anasy sóitip emdeytin.

Syryqtyng úshynan týndik kimonosyn alam dep qolyn kóter berip, Sima qatty auyrsyndy – qúddy keudesine tiken qadalghanday. Jayyla bastaghan auru endi syzdauyn qoyyp, solqyldaugha kóshti.

"Kimonony kiymey túryp jaqsylap qarap aluym kerek edi", - dep ókindi Sima, ýige kele jatyp. Týpki bólmeden nәrestening jylaghany estildi.

- Qazir, balapanym! Shyda!

Sima qarny ashqan balasyn aldyna alyp, tós tartqyshyn aghyta berip shoshyna baj etti: omyrauy qyzaryp isip ketipti, ýrpisining úshy ghana qyltiyady, qyzyl tompaq qos emshekting jyrasyna qaray auyp barady eken.

- O ne?

Úiyqtaghan bolyp jatqan auru enesi kózin ashyp Simagha qarady.

- Myna bir... ara shaghyp aldy, - Sima úyala til qatqan. Ári: «Bala sekildimin!» dep oilady.

- Óiyy! – dep selqos ernin dýrditken enesi, kózin júmyp aldy. Al nәreste kelinning sau emshegine ainalyp tynshy qalghan sәtte: - Jylan tarannyng túnbasymen sylap qoymaytyn ba edi, - dedi kózin ashpaghan kýii.

Jylan taran túnbasy barlyq aurugha qoldanatyn ýidegi jalghyz em. Ony da jylan taran sakesi sekildi dayyndaytyn. Ayryrmashylyghy sonyng sýtinen túndyrylghan spirtpen ashytady.

Sima balasyn emizgen son, sórede bótelkede túrghan jylan taran túnbasynyn alyp, ýgitile bastaghan qaqpaghyn eppen suyrdy. Múryn jarar ótkir iyis kózdi de jybyrlatyp әketti. Sima dәrige sausaghyn mala berip, kýieui esine týsip qobaljy qaldy. Múnday hosh iyisti kim jaqtyrar deysin. Mýnkip túrghan son, ol búdan teris ainalmasa ne qylsyn. Alasapyran oy jýregin qúrsap aldy. Biraq tolghanyp túrar shama joq.

"Jaraydy. Kórshiler býgin keshke monshagha shaqyrghan, - dep oilady ol, - әbden sabyndanyp túryp juynarmyn". Sóitti de túnbagha sausaghyn jәne bir batyrdy.

Syrt kózge dәrmensiz kóringen Simanyng kýieui shyghyndau chabadanyn keudesine qysa ústap, poyyzdan sekirip týsti. Balasyn arqalaghan әielin kórip jyly jymighan bolyp edi, onysy jýzinen susyp týsip, túnjyraghan qalpy perronmen qarsy jýrdi.

- Mine men de keldim, - dedi ol, aq anshy qalpaghynyng kýnqagharyn joghary kóterip.

- Keluinmen! – Sima da jymighan, biraq kózine jas kep qaldy da, balasyn terbetken sekildenip kýieuine arqasyn bere teris ainaldy. Bala úiyqtap otyr eken, basy eki jaghyna kezek búltyldap túrdy. Kýieui búny kórmegeli jarty jyl bolsa da, solghyndau yrjiyp aldygha týsti.

Olar kýrishting jasyl alqabyn qaq jarghan eski soqpaqqa týsip, túp-tura qalashyq shetindegi ýilerin betke aldy.

Sima ýnsiz keledi. Kýieuine kóp nәrse aitpaqshy edi, biraq onyng solghyn jýzin kórgende-aq abdyrap, bәrin úmytyp qalghan.

Kýieui Tokioda aghashshy bolyp júmys isteytin. Birin-biri alty ay kórmey jatyrqap qalghan song ba, ol búghan bóten adamday, bóten bolghanda da kóldeneng jolyqqan bireudey kórindi. Kýieui búryn da kóp sóilemeytin, qazir tipti auzyna su toltyryp alghanday – aldygha týsip alyp adymday jónelgenide, sonynan ergen Simagha qalyp qoymau ýshin jortaqtay jeluge tura keldi.

Olar qausaghan eski kópirding ortasyna kelgende, kýieui kenet jýrisin tejep, múny algha ótkizdi. Sima ózendi tamashalaghysy kelgen shyghar dep oilaghan, sóitse ol balanyng jýzine ýnilip keledi eken.

- Montiyp úiyqtap jatyr, - dedi ol.

Kýieuining jýzinde osydan alty ay búryn tabys tabugha attanyp bara jatqandaghy sәttegidey qysylghandyq taby payda bola qalypty. Sima quanyp ketti.

- Ýlkeygen ghoy ә?

- Iya, ósip qapty.

Alayda úiyqtap jatqan balanyng jýzine iship-jep qaraghan kýieuining kózine kózi týsken sәt, ýreyden múzdap ketti. Qalaysha ol qatygez kórshileri sekildi qaydaghy joqty oilap túr? Qalaysha bala ózine úqsaytynyna kýmәndanady?

Sima kýieuining aldyn oray kónildene til qatty:

- Kórgen júrt balaqay ósken sayyn saghan úqsap barady desip jýr.

- Mýmkin, - dep kýieui sholaq qayyrdy.

Ýige kelgen song ol enesining bas jaghyna ayaghyn aiqastyryp otyryp aldy da, әngimege kiristi. Sima týpki bólmede balasyn terbetip jýrip qúlaq týrgen.

- Al sayman salghan jәshiging qayda?

- Hokkaydagha berip jiberdim, - dedi kýieui. Mine osylay! Demek ol Hokkaydogha ketedi.

- Qashan jýrmeksin? – dep súrady enesi.

- Erten, kýndizgi poyyzben.

Simanyng jýregi qysylyp ketti. Búlay bolady dep oilamaghan. Shamasy, enesi de tang qalghan boluy kerek. Al kýieui qannen qapersiz Tokiodaghy júmys bitkenin, Hokkaydoda tabys tabugha mýmkindik baryn aiteeep otyr. Qojayynymen birge sol jaqqa barudy úigharypty da, jolay bir qonyp ketuge soqqan beti eken – qojayynnyng rúhsatymen.

Solay dep hat jazsa bolar edi ghoy! Áytpese: «Erten... saghatta baram» dep qana telegramma sogha salghan. Sodan keyin qalay bolady – týsiniksiz. Sima, tipti bir jaqqa tabys tabugha ketip bara jatsa da, kýieui onshaqty kýn, bolmaghanda bir jeti ýide bolatyn shyghar dep ýmittengen. Al ol bolsa bir-aq týnge kelgen, erteng tanerteng alys ólkege qayta ketpekshi.

Sima, nege ekeni, kýlip jiberdi. Kýieui birdene izdegen kisishe ýy ishin túnjyray tintip otyr. Ýy degeni edeni taqyr topyraqty әri ashanasynan sәl tómendeu jatqan qopsy.

- Ne kerek? – dep súrady Sima.

Ol biraq jauap bermesten aula jaqqa ketti. Qoymany betke alghangha úqsaydy. «Ne izdep jýr?» dep oilady Sima, misosirugha kókónis turap otyryp. Kýieui ainalyp kelip esikten basyn qyltitty da, ýy ishin qaytadan kózben tinty bastady.

- Ne izdedin? 

- Qayda ketken? Zym-ziya. – dep kýieui múrnynyng astynan mingirledi.

- Ne zym-ziya? Ne izdep jýrsin?

Sima pyshaghyn jozynyng janyna qoyyp ýige týsti de, shәrkeyin ilip aulagha shyqty. Kýieui qoldaryn ekudesine aiqastyra ústap, qoymagha bettedi. Sima su qolyn aljapqyshyna jýre sýrtip, izinen erdi.

Qoymagha kire kýieui qaranghy búryshty qaraghan kisimsip týkpirley bergen, keler sәtte jalt búrylyp tu syrtyna baryp qalghan Simany ýnsiz qúshaqtay aldy.

"Aaa, osy eken ghoy!" - Sima kýieuining ne izdep jýrgenin úqqanmen, sol mezet keudesi shanshyp auyrghany sonsha, qúshaqtan bosap shyqpaqshy boldy. Biraq búl búlqynghan sayyn, kýieuining kýshti qoldary qapsyra týsti. Sima búdan arygha tóze almay, aighay saldy.

- Auyryp ketti! – dedi jylamsyrap. Kýieui tandanysty keyippen bosatyp, ayaghyn basyp ketken joqpyn ba dep jerge qarady.

- O jaqta emes. Mine myna jerim auyrady. - Sima auyr tynystap túryp kýp bolyp isip ketken omyrauyn kórsetti. Kýieui ýnsiz ejireyip qarady.

- Ara shaghyp alghan.

- Ara?

- Aha. Bala sekildimin. Úyat, tipti. Siva mýdire sóilep ózin qalay ara shaqqanyn aityp berdi. Kýieui ýnsiz tyndady. Sima kýletin shyghar dep oilaghan, al ol kerisinshe qabaghyn týiip alghan: 

- Qane, múnda jaqyndashy.

Sima qoyma shatyryndaghy terezening kózine jaqyndaghan, kýieui omyrauyn kórsetuge búiyrdy. Ol senimmen kimonosynyng ónirin aiqardy. Terezening jaryghy әli de mol týsip túrghan, tipti kóz shaghylystyrmas ýshin syghyrayyp qaraugha tura keldi.

Ol qúddy qymbat ýiding qonyrauyn basatyn kisishe eppen ýrpige sausaghyn tiygizip edi, ýrpi isingen omyraugha batyp ketti. Kýieui qolyn shoshyna tartyp aldy.

- Auyra ma?

Sima onyng ústaghanynan esh auyrsynghan joq.

- Endi... eger janaghy sen sekildi qatty qysatyn bolsa...

Sima әlgi jylan taran túnbasymen sylanghan kezdegi kýmәndi qobaljudyng mәnisin endi úqqanday.

"Iya, omyrauym kýieuimning qúshaghyna shydamady", - dep oilap, jylaghysy keldi. Batyp bara jatqan kýnning shapaghymen omyrauy kókshil tartyp, shirigen alhoryday kórindi. Ýzip alyp, terezeden laqtyryp jiberse de bolghanday.

- Jaraydy, qymtan. – dedi kýieui jypylyqtap. – Jylan taran túnbasy mýnkip túr. Ol sausaghyn iyiskedi.

- Sheshem ýiretti, - dedi Sima kimonosynyng jaghasyn jóndep jatyp.

- Meni de bala kýnimde talay ara shaqqan. – Kýieui esikke bettedi. Sima onyng әiteuir ózinen teris ainalmaghanyna júbanghan.

Sol týni kýieui qayyn enesimen birge oshaq týbinde otyryp azdap sake ishti de, әielining arqasyna qarap býrkenip jatyp úiyqtap qaldy.

Tek bir ret qana eppen sipaghan. «Alaqany barghan sayyn qatayyp keledi, - dep oilady Sima. – Shamasy, ýnemi taqtaydyng kedir-búdyryn sýrgiley bergennen shyghar". Simanyng aiqasqan kirpikteri jasqa shylanyp jatty.

Sima týk úiyqtay almady – kórshi ýiding monshasynda kóbirek otyryp qalghan song ba, mine endi terlep jatyr. "Qalaysha qybyr etpeuge bolady? – dedi óz-ózine. – Birdene qylugha bolady ghoy..." Alayda basyna eshtene kelmedi, sol qalpy.

Tipti úzaq oilanugha da múrshasy joq edi. Denesi órttey laulap, tamaghy qúrghap barady. Kýieuimning ózi әrekettensin, al men kýtip jata túramyn dep oilady. Ári sabyr saqtap, úzaq kýtken. Biraq sol qalpy eshtene bolghan joq. "Art jaghymda jatqan ol da oidan jalyghyp, úiyqtap qaldy-au. Ashulandy ma eken?" – dep oilap jatyp Sima da qalghyp ketipti.

Tanerteng kýieui júlqylap oyatty.

Sima ne keregin súramaqshy bolyp aunay bergeni sol edi, ol kýtpegen súraqpen aldyn orady:

- Aranyng úyasy qayda?

- Shatyrdyng astynda.

Áli erte bolatyn, biraq kýieui túryp shalbaryn kiydi de, jatyn bólmeden shyghyp ketti.  

Syrttan shildelikting shyryly estiledi.

Ol shyghyp bara jatqanda selqos jatqan Sima artynsha-aq alanday qalyp, týndik kimonosymen tysqa bettedi.

Kýieui ýiden enesining kýrtesin kiyip alghan eken, qolghabyn da tartyp-tartyp qoyady.

- Oramal әkel, - dedi ol. Sima shegege iluli túrghan oramaldy alyp, qolyna ústatqan. Kýieui oramalmen betin tandy.

- Kýrishten bosaghan qapty da... Sima kýibendep jýrip onyng sholaq búiryqtaryn oryndaumen boldy. Ol ýnsiz aulagha shyqqan. Sima da ýnsiz izinen erdi.

Aghashtardyng basynan tanghy kýnning sәulesi taraqtyng tisi sekildi taram-taram bolyp tógilip túr. Ár jerden shildelik shyryldaydy.

Kýieui shatyrdyng erneuine saty qoyyp, әdetinshe lyp etip joghary shyqty da, qapty aranyng úyasyna jauyp, jyldam túmshalady, sosyn tez jerge týsken.

Sima onyng әr qimylyn ýreylene baghyp túrdy.

- Shaghyp alghan joq pa? – dep súrap edi, kýieui jauap bergen joq. 

Qoymadan balta alyp shyghyp, ózen jaghasyndaghy jyragha bardy. Sóitip aranyng úyasyn túmshalaghan qapty tomardyng ýstine qoyyp túryp, baltanyng shýidesimen janyshtap úra bastady. Kózdep úryp, tegistey jaypaghany jonsha, azdan song janshylghan ara men dernәsilding kóshil, qyzghyltym nili shypyldap aq matanyng syrtyna shyqty. Baltanyng soqqysynan estilgen әuelgi gýmpildegen dybys ta súiyla bastaghan.

Sima anaday jerde kýieuin baghyp túrghan. Eger birdene dep auyz ashar bolsa, sol tәtinde-aq balta ózine qaray úshatynday kórindi. Kýn qúryq boyy kóterilip, kýieuining jýzin jaryq qylghan.

- Sen terlep kettin, - dedi Sima. Solay eken, kýieui әli qúryghan kisishe qolyndaghy baltany sylq etkizip tastay saldy.

Mine birin-biri kórmegen alty aidan keyingi jalghyz kýn de osylay óte shyqty. Kýieui kelmey jatyp, qayta ketip barady.

Kýrishting jasyl alqabyn qaq jarghan eski soqpaqpen tez-tez adymdap kele jatqan kýieuining sonynan typynday ergen Sima shyday almay jylap jiberdi. Ol ózin asa kinәli sezingen, biraq qalay aqtalaryn bilmedi.

- Qynqyldama! – dedi kýieui búrylyp qarap. – Taghy kelem.

- Endi qashan! Mýmkin, jarty jyldan son, mýmkin odan da úzaq uaqyttan keyin. Poyyz tayap qaldy.

- Al men jýrdim, - dep kýieui chabadanyn qoltyghyna qysty da, jenil yrghyp vogongha mindi.

Búl ony kórip túrdy. Al ol bolsa terezeden de qaraghan joq. Qayyrylyp qarau kýieuining әdetinde joq – úzaq qoshtasudy suqany sýimeydi.

Poyyz ysqyryp belgi bergen. Arqasyndaghy balasy oyanyp ketip, baqyryp jiberdi. Sima balasyn terbetip túryp jymidy – bәlkim kýieuim terezelerding birinen úrlanyp qarap túrghan shyghar dep oilady. Poyyzben qatarlasyp birer qadam jýrdi.

Audarghan Núrlan Qabday

Abai.kz

ykata – japonnyng matadan toqylghan dәstýrli jazghy kiyimi.

misosiru – ashytqan soya búrshaghyna et qosyp istegen qoi sorpa.

0 pikir