Dýisenbi, 19 Sәuir 2021
Janalyqtar 2149 0 pikir 29 Nauryz, 2010 saghat 05:22

MAGISTRATURA – HALTURA, DOKTORANTURA – DALBASA

bolghan zamanda halyqaralyq uniyversiytet qúra alamyz ba?

Astanada Esilding sol jaghalauynda salynyp jatqan jana halyqaralyq uniyversiytetting qúrylys alanyna juyqta qala әkimi men múrtty premier ministr ekeui baryp, júmysty kózben kórip qaytty. Ayta ketu kerek, qúrylys qarqyny ekpindi. Jazdy kýn shilde bolghanda ayaqtalyp, studentterin kýzde qabyldap qalatyn týri bar. Oghan mening de esh kýmәnim joq. Preziydent Nazarbaevtyng atyn alghan oqu ordasyn ol kisining jetpis jyldyq mereytoyy bolghaly jatqanda osy mәrtebeli datagha oray bitirmey kórsin. Ne bolady eken? Qúrylys bitedi, ashylu saltanaty da ótedi, alaulatyp-jalaulatyp. Oghan da eshkimning kýmәni joq, tipti bolmasyn da.

 

bolghan zamanda halyqaralyq uniyversiytet qúra alamyz ba?

Astanada Esilding sol jaghalauynda salynyp jatqan jana halyqaralyq uniyversiytetting qúrylys alanyna juyqta qala әkimi men múrtty premier ministr ekeui baryp, júmysty kózben kórip qaytty. Ayta ketu kerek, qúrylys qarqyny ekpindi. Jazdy kýn shilde bolghanda ayaqtalyp, studentterin kýzde qabyldap qalatyn týri bar. Oghan mening de esh kýmәnim joq. Preziydent Nazarbaevtyng atyn alghan oqu ordasyn ol kisining jetpis jyldyq mereytoyy bolghaly jatqanda osy mәrtebeli datagha oray bitirmey kórsin. Ne bolady eken? Qúrylys bitedi, ashylu saltanaty da ótedi, alaulatyp-jalaulatyp. Oghan da eshkimning kýmәni joq, tipti bolmasyn da.

 

Alayda, sol uniyversiytetting aty halyqaralyq bola jatar-au, biraq, zaty qalay bolar eken?.. Olay kýmәn keltiruimning óz sebepteri bar. Nege deseniz, bizde búdan búryn onday uniyversiytetter aty darday bolyp ashylyp, artynan júrtqa kýlki bolyp qalghan jaylary bar. Mysaly, Almatydaghy Qazaq-Britan uniyversiyteti (surette). Onda oqityn studentterding aituynsha, atalghan oqu ornynda ne qazaq, ne aghylshyn tilinde dәris oqylmaydy. Tek qana orys tilinde sabaq jýredi. Áriyne, Angliyadan kelip eshkimning oryssha leksiya oqymaytyny belgili. Uniyversiytet basshylary shetelden ghalymdardy shaqyramyz deydi de reseylik tanys professorlaryn әkele salady. Onyng ózinde qay bir myqtylary deysin. Áyteuir qaltanyng qamyn oilaghan bireuleri keledi de sovet zamanyndaghy birdemelerin myljyndap aitqan bolady eken. Hosh, múny bir delik.

 

Al, taghy bir oqu orny Gumiylev atyndaghy Euraziya uniyversiyteti (surette). Ony da alghash ashqan kezde halyqaralyq dengeyde bilim beredi dep jatyp kep shulaghanbyz. Onyng qazirgi jaghdayy syn kótermeytinin aityp, marqúm týrkishil ghalym Lev Nikolayúlynyng qúlaghyn shulatpay-aq qoyalyq. Basqasyn aitpaghannyng ózinde Elbasynyng ózi eskertti emes pe. Jana uniyversiytetke óz atyn beremin dedi, biraq, ekinshi Euraziya uniyversiytetin jasap bylyqtyryp jýrmeulerin qadap túryp aitty. Ony basshylar úmytsa da halyqtyng esinde shyghar dep oilaymyn.

 

Sonymen bәrin ait ta birin ait, ainalyp kelgende әlemning eshbir eli bizding elding diplomdaryn әli moyynday qoyghan joq. «ENU-di» qyp-qyzyl diplommen eki ret bitirip barsang da seni eshbir halyqaralyq úiym nemese Europanyn, Batystyng órkeniyetti mekemesi qyzmetke alu bylay túrsyn, esiginen de qaratpaydy. Tipti, ony aitasyng Qazaqstanymyzdyng ózinde Almaty men Qaraghandy uniyversiytetterin bitirgen týlekter ýlken súranysqa iye. Al, qalghandaryna otandyq júmys berushilerding ózi kýdikpen qaraytyn bolyp ketken.

 

Sonda ainalyp kelgende, bar ýmitimiz Elbasynyng atymen atalmaq jana uniyversiytette ghana bolyp túr ghoy. Solay deyik. Biraq, olargha da kýdiktene bastadym. Juyqta sol uniyversiytetting jana basqarushylary Astanadaghy mektepterge baryp daryndy balalarmen kezdesu ótkizdi. Adamdy búrynnan tanymasang da bir eki auyz sózinen bayqap biluge bolady ghoy. Álgi qaraqtardyng әngimelerin estigende «qoyannyng týrin kórip qaljasynan týniludin» keri keldi. Alayda, búl jerde mektep aralaghandardyng syrtqy pishinderin aityp otyrghan joqpyn. Bәri de kórse kóz toyatyn qazaqtyng azamattary men oqymastylary ghoy. Biraq, sózderinen ózderin birden tanytyp túrghanday. Ishterinde qazaqsha dúrystap sóileytin bireui de joq. Súraqty aghylshynsha, qazaqsha qoyyp kór, bezpolezno! Tek qana oryssha jauap beredi. Tipti, telesujetke qazaq tilinde sinhron beretin bir adam shyqpady. Aghylshynsha sózge tartyp kórip edim, orta jastaghy bir әiel kýlimsirep betime qarady da jauap qatpady.

 

Sosyn, auyr oigha qaldym. Bizdi qoyshy, ne kórmedik. Bәrinen de Elbasy Núrekene obal boldy. Mynalar qyruar qarjy shashyp uniyversiytet ashtyryp almaqshy da sabaqtyng bәrin tek oryssha ótkizip, Preziydentti aldap otyra bermekshi. Shetelden professor shaqyramyz deydi de, taghy da Reseyden әldekimderdi sýirep kelmek. Onyng ózinde Mәskeu men Peterbordan bolsa jylap kórisersin. Myna túrghan Omby men Barnauldan әkele salady ghoy.

 

Al, ózimizdegi jaghday she? Allagha tәuba, ghylymy dәrejesi barlar magistrden bastap ghylym doktoryna sheyin jyrtylyp aiyrylady degeniz keletin shyghar. Onynyz ras, barshylyq. Alayda, ghylym doktorlarynyng kóbi memlekettik qyzmette «biznes jasap» otyr. Olargha jana uniyversiytetting ay sayyn beriletin 4500-5000 AQSh dollary kólemindegi jalaqysy azdyq etedi. Al, tәuelsizdik jyldarynda ózimizde dayyndalghan ghylymy kadrlargha ýmit artpay-aq qoyghan jón. Nege?! Sebebi, býginge deyin magistratura halturagha, doktorantura dalbasagha ainalghanyn ministr Týimebaevtyng ózi jaqsy biledi. Kandidat pen doktorlardy inkubatordyng balapanday óndirip jatqan eldegi ghylymy kenesting jayyn men aitpayyn, siz bilmey-aq qoyynyz.

 

Sonda biz qashan ózimizding Garvardymyzdy, Kembridjimizdi, Oksfordymyzdy qalyptastyramyz? Álemdik standartta bilim beretin, halyqaralyq dengeydegi uniyversiytetti qashan, qay elding ýkimeti qúrypty? Bәri jekemenshik oqu oryndary emes pe. Sonda bizding múnymyz qay sasqanymyz?  JOO aralarynda shynayy bәseke tudyryp, joghary bilim berudi demokratiyalandyrsaq, atyna zaty say uniyversiytetter ózderi-aq iriktelip shygha keler edi de. Al, siz búghan ne deysiz?

 

Sharapat ASTYQBAEV,

tәuelsiz sarapshy.

 

0 pikir