Júma, 17 Qyrkýiek 2021
Janalyqtar 4542 0 pikir 9 Mamyr, 2009 saghat 10:32

Tolymbek Álimbekúly

Bizding minber

«Satira - әdebiyettegi oppozisiyalyq janr»

Tolymbek Álimbekúly, satiriyk, Qazaqstan jazushylar Odaghynyng mýshesi

Saltanat Álimqúlova, Ar-Ay

Tilshi:- Kezinde óziniz jýrgizgen "Ázilkeshter auyly", "Áziling jarassa..." siyaqty satiralyq baghdarlamalarynyzdy júrtshylyq sýiip kórdi. Biraq nege ekeni belgisiz osy telejobalardyng ghúmyry qysqa boldy.

Bizding minber

«Satira - әdebiyettegi oppozisiyalyq janr»

Tolymbek Álimbekúly, satiriyk, Qazaqstan jazushylar Odaghynyng mýshesi

Saltanat Álimqúlova, Ar-Ay

Tilshi:- Kezinde óziniz jýrgizgen "Ázilkeshter auyly", "Áziling jarassa..." siyaqty satiralyq baghdarlamalarynyzdy júrtshylyq sýiip kórdi. Biraq nege ekeni belgisiz osy telejobalardyng ghúmyry qysqa boldy.

T.Álimbekúly:- Men alghash televiydeniyege kelgende Tynyshbay Rahimov jýrgizetin "Kesh jaryq" degen habar bolatyn. Ol kezde tóragha Sherhan Múrtaza aghamyz edi. Men sol  kisining túsynda sol jerdegi ýlken ........ shygharmashylyq birlestiginin bas redaktory bolyp qyzmet atqardym, al Tynyshbay (marqúm) bas redaktordyng orynbasary. Bir kýni Sherhan aghamyz: «Orynbasardyng "Kesh jaryghy" bar, sen  "Qayyrly tanyn" jýrgiz» dep qolqa saldy. Sodan "Qayyrly tan" degen bir saghattyq habar ashtyq, ol әr jeksenbi sayyn tanerteng saghat toghyzda efirge shyghyp túrdy. Eng alghashqy satiralyq elementter mening sol habarymda kórinis tapty. Qazirgi sahnagha shyghyp jýrgen tandauly әnshi qyz-jigitterding barlyghynyng alghash túsauy sol  taneretengilik habarda kesilgen. Keyinnen Sheraghang ketti de, alys-beris, auys-týiis bolyp, aqyry ne kerek ol habar jabylyp qaldy. Habar jabylghan son, artynsha-aq men de kettim.  Odan song "Qazaqstan" últtyq telearnasynda ashylghan "Ázilkeshter auyly" degen habargha shaqyrtu aldym. Sóitip búl satiralyq habar tútastay mening enshime tiydi. Taghy da sol janaghy býkil satira men satirikterdi jinaymyz. satiriktermen bas qosyp, әngime aitamyz. Biraq, onyng da ghúmyry qysqa boldy. Onda myna televiydeniyede basshy auysu degen óte jii bolyp túratyn. Bireu kelip, bireu ketedi. Al habardyng ghúmyrynyng úzyn-qysqalyghyna onyng da әseri bar. Sodan keyin bizde myna satiralyq shygharmalaryn sahnagha, efirge shyghyp oryndaytyn satirikter azdau. Múny men «sanaulymyz»  dep aitu ýshin aityp jatqan joqpyn, shyn mәninde solay. Sondyqtan bizding qonaqtarymyz, keyipkerimiz tausylyp qaldy. Kýnderding bir kýninde "Habar" telearnasynan produser  Serik Abbas Shahtyng úsynysymen "Áziling jarassa..." degen habar ashtyq. Ol habar eki jyldan asa jýrdi. Shyn mәninde reytingi óte joghary habar boldy. Keyinnen bilmeymin, bәlkim biz bosansyp kettik pe, әlde joq sol habardyng ózderining aldyna qoyghan maqsattary oryndaldy ma, әiteuir ne kerek eki jyldan keyin ol  da jabyldy. Biz endi ony qaytadan basynan bastap janartyp, basqa da qosymsha bir varianttar qosyp efirge alyp shyqsaq dep josparladyq. Jana ssenariy jazyp alyp baryp, oghan oinaytyndardy týgendep, janadan osy yshqynyp úmtylghan kezde, taghy da keyinge ysyrylyp qala berdi. Sodan búl habar úmytylyp ketti. Qazir qayda jýrsem de  halyq   eng birinshi osy habar turaly súraydy. Anyghynda men ol kezde telearnada qyzmet etken joqpyn. Tek atalmysh arnamen kelisimshartqa túrdyq, sol kelisimsharttyng negizinde ssenariyin dayyndap, jýrgizip jýrdim. Onyng iyesi "Habar" Agenttigi bolghandyqtan, olar ózderi sheshti, asham dedi ashty, jabam dedi japty. Keyin taghy ashamyz dep aldausyratyp qoydy.

Tilshi:- Áli de «satiralyq baghdarlama» ashu   turaly jogharydaghyday úsynystar týsip jatsa, kógildir ekrangha qayta oralyp, oida jýrgen jobalarynyzdy jýzege asyru oiynyzda joq pa?

T.Álimbekúly:- Biraz habarlar ashayyn desen, ashqyn-aq keledi. Biraq endi jastar sekildi jýgirip baryp: "Mening mynaday iyedyam bar, mynaday jobam bar edi", "Mynany jýzege asyrsaq qalay bolady? " dep úsynysymyzdy aityp, әr esikti qaqqylap jýruge  bizdi jasymyz jibermeydi. Ózderi úsynyp jatsa, búl habarlardy ashugha jәne oghan mýmkindigimshe kómektesip, qol úshyn beruge dayynmyn. Osy jyldyng basynda  Almaty oblysynyng "Jetisu" arnasynyng basshysy Beysen Qúranbek (oblystyq televiydeniyening diyrektory) degen azamat kelip, bir habar ashsaq qalay bolady dep úsynys aitqan edi.  Sonymen sol arnadan "Qalay bolsa solay " degen habar ashylghan. Keyde bireu: "Qalyng qalay?" dese, "Qalay bolsa solay " dep qaljynmen jauap beretin әdetim bar.            Mening aldynghy jyly jaryq kórgen satiralyq kitabymnyng aty da "Qalay bolsa solay" bolatyn. Qantardan beri qaray  atalmysh habar "Jetisu" arnasy arqyly Qytay, arghy jaghy Mongholiya qazaqtaryna tarap jatyr.

Tilshi:- Sizding pikirinizshe zamanauy satira qanday taqyryptargha zәru?

T.Álimbekúly:- Meninshe bizde satirikter  barshylyq jәne de  satiralyq janr da eshqanday taqyrypqa zәru emes. Halyqtyng auzynda jýrgen ózekti mәselelerding barlyghy da mýmkindiginshe qamtylyp, jazylyp  jatyr. Qoghamnyn damuymen qatar damyp kele jatyr. Jazatynyn jazyp, beretinin berdik. Tek keyingi kezderi jaryq kórip jatqan satiralyq kitaptardyng taralymy az bolghannan keyin, jәne baspa betin kórip jatqan sol kitaptardyng ózi óte siyrek oqylatyndyqtan kópshilik bile bermeydi. Onyng ýstine  ana jeti-segiz satiralyq teatrlarymyzdaghy akterlardyng «Bizde jazatyn satiriyk joq"  degen sózderine maldanyp, satiragha sóitip qaraydy. Anyghynda olay emes. Ol akterlardan eger men jurnalist bolsam: (mening mamandyghymnyng ózi jurnalist) «Sen songhy ret qay satirikting kitabyn oqydyn?» nemese «Qay satiralyq shygharma qolyna týsti» dep súraghan bolar edim. Sol kezde olar jauap bere almay, tosylyp qalar edi. Bolmasa, jalpylama әngime aityp, aldausyratyp óte shyghady. Olardyng biletini elding auzynda jýrgen Asqar Toqmaghanbetov, Ospanhan Áubәkirov, Shona Smahanúly.

Tilshi:- Satirikter men akterlardyng qúddy bir-birlerine júldyzdary qarsy tughanday, satiralyq dýniyeni sahanalaugha kelgende  aralarynda jii kiykiljing tuyp jatatyndyghy búrynnan belgili jay. Biraq keyingi uaqyttarda bir bayqalatyny, bilәrman akterlargha satirikterding ókpesi qara qazanday  siyaqty....

T.Álimbekúly:- Men býkil teatrlardyng ssenariylerine qatystym. Sonda bir bayqaghanym, qazir olardyng barlyghynda sózge qarau joq. Mening bergen sózimdi  jýnin júlghan tauyq sekildi sahanagha shygharady. Ózderining sózin qosady, ishinde men aitpaghan anayy sózder ketedi. Sodan keyin sol sózderding artynda avtor retinde Tolymbek Álimbekúly dep mening atym jazylady, al men onyng avtory bolghym kelmeydi. Biraq ras alghashqy kelisim boyynsha, jazyp bergennen keyin bizge «Avtorlyq qúqyghyng bar sotqa bermeysing be? – deytinder bar. Endi onday minez bizdin tabighatymyzda joq bolghandyqtan, «Qoyshy qualap jýrgim kelmeydi» deysing de qoldy bir-aq silteysin. Jazghan dýniyeng ýshin alatyn qalamaqyng 5-10 myng tenge. Sondyqtan, qazir barlyghy da shetinen jazghysh. Rejisser da, akter da jazghysh. Teatrlardyng ózderi de satirikterge onsha zәru emes.

Tilshi:- Qalay oilaysyz, bizding satira oppozisiyalyq qyzmetin qanshalyqty atqaryp jatyr?

T.Álimbekúly:- Men ylghy da  aytamyn «Satira bizding әdebiyettegi oppozisiyalyq janr» dep. Ol ózining búl qyzmetin tolyqtay atqaryp ta jatyr. Kópshilik oppozisiya degen úghymdy barrikadanyng arghy betine shyghyp alyp, bergi betimen atysu dep úghady. Olay emes. Qoghamda bar nәrseni jazugha tiyis satira bar ma,  bar. Jaqynda ghana men «Azattyq» radiosyna súhbat berdim. Endi olar maghan «sayasy satira» degen bir sayt ashayyq dep qolqa salyp jatyr. Men «onyng maqsaty ne? Biraz oilanayyn?..» degen edim.  Ol da búqaralyq aqparat qúraldarynyn bir tarmaghy bolghandyqtan, onda jýrip jatqan habarlardy Qazaqstannyng týkpir-týkpiri tyndaydy, kerek deseniz jan jaqtaghy halyqqa da internet arqyly kózdi-ashyp júmghansha jetip barady. Al, әrkimnin ózining ishki qúpiyasy, kez kelgen jeke adamnyng eshkimge aitylmaytyn ishki syry bolady. Sol sekildi әr memleketting de ózin-ózi ishtey  toqpaqtap atysyp jatsa da, syrtqa jaymaytyn syrlary bolady. Mine, osy túrghydan kelgende sayasy   satiranyng jóni osy eken dep bylapyttap jaza beru jón emes. Jogharyda aityp ótken menin «Qalay bolsa solay» degen  22 baspa tabaqtyq kitabymda, eger izdep, oqityn bolsa, sonyng ishinde bәri bar. Biraq men, taza oppozisiyalyq gazetterge ózimning dýniyelerimdi olardyng jantalasyp alyp, basatynyn bilsem de, bere bermeymin. Sebebi olardyng pozisiyasy bir jaq ta, mening pozisiyam bólek. Eger, jazghan dýniyeng erteng sol gazetke shyqsa, kim bolsa da seni  «taza oppozisioner» eken dep qalady. Al kez-kelgen gazetke bereyin desen, kez-kelgen  búqaralyq aqparat qúraly ony jariyalamaydy.

Tilshi:- Bir aita keterligi, songhy kezde ónerde jýrgen jastarymyzdyng  parodiyagha den qoya bastaghany bayqalady. Degenmen , bizde parodiya degen bar ma osy?

T.Álimbekúly:- Negizi, aqiqatyn aitqanda bizde parodiya  degen joq. Qazaqstandaghy parodiyanyng  dengeyin biz әdette Reseyding Maksim Galkiyn, Vinakurlarynyng dengeyimen  ólsheymiz. Olarda búl janr bar. Olardyng studiyalarynda janrdyng osy týrimen júmys jasaydy. Bizde parodiya ýiretetin bir de bir oryn, ne bir adam joq. Mysalgha, әnshi, aktrisa  Aygýl Imanbaevanyng  әnge parodiya salatyny bar. Onyng  respublikalyq konkurstardyng birinde Maqpal Jýnisova, Mayra Iliyasova syndy óner adamdaryn salghany bar. Ol kezde men qazylar alqasynyng mýshesimin jәne parodiyanyng teksin jazyp berdim. Sodan ol birinshi oryn aldy. Sonda búl jay ghana qatarlas әriptesterine arnalghan parodiya. Endi  qarap túrsanyz qatarlas әriptesterining ózi sony kótere almady. Al endi sen ony ýlkenderge jazatyn bolsan, onda atys bolady. Óitkeni bizding tabighatymyzda ýlkenning jolyn kesip ótuge, ýlkenge qarap qarsy keluge rúqsat joq. Qanshalyqty búzyp-jaryp jasayyn deseng de, sening әdebin, onyng ókpesi jibermeydi. Sen әdep saqtamasan, ol ókpelep qalady. Sol sebepten ekeui keledi de aghayyngershilikten ketip qalady dep, qazaq birinshi aghayyngershilikti aldygha qoyady. Biraz júrt meni parodiya jazady dep oilaydy. Parodiya jazghanda, parodiya degen ne? Bireuding dausyn salyp, qimyl-әreketin ainytpay qaytalau - ol satiralyq teatrlardaghy parodiya. Al mening jazatyn parodiyam, aqyndardyng ólenin ózining óleng ýlgisine salyp, sonyng kemshiligin jazu. Sondyqtan meni de shatasyp, «parodist» dep oilaydy. Kópenning parodiyasynda da osynday. Ol da janaghy bireuding dausyn ainytpay salyp, parodiya jasay alghan joq. Qazir Jýrsin Ermanov, Imanghaly Tasmaghanbetov, Bekbolat Tileuhandardy salyp jýrgen  Oljas degen baladan talmay izdense birdene shyghuy mýmkin. Sol sebepten de parodiya degen óte qiyn janr, jәne bizde ol damymaghan da. Bizde ony әli de bolsa kishkene tәrbiyeleu kerek.

Tilshi: - «Shanshar» әzil-syqaq teatrynyng songhy merekelik qoyylymdarynyng birinde Elbasymyzgha, bas mýftiyge  parodiya jasaldy. Dóreki emes, әdemi әzilge qúrylghan búl parodiya kópshilikting kónilinen shyqty da...

T.Álimbekúly: - Men oilaymyn eger, biz preziydent turaly әzil-qaljyng aitatyn bolsaq, ol oqysa kóner edi, moyyndar edi jәne kýler edi. Al bizge ony jibertpeydi. Jibertpeytin kimder? Tóniregindegi jandayshaptary. Kórse bitti, bórikteri týsip, kiyimderi sypyrylyp, qorqyp, ýrkip ketedi. Áytpese bizding Elbasymyzdyng ózi qay jerde otyrsa da, әngimesin birauyz qaljynmen bastaydy. Qyz-kelinshekterding ortasynda otyrsyn, el-júrttyng arasynda bolsyn, jalpy  qay jerge barsa, sol jerding tabighatyna layyq anekdotyn aitady. Sol sebepten de shekaradan asyp ketpey, әdemi әzilmen aitsaq, kóterer edi, týsiner edi. Al bizde týsindirtpeytin barrikada bar. Anau ýlken yadrogha jetkizbeytindey,  aynalasynyng barlyghyn 4-5 ret qorshap tastaghan. Sol barrikadalar bizdi jibermeytin. Bayaghyda men «Tamashagha» shyghyp jýrgende bir ótkirleu, biraq әdemi әzil oryndadym. Ol sahnadan ótti. Biraq efirde qiyp tastaldy. «Tamasha»-da qidy jәne sony bergen arna da alyp tastady. Óitkeni taghy da janaghyday әngime.

Tilshi:-Tayauda ghana 30 jyldyq mereytoyyn atap ótken «Tamashanyn» jay kýngi qoyylymdaryn bylay qoyghanda, merekelik keshining ózi arzan, jattandy әzilderden әrige asa almady. Satirik retinde atalmysh әzil-ospaq otauynyng býgingi tynysyna nenedey bagha beresiz?

T.Álimbekúly:- Men shynymdy aitayyn, qazir osy satiralyq teatrlardyng kóbisining  qoyylymdaryn kórmeymin. Osy taqyrypta qanshama radiogha, televiydeniyege de súhbattar berdim, aittym. Men olardyng bayaghyda eng birinshi dosy edim, qazir jauy bolyp kettim. Sebebi, ol teatrlar qosalqy júmys istep, aqsha tabudy kózdeydi. Ózderining negizgi júmystaryna asyghyp bara jatady.... Tekspen júmys isteudi bilmeydi. Sóitedi de erteli-kesh satiriyk, satira joq dep sayraudan jaqtary talmaydy. «Olardyng jazghan dýniyeleri bizge jaramaydy, bizding sahna qimyl-әreket, al ol qimyl-әreketke qúrylmaghan, onyng kórkemdik sózi sahnagha kelgen uaqytta joghalyp ketedi» deydi. Onyng barlyghy ainalyp kelgende  syltau. Ony kórkemdese, ary qaray izdense, onyng rejisserlik sheshimin tapsa kez kelgen nәrsege jan bitirip jiberuge bolady. Qazaq emeurinnen kýletin, sózding astarymen úghyndyratyn. Al bizde dóreki  anekdottardy alady da mandaydan úrady, shyly bolmasa qytyqtaydy. Kýlkilerimizding barlyghy anayy. Al sen ony   kelininmen, balanmen qatar otyryp kóre almaysyn. Mine, qazirgi kýlkining qúnynyng týsui osynda jatyr. Sosyn búryn «Tamashanyn» kezinde bir intermedia 7-8 minuttan, al tym ary ketkende jaqsy bolyp bara jatsa, 10 minuttan aspaytyn. Qazir sol intermedianyng bireui 25-30 minut, sharshatyp jiberedi, oilaryn ayaqtay almaydy. Sahnada túrady da jana bir akterlik sheberlik, tapqyrlyq tanytamyz deydi de, sózderin, oilaryn ayaqtamay shúbata beredi. Shúbatyp-shúbatyp keledi de, basynda aitqan bir qúndy sóz óz mәnin joghaltady, әri shashyrap byt-shyty shyghady. Onyng ýstine bir-birine úqsas teatrlar óte kóbeyip ketti, bir-birin qaytalaytyndar kóp. Sosyn, júldyz degen sóz kóp bizde. Men qazir týnde shyghyp, kóshede jýruge júldyzdan úyalamyn. Bayaghyda shalqamyzdan jatyp, izdep jýrip aspandaghy júldyzdy zorgha kórushi edik, qazir ayaghymyzdyng astynda sýrinip jýredi degen әngimeni de qazir jiyi-jii aityp jýrmin. Bizding әlgi satiralyq teatrlarymyzdyng barlyghy bolmasa da birazy  júldyz auruyna shaldyqty. Shetterinen júldyz bolghysy keledi. Áyteuir efirge bir shyqsa - júldyz, sahnada bir kórinse-júldyz. Sondyqtan osy jaqyn aspanda júldyz qalmay, ay bizge qarap «Júldyzdyng jarymyn bizge jibershi» dep tamsanatyn siyaqty Sonday astan-kesteng uaqyt bolyp bara jatqan siyaqty.

Tilshi:- Qoghamda qanday mәselege alandaysyz?

T.Álimbekúly:- Eng birinshi  qazaqtyng últtyq ana tiline alandaymyn. Shynym osy. Búryn әnsheyin jýre beretinmin. «Ýsh túghyr» degen óleng jazghanmyn. Onym da qazir esh jerge berilmey túr. Onda da janaghy aghylshyn, orys, qazaq tilderin synap jazghanmyn. Últtyq mәsele, sonyng ishinde  til mәselesi men ýshin qazir eng birinshi kezekte túr. Últtyq namys tómendep bara jatqan sekildi. Tipti tómendep te bara jatqan joq, tómendep ketti. Biz jerdi aitamyz, dýniyemiz syrtqa ketip jatyr deymiz. Biz qazaq tilinde sóilemeymiz deymiz. Osynyng barlyghy ainalyp kelgende adamnyng keudesinde últtyq namystyng joyylyp bara jatqandyghynan. Men mysaly óz tilimde sóilemeudi ar sanaymyn. Qazir «Á» degen,  Á-ning kóterilisin úiymdastyratyn әngime jazdym. Alfavittegi «A» degen әripti qúrtu kerek dep. «A» jýrgen jerding bәrin býldirip jýredi. Orystyng tili jýredi. «Á» jýrgen jerde, orystyng bir sózi, ne tili joq. Á degende әje, әjening әldii joq jerde qazaqtyng tili joq, ә degen jer әke, әke qazaqsha sóilemese, otbasy qazaqsha sóilemeydi. Á degening әkim әkim qazaqsha sóilese, býkil sonyng auzyna qarap otyrghan el qazaqsha sóileydi. Á degen sóz әsker, eger әsker qazaqsha sóiley bastasa, qaru-jaraq qazaqsha sóiley bastasa,  onda tipti  keremet bolyp ketetin edi. Kóshede ketip bara jatyp, shashy boyau-boyau, tyrnaghy soyau-soyau әjelerding nemerelerimen shýldirlep oryssha sóilep bara jatqany qabyrghama batady. Qaybir jinalysta bolmasang da, barlyghynyng oryssha sóilep jatqany. Ýkimet basshysy Mәsimov qazaqsha sóiley bastap edi, quanyp, jýregimiz jarylyp kete jazdady. Ol quanysh emes. Bizde key jazushylar, «mening nemerem qazaqsha sóileydi» dep maqtanady. Maqtanysh emes, ol-qasiret. Ol nege qazaqsha sóilemeu kerek? Ony maqtanysh etpeuimiz kerek, ol zandy týrde bolugha tiyis nәrse.
Bizding jastarymyzdyng tәrbiyesi ketip bara jatyr. Kóshede ketip bara jatsan, úldarymyzdyng auzynda bylapyt sóz kóp. Ýlken kele jatyr-au dep iymenu, ýlkenning aldynda, qyz balanyng janynda artyq sóilep qoydym-au dep seskenu, tiylu, «úyat boldy-au» deytin sekildi inabat joghalyp bara jatyr. Al ýsti-basyn jalanashtaghan qyzdarymyzdyng úldarmen qatarlasyp, solardyng tilinde sóileytindigi qabyrghana batady. Qoldaryna bir-bir shólmek syra alyp, bir-bir temeki ústap túratyndyghy janyna batady. Mineki, osynyng barlyghy da últtyng tәrbiyesi, úrpaq tәrbiyesi, últtyq namysqa kelip tireledi.

Tilshi:- Ángimenizge rahmet.

 

0 pikir