Senbi, 24 Qazan 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 110086. Jazylghandar — 105493. Qaytys bolghandar — 1796
Janalyqtar 3010 0 pikir 30 Qarasha, 2009 saghat 06:44

Ermúhamet Ertisbaev: “Malshynyng úrpaghy ekenimdi maqtan tútam”

Gazetimizding ótken («Jas qazaq», 13 qarasha 2009 jyl, №43 (251)) sanynda «Zombiydin» oraluy» degen maqala jaryq kórgen bolatyn. Ondaghy әngime -   Mihail Sytnik degen әldebireuding regnum.ru aqparat saytyna bergen súhbaty, odan song centrasia.ru saytynda jariyalanghan maqalasy tónireginde.

Osydan on jylday búryn  «Orys tilining pyraghy jәne qazaq órkeniyetening ógiz arbasy»  atty maqala jazghan M.Sytnik Qazaqstannyng tәuelsizdigi, memlekettik tili, mәdeniyeti, tarihy turaly shamgha tiyerlik kertartpa oilaryn jariyalapty. Osyghan oray elimizding bolashaghyna bey-jay qaray almaytyn últjandy azamattar óz pikirlerin bildirip jatyr. Solardyng arasynda  Qazaqstan Respublikasy Preziydentining kenesshisi, sayasattanu ghylymynyng doktory, professor Ermúhamet Ertisbaevtyng pikiri de bar. Osy maqalany yqshamdap jariyalaudy jón kórdik.

Gazetimizding ótken («Jas qazaq», 13 qarasha 2009 jyl, №43 (251)) sanynda «Zombiydin» oraluy» degen maqala jaryq kórgen bolatyn. Ondaghy әngime -   Mihail Sytnik degen әldebireuding regnum.ru aqparat saytyna bergen súhbaty, odan song centrasia.ru saytynda jariyalanghan maqalasy tónireginde.

Osydan on jylday búryn  «Orys tilining pyraghy jәne qazaq órkeniyetening ógiz arbasy»  atty maqala jazghan M.Sytnik Qazaqstannyng tәuelsizdigi, memlekettik tili, mәdeniyeti, tarihy turaly shamgha tiyerlik kertartpa oilaryn jariyalapty. Osyghan oray elimizding bolashaghyna bey-jay qaray almaytyn últjandy azamattar óz pikirlerin bildirip jatyr. Solardyng arasynda  Qazaqstan Respublikasy Preziydentining kenesshisi, sayasattanu ghylymynyng doktory, professor Ermúhamet Ertisbaevtyng pikiri de bar. Osy maqalany yqshamdap jariyalaudy jón kórdik.

Eng aldymen, Sytnikting juyq aradaghy alty-jeti jylda Qazaqstannan kem degende 1,5 million slavyan ýdere kóshedi degeni kýmәn tudyrady. Slavyandar negizinen KSRO qúlaghannan keyin ketken. Songhy on jylda olardyng emigrasiyasy kenetten azaydy jәne basym bóligi Qazaqstan azamattyghyn aldy. Qazaqstannan ketuge memlekettik tilmen baylanysty eshqanday manyzdy sebep joq dep esepteymin. Búl rette, orystar ózderin Ukraina, Gruziya nemese Baltyq jaghalauyndaghy elderdegige qaraghanda әldeqayda jayly sezinetinin jaqsy týsinedi. Bәri de salystyru arqyly anyqtalady.
Sytnikting «qazaq tili kәsiby jaramsyz jәne lingvistikalyq jaghynan dәrmensiz» degeni - qúr sandyraq, nonsens jәne migha qonbaytyn aqymaqtyq. Sytnik tipti eng qarapayym nәrseni de bilmeydi: qazaq tili, bir jaghynan, halyqaralyq til bolyp tabylady. Biz qazaq tilinde qyrghyz, ózbek, týrikmen, bashqúrt, tatar, әzirbayjan, týrik jәne basqa da halyqpen emin-erkin sóilese alamyz. Týriktildi lingvistikalyq qauym 200 millionday. Qazaqtar ejelden kóship-qonyp qana jýrgen joq, sonymen birge Qytay, Resey, Ortalyq Aziya handyqtarymen sauda, ekonomikalyq, sharuashylyq, diplomatiyalyq dengeyde qarym-qatynas jasaghan. «Qazaq tili jana ghylymy jәne kәsiby terminderdi boyyna sinirmegen» deu - ony aitqan adamnyng múrnyna qazaq tarihynyng iysi de barmaydy degen sóz. Áriyne, industriyalyq-aqparattyq qogham kezeninde, ghylymiy-tehnikalyq tónkeris zamanynda әlemdik tilder -  aghylshyn, ispan, arab, qytay, orys jәne fransuz tili (BÚÚ júmys isteytin tilderi) suyrylyp algha shyqty. Alayda orys tilin alsanyz, ol da qazir jartylay latyn jәne shet tilindegi sózderden qúralghan. Lev Tolstoy men qazirgi Viktor Pelevinning tilin salystyrsanyz, orys tili qanshalyqty ózgergenin jәne damyghanyn bayqaysyz. Eshtene de bir orynda túrmaydy, til de damidy.
Qazaqstanda orys tilining qoldanys ayasy tarylghany turaly kim baysaldy әngime aita alady? Parlamenti men Ýkimetining barlyq otyrystary tek qana ukrain tilinde ótetin Ukraina turaly sóz qozghalsa, onda týsinikti. Sózding qysqasy, osynyng bәrine týsinik beru maghan  tipten qyzyq emes. Búl - jay ghana kezekti sayasy oiyn.
Sytnik jýieli oilaudan ada. Ol mәselening týp-tamyryna boylamaydy. Óziniz oilap qaranyz. Ol: «Árbir etnostyng tili enbek jәne kәsiptik qyzmetpen, ghylymy shygharmashylyqpen birge damidy», - dep jazady. Bәri dúrys. Biraq 1917-1991 jyldar aralyghynda qazaqtar qayda edi? Ay sharlap jýrdi me? Tónkeris, industriyalandyru, újymdastyru, mәdeny tónkeris jәne kenetten qoghamdy urbanizasiyalau qazaqtardy әleumettik-ekonomikalyq ýrdisterding mýldem jana ayasyna tartty. Sytniyk  «Beyimbet Mayliyn, Qanysh Sәtbaev, Múhtar Áuezov ózderining mәngilik tuyndylaryn dýniyege keltirgende, әlemdik dengeydegi ghylymy janalyqtar ashqan kezde orys tilinde oilaghan» dep payymdaytyn shyghar, bәlkim. Ol qatelesedi. Olar ana tilinde oilap, ana tilinde jazghan.
Sytnikting shopandar men malshylar turaly kemsite aitqan túsy kónilge keledi. Ol - bizding ata-babamyz. Aruaqtar, jauyngerler men batyrlar últy.  Shaghyn ghana qazaq halqy óz tәuelsizdigin tek jongharlarmen soghysta ghana saqtap qalghan joq. Shaghyn ghana qazaq halqy әlemde kólemi jaghynan 9-oryn alatyn jerdi iygerdi.  Sytnik qazaq tarihyna, bizding ata-babamyzgha kishipeyildik pen yqylas tanytuy tiyis. Ataqty polyak tónkerisshisi jәne jazushysy Adolif Yanushkevich 1931 jyly Reseyge qarsy kóteriliske qatysty. Aqyrynda tútqyndalyp, qazaq dalasyna jer audaryldy. Ol óz ómirining 25 jylyn osynda ótkizdi. Qazaq dalasy - ózi ýshin jana mektep jәne kóshpendi ómirining jana jalghasy ekenin týsinip, qazaqtyng tili men dәstýrin bәrinen artyq mengerip aldy. Aghylshynnyng gumanist ghalymy F.Bekonnyng (1561-1626) aituynsha, «tilin bilmegen elge sayahatqa attanghan adam sayahatqa emes, mektepke sapar shegedi». Biz de, Jer túrghyndary  -  úly kóshpendimiz. Neghúrlym kóp soqpaq pen jol salyp alsaq, bir orynnan ekinshisine kóshuimiz, basqa halyqpen tanysuymyz, olardyng dәstýri men ómir saltyn qabyldauymyz soghúrlym jenildey týsedi. IYә! Dәl osy nomadtardyng úly mәdeniyeti qazaqtargha tragediyaly HH ghasyrdy bastan keshuge, ómirding barlyq salasyndaghy jana ýrdisterdi mengerip, tez ýirenuine septigin tiygizdi. Mine, sol Yanushkevichti ataqty aitystardaghy qazaq aqyndary tamsandyrghan. HIH ghasyrdyng 30-jyldarynda ol bylay dep jazghan:
«Osynyng bәrin men býkil әlem jabayy jәne taghy dep sanaytyn halyq arasynda, dalada óz qúlaghymmen estip túrmyn ghoy dep oiladym! Osydan birneshe kýn búryn men ózara jau partiyalardyng arasyndaghy pikirtalasyna kuәger boldym. Sonda men Demosfen men Siyseron turaly ómiri estimegen sheshenderding sózine tandana qol shapalaqtadym. Al býgin mening aldymda ne oqu, ne jazu bilmeytin, biraq óz talantymen tamsandyratyn aqyndar óleng oquda. Ánderining jan-jýregime aitary kóp. Búlar jabayy taghylar ma? Búl ghúmyr baqy týkke túrghysyz malshy bolu ýshin jaratylghan, bolashaqtan ada halyq pa? Joq! Aqiqatynda solay! Jaratushy osynday qabilet bergen halyq órkeniyetten júrday bolyp qala almaydy: onyng ruhy shól dalagha enedi, múnda jaryq sәulesin týsiredi. Ýndistannyng joghary jaqtaghy qoghamdyq toptary baqytsyz pariylerge qalay qarasa, kóshpendilerge dәl solay jogharydan tómen qaraghan halyq arasynda kóshpendi qúrmetti oryngha ie bolatyn kez keledi...» (A.Yanushkevich, «Kýndelikter men hattar», Almaty, 2005 jyl, 96-bet).
Qanday tamasha jәne qanday sәuegey sóz! Jateldik osydan 150 jyl búryn qazaq dalasynda Demosfen men Siyserondy, darynymen tang qaldyrghan halyqty kóre bildi! Qarapayym malshynyng úly bolashaghyn kóre bildi. Óitkeni olardyng tilin mengerdi, olar ýshin óz jýregi men jan dýniyesin asha aldy. Kóshpendi men malshy ata-babamyzdy jabayy taghy deu dúrys emes. Bizdin, qazaqtardyn,  úly tarihy bar. Bizding shetsiz-sheksiz dalamyzgha jan-jýregi ashyq bireu kelse, biz de olargha óz jan-jýregimizdi ashqanbyz.
Jalpy, óz qara basym Sytnikke jauap bergim kelmeydi. Maqalasy asa dóreki, ýstirt jәne sauatsyz. Úly kóshpendi órkeniyetin joqqa shygharu -  nadandyqtyng shegi. Orys memleketining bastauynda varyagtar (vikingter) túrghanyn, ortalyqtandyrylghan orys memleketin qúru negizinde Altyn orda handarynyng qúrylymy men tәjiriybesi jatqanyn Sytnik bile me eken? Rusi pen Úly Dala bir-birimen shayqasyp qana qoymay, myndaghan jyldar boyy birin-biri bayytyp kelgeninen habary bar ma? Europagha jol ashqan Úly Petr zamanynan beri Resey joghary lauazymdy qyzmetke  nemisterdi, gollandtardy, shetelikterdi tartqanyn, Batystyng injenerlik-tehnikalyq jәne óndiristik tehnologiyalaryn serpindi engizgenin bile me? Álde ol búrynghysynsha alghashqy parovozdy - aghayyndy Cherepanovtar, alghashqy radiony  - Popov, alghashqy úshaqty Mojayskiy oilap tapty dep eseptey me? Býginde búl kimdi qyzyqtyrady? Kompiuter, faks, internet, úyaly baylanysty kim oilap shygharghany kimge qyzyq?
Orys tilining manyzy men rólin eshkim eshqashan joqqa shygharghan emes. Úly Abylay ghana emes, qarapayym shopan da orys biliminin, orys tilining mәrtebesin týsingen. Biraq Kenes ókimeti kezinde qazaq mektepterining sany kýrt azaydy. Búl - naqty derek. 1964 jyly Qaraghandy oblysynda qazaqsha bir ghana mektep-internat boldy. Qazaq tili pәnining saghat sany da kýrt kemidi. Ukrainada ukrain tili barynsha tez ýiretilip, qalpyna keltiriluining syry nede?  Ukrainder ana tilinde bilim beretin mektebin saqtap qaldy, al orys mektepterinde ukrain tili men әdebiyetinin  saghat sany eki, tipti ýsh ese úlghaytyldy. Sytniyk: «Jalpy, orys tili qazaq tilin eshqashan joyghan emes, damuyna kedergi keltirgen joq», - deydi. Búl turaly sóz bolyp túrghan joq qoy! Ángime orystandyru, orys tilining ýstemdigine qúrylghan sayasat turaly. Eger 1991 jyldan bilingvizmdi (qostildilik) engize bastasaq, qazaq tilining neghúrlym kenirek qoldanyluyn qalpyna keltirip, qoldandyq. Múnda túrghan ne bar? Sytnik nege búghan sonsha qarsy? Ayta keteyin, men qazaq tilin ýirenip jýrgen birqatar slavyan jastaryn bilemin. Al keybireuleri ony bir adamday mengerip te aldy.
Sytniktin   maqalasynyn  basty maqsaty ne? Basty maqsat - eki memlekettik til bekitu - orys jәne qazaq tilin. Yaghny Kenes ókimeti kezenine qaytyp oralu. Slavyandar jәne qalalyq qazaq jastarynyng qazaq tilin ýirenuge yntasy joyyluy ýshin. Meni búl taqyryp esh qyzyqtyrmaydy. Óitkeni osydan 20 jyl búryn, men Qazaq KSR Joghary Kenesining deputaty bolyp túrghan kezimde, osy taqyrypqa jii sóz jarystyratynbyz. Sol kezde barlyghy - qazaqtar men orystar, 25-ten astam últ ókilderinen qúrylghan deputattar korpusy dana da dúrys sheshim qabyldady - memlekettik til retinde qazaq tilin bekitti. Búl taqyryp dogharyldy. 20 jyldan song Sytnik ayaqastynan búl mәseleni nege kóterip otyrghany týsiniksiz. Ne ýshin? Sytnikting «qazaqtar orys tilin ýirenuge mәjbýr» degen sózi kýlkimdi keltirdi. Qazaqtar orys tilin bayaghyda-aq ýirenip alghan. Orys tilin týsinbeytin birde-bir qazaq joq. Negizgi mәsele basqa: barlyq qazaqtar óz ana tilin mengerip, qalpyna keltiru ýshin ne isteu kerek? Alayda Sytnik múny týsinbeydi nemese týsingisi kelmeydi. «Qazaq tilin eshkim ýirengisi kelmeydi» degeni de shyndyqqa janaspaydy. Kóbi ýirenip jýr, qalpyna keltirude, sóileydi. Bilmeytinder azdy-kópti sóiley bastady. Nashar biletinder qazir tәp-tәuir mengerip aldy. Ana tilinde sóileytin otbasylarda búl ýrdis búrynghydan da jyldam. Taghy bir qaytalayyn, jýregi men jan dýniyesin ashqan slavyandar bizding tildi ýirene bastady. Búl rette qazaq tilining mýmkindigi kóp, bolashaghy zor ekenine senimdimin.
Sytnikting bir dәieksózin keltire keteyin: «KSRO ydyraghannan keyin qazaqtar ózderin memleketqúrushy últpyz dep jar saldy. Biraq qazaq mәdeniyeti men tili kenes dәuirinde de, KSRO qúlaghannan keyin de memleketqúrushy bolghan emes. Óitkeni Kenes Odaghynan keyingi, ymyrashyl memlekettilikting barlyq jýiesi 1991 jyldan orys tilinde, orys bilimi jәne Kenes (yaghny Resey) memlekettiligining barlyq dayyn jýiesi negizinde qúryldy». Al qazaq tili KSRO taraghannan keyin tek etnostyq mәdeniyet pen túrmys qyzmetin atqardy. Qazaqstanda kapitalistik roman-germandyq qúqyq bekituge de, fransuz ýlgisimen Ata Zang jasaugha da, ymyrashyl-monetarly ekonomika qalypstastyruda qarjylyq nemese óndiristik-tehnikalyq qyzmet salasyna da esh qatysy bolghan joq».
Búl - úly derjavany kókseytinderding bayaghy әni. Aghylshyndar jýzdegen jyl boyy Irlandiyany qanady,  joyyp ta jibere jazdady. Alayda Irlandiya 1921 jyldan beri memleket retinde kýn kórip keledi. Óz tәuelsizdigi ýshin oghan kóp jәne úzaq kýresuge tura keldi. Polishany Resey, Germaniya jәne Avtro-Vengriya san mәrte bóliske saldy. Biraq polyak tili men mәdeniyetin joyyp jibere almady. Osman imperiyasy san ghasyr boyy Balqan týbeginde tayrandady. Degenmen grek, bolgar, rumyn, serb jәne basqa da halyqtar óz tili men mәdeniyetin saqtap qaldy. Kóptegen elderde qúldyqtaghy halyqtyng tili úzaq uaqyt boyy etnostyq mәdeniyet pen túrmys qyzmetin atqardy. Biraq bostandyqqa qúshtarlyqty túnshyqtyru mýmkin emes. Uaqyt óte kele búl halyqtar erkindikke qol jetkizdi jәne olardyng ana tili etnostyq qyzmetten memleketqúrushy qyzmetke auysty. Taghy bir mәsele, audarma degen bar, birneshe til bilu degen bar. Eger Abay Pushkindi audarsa, al qarapayym shopandar «Tatiyananyng Oneginge hatyn» jyrlasa, nege Sytnikke ómirinde bir ret bolsa da bir qazaq maqalyn audaryp kórmeske? Roman-german qúqyghy men fransuz ýlgisindegi Ata Zang qazaq tiline audarylghaly qay zaman? Osynday qarapayym nәrselerdi Sytnik bilui tiyis. Onyng «qytay nemese aghylshyn tili orys tilin shettetedi» degeni - shekten shyqqan aqymaqtyq. Orys tili Qazaqstannan eshqashan joyylmaydy. Eki til bilu - búl bizding kýshimiz.
Bizde orys jәne qazaq mәdeniyeti arasynda qanday da bir taytalas bar degendi ýzildi-kesildi qabyldamaymyn. Osy zamanghy mәdeny ýderisting sipattamasy -  mәdeniyetterding bir-birine әser etui. Mәdeniyetter men dәstýrlerding taytalasy totalitarlyq kezende bolghan. Sóz jýzinde bәri birauyzdan «halyqtar dostyghyn» jyrlaghanymen, is jýzinde әrqaysysy ózining últynyng kóshin keri búryp әketudi armandaytyn. Songhy 18 jylda, naryqtyq ekonomika men erkindik dәuirinde, búl taytalas edәuir azaydy. Sytnikting «tәuelsizdik jyldary mәdeniyetterding taytalasy kýsheyip ketti» degeni orynsyz.  Búl - bos sóz.
Taghy bir mәsele. Sytnik ómirinde globusqa, jaghyrafiyalyq kartagha qarady ma eken? Ishki Mongholiya qay jerde ornalasqanyn bile me? Dúrys, 5-synyp oqushysy: «Ishki Mongholiya Soltýstik Qytayda ornalasqan», - dep taq-taq eter. Búl jerde Qazaqstannyng oghan qanday qatysy bar?
Sytnikting týrli iydeyalardy dәieksiz paydalanuy men ashyq qúrastyrmasy kóp. Ásirese, qazaq mәdeniyetin «mal baghushy», al orys mәdeniyetin «industriyalyq-otyryqshy» dep ataghanda. Búl ne qylghan beypil sóz?
Maghan Sytnikting ashyqtyghy únady. Ol KSRO qúlaghanyna ókinishin ashyqtan-ashyq bildiredi. Nelikten úly derjava bolugha úmtylu kerek? Qashanghy ótken dәuir túrghysynan oilaymyz? Resey men Qazaqstan 18 jyl boyy auyly aralas, qoyy qoralas túryp kele jatyr ghoy. Gitler Europany kýshtep Germaniyagha baghyndyrghysy keldi. Nәtiyjesi qanday boldy? Nәtiyjesinde qazaq shopanynyng úly Qoshqarbaev 1945 jyldyng 1 mamyrynda Berlinde reyhstagqa tu tikti.
Sóz sonynda aitarym, Sytnikting maqalasy tónireginde shu kóteruding qajeti joq. Konstitusiyamyzdyng 20-babynda: «Sóz jәne shygharmashylyq bostandyghyna kepildik beriledi» dep jazylghan. Sytnik búl taqyrypqa shygharmashylyq túrghydan kelgenin moyyndauymyz kerek. Ol qatelesui, ashulanuy, zyghyrdany qaynauy mýmkin. Ony týsinuge bolady. Orystardyng Europanyng jartysyn jәne Aziyanyng bir bóligin ashsa alaqanynda, júmsa júdyryghynda ústaghan quatty derjava bolghany ras. Slavyantektes  qazaqstandyqtardyng til mәselesine qatysty narazylyq bildirip, «úly» halyqtyng ókili retinde terisine syimay jýrui de zandylyq. Degenmen Sytnik aitty eken dep, dabyra qyludyng qajeti joq. Árbirden keyin, bir kezde Soljinisyn Qazaqstandy «Ontýstik Sibir» dep te ataghan joq pa? Onyng qasynda Sytnik degen kim?
Barlyq qazaqtardy shydamdy, ziyaly bolugha shaqyramyn. Bayaghyda-aq mәdeniyetti últqa ainalghanymyzdy jәne mәdeniyetti dialog jýrgize alatanymyzdy kórseteyik. Men ózimning onynshy atama deyin bilemin. Olardyng bәri malshy men jau­ynger bolghan. Sonysyn maqtan tútamyn!

 

"Jas Qazaq" gazeti

 

0 pikir