Beysenbi, 23 Qyrkýiek 2021
Janalyqtar 3447 0 pikir 9 Mamyr, 2009 saghat 10:13

«Dalagha palima ósiruding qajeti joq»

Baqtiyar BABAJANOV, tarih ghylymdarynyng doktory

«Dalagha palima ósiruding qajeti joq»

 

– Baqtiyar Miraiymúly, Sizdi din mәselelerin, sonyng ishinde sopylyq ilimdi zertteushi tanymal ghalym retinde bilemiz. Sizben súhbattasu bizding kópten bergi josparymyz bolatyn, sәti endi týsken tәrizdi. Jaqynda Sizding әriptesinizben birigip sopylyq mәselesine arnap jazghan jana enbeginiz jaryq kórdi. Osy turaly tolyghyraq aita ketseniz?

 

 

 

Baqtiyar BABAJANOV, tarih ghylymdarynyng doktory

«Dalagha palima ósiruding qajeti joq»

 

– Baqtiyar Miraiymúly, Sizdi din mәselelerin, sonyng ishinde sopylyq ilimdi zertteushi tanymal ghalym retinde bilemiz. Sizben súhbattasu bizding kópten bergi josparymyz bolatyn, sәti endi týsken tәrizdi. Jaqynda Sizding әriptesinizben birigip sopylyq mәselesine arnap jazghan jana enbeginiz jaryq kórdi. Osy turaly tolyghyraq aita ketseniz?

 

 

 

– Bizding aimaqta qoldanylghan «jariya» zikir jәne basqa keybir ghúryptardy sharighattyq negizdeuge baylanysty «Pәtuәlar» (diniy-qúqyqtyq sheshimder) mәtinderining jaryq kóruin aityp otyrsyz ghoy. Ol Ózbekstan Ghylym Akademiyasy shyghystanu institutynyng qorynda saqtalghan kóne ghylymy basylymdardy seriya týrinde basyp shygharu júmystarynyng jalghasy sanalady. Múny Qazaqstan men Ózbekstan ghalymdary birlese jýrgizude. Seriyanyng alghashqy kitaby – XIX ghasyrdyng basynda jazylghan «Bustan ul-muhibbiyn» (arab jәne týrki tilinde jazylghan) qoljazbasy jaryq kórgen bolatyn. Onyng avtory – óz zamanynyng bedeldi ghúlamasy Tash-Muhammad al-Buhary de ózining shygharmasyn «jariya» zikirdi sharighatpen negizdeuge arnaghan. Búl kitap Týrkistanda 2006 jyly basylyp shyqty. Biraq, ókinishke oray, tirajy az kólemde, sapasy nashar boldy. Endi mine, búl seriyadaghy ekinshi kitap – shamamen sol uaqytta jazylghan «Pәtuәlar» jinaghy. Kitap Almaty qalasyndaghy «Dayk-Press» baspasynan jaryq kórdi. Kitap әlemdik dengeydegi sapagha sәikes keledi. Osy jerde akademiyalyq basylymdarymen býkil әlemge tanymal bolghan baspagha rizashylyghymdy bildiremin. Búl basylymda «jariya» zikir jәne basqa ghúryptar, jalpy sopylyq ilimning sharighatpen sәikestigine qatysty din ghúlamalarynyng dәleldengen 20-dan astam pәtuәsy jinaqtalghan.

– Osy jerde «zikir» ghúrpynyng zandylyghyna toqtala ketsek. Óitkeni, búl mәsele songhy jyldary bizding qoghamda da qyzu talqygha týsti, tipti qazir de jalghasyp jýr. «Zikirdin» din túrghysynan «zandylyghyna» qatysty keri pikirler da aitylady. Osyghan baylanysty Sizding oiynyz biluge bola ma?

– Men osy kitaptyng kirispesinde ghasyrlar boyy jalghasyp kele jatqan tartysta kimning dúrys, kimning qate ekenin taldap jatu qiyn ekendigin aitqan bolatynmyn. Ataqty músylman ghúlamasy Ramadan al-Buty aitpaqshy, múnday talastan esh payda joq, kóp jaghdayda qogham ishinde qayshylyq tughyzady. Bizding mindetimiz búl tartysty toqtatu nemese oghan tórelik jasau emes. Biz orta ghasyrlardaghy biraz qújatty, olardyng ýzindilerin jariyalady. Onda din ghúlamalary zikirding búl týrin negizdegen diny dәlelder keltiredi. Pәtuәlardy óz zamanynyng sauatty ghúlamalary shygharghan, kópshiligi qalyptasqan diny dәlelderge tolyq sәikes keledi.

Biz osy kitapta «jariya» zikir mәselesindegi tartystyng jana lebi payda boluynyng alghysharttaryn jәne múnday «Pәtuәlәr» jәne basqa da shygharmalar men qújattardyng payda boluyn tolyq suretteymiz. Búl qújattar men shygharmalar «jariya» zikir oryndaushylardyng «baqtalasy» sanalatyn sopylyq ilimning taghy bir toby – mudjaddidiyalardan qorghanu reaksiyasy retinde payda bolghanyn biz anyq kórsettik. Al mudjaddidiyalardyng basty maqsaty – sayasy tetikter men sol uaqyttyng sayasy elitasynyng bir bóligine yqpalyn paydalanu arqyly ózderining ruhany baqtalastaryn joldan taydyru nemese olardy kemsitu edi. Mudjaddidiyalardyng basshylary «islamdy tazartu», «sharighatty qorghau» syndy óte tanymal úrandardy qoldandy, biraq shyn mәninde olar sayasy jәne ruhany ýstemdik ýshin kýresti. Olardyng týpki maqsaty – han sarayyndaghy mәrtebe, syilyq siyaqty resurstardy qolgha alu edi (Býrkemelemey ashyq aitsaq, din búryn da, qazir de belgili bir dәrejede nәpәqa tabudyng tәsili de bolghany ras qoy).

Alayda, biz qoljazbadaghy derekterge sýiene otyryp, osynday tartystar týbinde «baqtalastardyn» ghúryptyq dәstýrimen qatar, ghasyrlar boyy qalyptasqan Mәuerenahrdaghy týrki halyqtarynyng ruhaniy-ghúryptyq jәne mәdeny dәstýrining joghalu qaupi bolghanyn dәleldeuge tyrystyq. Osydan kelip qughyngha úshyraghandardyng ruhany túlghalary (jazghan shygharmalary men osynday qújattar arqyly) óz dәstýrining (sonyng ishinde zikir týrlerining de) sharighat zandaryna sәikes keletinin kórsetuge tyrysty. Sondyqtan bolar, kóptegen qayshylyqqa, sonyng ishinde әskery qaqtyghystargha da úlasqandyqtan, Búqara Manghyttarynyng («Mudjaddidiya reformasiyasynyn» ortalyghy) songhy ókilderi XIX ghasyrdyng basynda múnday joldan bas tartty.

Bir qyzyghy, Búqaradaghy Mudjaddidiya iydeologiyasy turaly zertteu enbeginde Bern uniyversiytetining professory Anke fon Kugeligen de shamamen osynday qorytyndygha keldi. Degenmen, oqyrman búl ótken oqighalardy qazirgi kezdegi jaghdaymen qalay baylanystyrady jәne ony qalay týsinetini ol әrkimning jeke sharuasy.

Qaytalap aitamyn, bizding (ózimdi jәne әriptesim Saidakbar Muhamedaminovty aityp otyrmyn) qyzyghushylyghymyz – tek taza zertteushi túrghysynan. Biraq, siz aityp ketken tartystardan jaqsy habardar bolghandyqtan, jeke óz basym Qazaqstandaghy jaghdaydy aitpay kete almaymyn. Búl tartystargha baylanysty kitaptyng kirispe bóliminde ózimning dәlelderim men oiymdy aitqanmyn. Qazaqstandaghy qazirgi «jariya» zikir toptary kóptegen ghasyr boyghy dәstýr men qazaqy jәne jalpytýriktik tereng týisikti boyyna sinirgenin kórsetip, sony dәleldegim keldi. Olardyng ózderin «qazaqshylyq» dәstýrdi jalghastyrushy retinde kórsetui basqynshylyq sipatta bolghan emes jәne basqa da mәdeniyet, qala berdi diny dәstýrdi keri iytermeydi. Qaytkende de olardyng dәstýri – búl islamnyng negizgi ústanymdarymen ýilesken ruhany jәne mәdeny dәstýr sintezining kórinisi.

– Ortalyq Aziya kóshependileri negizinen Yasauia ruhany soqpaghyn, al otyryqshy halyq Nakshbandiya jolyn ústandy degen pikir bar. Siz qalay oilaysyz? Sonday-aq, Yasauia bauyrlastyghynyng ereksheligi nede?

– Búl mәselege qatysty keybir mәlimet osy kitapta berilgen. Qysqasy, men Ortalyq Aziyadaghy bauyrlastyqtargha jәne olardyng keyingi buyndaryna búlaysha ýzildi-kesildi «etnikalyq ren» berip aitpas edim. Ol kezdegi jaghday kýrdeli jәne aluan týrli boldy. Mysaly, XV-XVI ghasyrlarda Yasauia Mәuerenahrdyng ortalyq aimaqtaryna yqpal etti, onyng ishinde otyryqshy halyqtar da bolatyn. Keybir zertteushiler ortaghasyrlyq Ýndistandaghy Yasauia bauyrlastyghy turaly da aityp jýr. Bizding aimaqqa qatysty aitatyn bolsaq, Yasauia basshylarynyng arasynda tәjik tildi shayhtar da boldy, mysaly Shayh Hudaydad Miyankali. Býginge deyin saqtalghan mәlimetter boyynsha, olardyng keybireui hikmetterdi tek týrki tilinde ghana emes, tәjik tilinde de jazdy. Dәl osylay jәne shamamen sol uaqytta Naqshbandiya shayhtary da Týrkistan jerine ótti (Saurangha deyin) jәne olardyng mýridterining (shәkirtteri) arasynda birshama kóshpeli qazaqtar da boldy. Eske sala keteyin, eki bauyrlastyq ta qazirgi Týrkiya, Balqan, Arab elderine ótip, sopylyq ilim ýshin eshqanday etnikalyq jәne sayasy shekara joq ekenin taghy da dәleldedi.

Degenmen, әdildik ýshin aitsaq, sopylyqty zertteumen ainalysyp jýrgen keybir bedeldi ghalymdar Ortalyq Aziyada osy bauyrlastyqtardaghy etnikalyq qúramnyng basymdylyghy (biraq absolutti emes) turaly aitady. Olardyng búl baghytta salmaqty dәlelderi de bar. Naqshbandiyanyng «internasionaldy» qasiyetin moyynday otyryp, mamandar Yasauia turaly týrki bauyrlastyghy basymyraq dep aitady. Biraq, qaytalap aitamyn, belgili eskertpelermen.

Yasauianyng erekshelikterine kelsek, ol aldymen «jariya» zikir ghúrpynan túrady. Mine, osyny Yasauia bauyrlastyghynyng negizgi ereksheligi dep aitar edim. Biraq, zikirding búl týrin (oryndau erejesi, ghúryptyq qozghalys, «ruhany tazarudyn» kezenderi jәne t.b. keybir erekshelikter) bizding aimaqta tanymal Kubraviya, Qadiriya syndy bauyrlastyqtar da qoldanghanyn úmytpaghan jón. Yasauia zikiri qarapayymdau, yaghny jay adamnyng qarapayym ruhany súranystaryna jaqyndau. Zikirding aldynda mistikalyq jolgha, «oydyng tazaruy», etiko-moralidyq «tazaru» yaghni, jaman nәrseden shektelu jәne t.s.s. jolmen jýruge arnalghan maqsatty (niyet) qalyptastyru ýshin shamaly «ruhany dayyndyq» jasalady. Zikir seansynda jariya zikirshiler «jýrek tazaruymen» (asa kýrdeli psiho-fizikalyq jattyghu) shekteledi, al keyinirek mistikalyq tәjiriybege ie bolyp, psihikalyq jәne ruhany jaghday – «hәlge» jetken song jýrek tazarady dep sanalady. Biraq, kýiki tirshilik jýrekti «kirletui» mýmkin, sol kezde jariya zikirshiler «jýrekti qayta tazartu» ýshin jeke zikirge (nemese qalyptasqan formuladaghy dúghalar – aurad) kóshedi. Degenmen zikirding negizgi seansy toppen oryndalady.

– Din – kez-kelgen mәdeniyetting ózegin qúraytyny belgili. Búl túrghyda sopylyq ilim qazaq jәne Ortalyq Aziyanyng basqa elderining mәdeniyetining damuyna qanday ýles qosty?

– Atalghan kitaptyng Kirispesinde búl turaly biraz eskertpe bar. Búl turaly ózimning súhbattarymda da talay aitqan bolatynmyn. Mening oiymsha, halyq mәdeniyetining negizin (qazirgi týsinik boyynsha) din ghana qúramaydy, aldymen sodan bastaghym keledi. Yaghni, dinning qyzmeti mәdeniyet qalyptastyrumen ghana shektelmeydi. Ol – óte kýrdeli jәne әraluandy fenomen. Eger tarihy damu túrghysynan qaraytyn bolsaq, shynynda da din (onyng formalary men konfessiyalyq baghyttaryna qaramastan) әlemning әrtýrli elderi mәdeniyetining damuyna zor ýles qosty.

Eger Ortalyq Aziyanyng qazirgi halyqtary turaly aitatyn bolsaq, olar da osy mәseleden jyraq ketpeydi. Búl jerde «mәdeniyet» degen týsinikting mәnin shekteuding qajeti joq, sebebi oghan adamdar arasyndaghy qarym-qatynas mәdeniyeti (mysalgha, agha buyn men jas úrpaq arasyndaghy, qonaqta bolmasa bóten jerde ózin-ózi ústau siyaqty), sayasy mәdeniyet, sonday-aq dәstýr, etikalyq normalar mәdeniyeti jәne t.b. kiredi. Osyghan qatysty sopylyq didaktikalyq әdebiyet (jәne onyng әserinen payda bolghan halyq eposynyng basqa janrlary) etikalyq jәne basqa da normalardyng payda boluyna әser etti, últtyq batyrlardyng obrazy el mýddesine jәne moralidik dәstýrge berilgen, onyng barlyghy qoghamdaghy qarym-qatynas ýlgisimen ar, namys jәne t.b. úghymdardy qalyptastyrady. Men dәstýrli mәdeniyette qalyptasqan kópshilikke jaqsy tanymal muzyka, poeziya baghyttary turaly aitpay-aq qoysam da bolady. Mamandardyng oiynsha, olardyng barlyghy qalay alghanda da, sopylyq dәstýrmen baylanysty. Kezinde sopylyq dәstýr últ mәdeniyetining bir bóligin qúraytyn jәne halyqqa týsinikti etikalyq jәne basqa da obrazdar men dәstýrdi ala otyryp, halyqtyq mәdeniyetting yqpalynda boldy. Búghan aqyndardyng suyryp salma óneri nemese baqsylardyng saryny da mysal bolady. Olardyng hatqa týsken jazba derekterinen Yasauiyding nemese basqa yasauia sheyhtarynyng «Hikmetterin» kezdestiremiz. Búl da eskeruge túrarlyq jәit emes pe?!

Áriyne, qazirgi «mәdeniyet» jәne onyng týrleri turaly týsinikting búdan bir ghasyr búrynghy týsinikten kóp aiyrmashylyghy bar. Keybir adamgha mәdeniyetting barlyq «arhaikalyq formalary» ólip bara jatqan dәstýr, «qartayghan eskishildik» t.s.s. bolyp kórinedi. Degenmen de, búl mәdeny dәstýrdi (búl týsinikting keng maghynasynda) ústanushylardyng sany býgingi kýni de az emestigin úmytpaghan jón. Búl atalmysh dәstýrding ómir sýruge qúqyghy bar ekenin kórsetedi. Ata-babamyz – ómirding mәni, adamgershilikting ýlgisi, qoghamdy ruhany qúldyraudan saqtaytyn jol – dep ústanghan dәstýrdi, qazirgi últtyq mәdeniyetting negizi bolghan dәstýrdi týsinuge shaqyrghanday bolady.

– Keyde kóptegen qazaqstandyq oqyrman sopylyqty – pútqa tabynu nemese ol ekeui bir dep týsinedi. Búl orayda «taza islamdy» ústanushylar deytin top ókilderining syny jii aitylady. Islamtanushy retinde týsinikteme berip, «taza islam» men sopylyqtyng arasyndaghy kiykiljinning diny mәnin ashyqtap berinizshi.

– Bizding shygharmadan bayqasanyz, islamdaghy búl aiyptar men jala sózder janalyq emes, jәne sopylyqtyng zandylyghy tóniregindegi talas-tartys sopylyq ilimning nemese onyng erte týri – asketizm (zuhd) payda bolghan kýnnen bastalady. Sóz arasynda aita ketsek, әu basta múnday týsinikti («Sopylyq – búl shamandyq, pútqa tabynushylyq» jәne t.b.) reseylik otarshyl zertteushiler engizgen bolatyn. Búl formulalar sanaly týrde (mysalgha, últtyq әdet-ghúryptyng «islamgha jat ekenin» dәleldeu ýshin) engizildi dep pikir-talas tudyrayyn dep otyrghan joqpyn. Biraq, keybir kenestik etnologtar búl mәsele men formulalardy sanaly týrde ilip әketti de, búl әreket halyqtyq dәstýrdi islamnan bólip alu ýshin jasalghan ateistik sayasattyng bir bóligine ainaldy. Keybir batys ghalymdary búl eki ghúryptyng osylay salystyryluyn bәlkim sanaly týrde, bәlkim bilmey jalghastyryp, ghylymy dayyndyghy az orys jәne kenes ghalymdarynyng yqpalyna týsip qalghan bolar. Baghymyzgha oray, múnday zertteushiler kóp emes. Sopylyqty «pútqa tabunyshylyq» deytin laqaptyng basty «dәleli» negizinen, «jariya» zikir týrimen baylanysty. Osy arada esterinizge sala keteyin, «jariya» zikir birinshi ret shamandyq dәstýrden mýlde ada Baghdatta payda boldy. Ortaghasyrlarda «jariya» zikirshilerge qanday aiyp taghylghanyn biz jogharyda aityp kettik. Qazirgi «islamdy tazartushylar» da, mening oiymsha, jana nәrse oilap tapqan joq. Sondyqtan men «islamdy tazartu» degen formulagha saqtyqpen qaraymyn, óitkeni (jogharyda aityp kettim) búl formula-úrandar kóp jaghdayda ony úiymdastyrushylardyng dýnieauy maqsattaryna (baqtalastardy qúrtu, bireulerding «tapsyrysyn» sanaly týrde oryndau t.s.s.) paydalynady.

Esterinizge sala keteyin, búl mәselege, yaghny zikirding qaybir formalarynyng zandylyghy turaly súraqqa ótken zaman ghúlamalary da jauap izdedi. Olar qazirgi jartylay sauatty «islamdy tazartushylargha» qaraghanda aqiqatqa jaqyn bolghanyn joqqa shyghara almaymyn. Mysaly, búl mәselege baylanysty XVI ghasyrda (Naqshbandiya bauyrlastyghy) aimaqtyng sol ghasyrdaghy bedeldi shayhy bolghan Mahdum-y Azamnyng kózqarasyn qaytalaghym kelip otyr. Ol ózi qúpiya zikirge (hafi) basymdyq bergenimen, jariya zikirdi sharighat túrghysynan zandy dep sanaghan. Onyng oiynsha, Qoja Ahmet Yasauy Syrdariyadan soltýstikke qaray jatqan halyqtardy «Aqiqat jolyna siltey» otyryp, olargha «jariya» zikir ýiretudi jón sanady jәne Yasy (Týrkistan) halqynyng qabyldau ereksheligi nemese beyimine (istidad) baylanysty onyng jana týrin – «Ara zikirdi» oryndady. «Búl jerde eshqanday kýnә (ayb) joq, – deydi Mahdum-y A‘zam, – kerisinshe bizding payghambarlarymyzdyng jýrgen joly dәl osynday boldy jәne ol halyqtyng qabyldauy men dәuirding ereksheligine sәikes olargha berilgen belgi boldy....». Kórip túrghanymyzday, Mahdum-y A‘zam zikir tәsilderi jergilikti mәdeny dәstýr keshenin eskeretinin is jýzinde moyyndap otyr. Búl osy jerde «jariya» zikirding belgili bir dәrejede sol ghúryp payda bolghan aimaqtaghy bir últtyng (búl jaghdayda týrkiler) etnomәdeny jәne etnopsihologiyalyq fenomenining jemisi retinde payda boldy degen oigha jeteleydi. Sonymen qatar, «jariya» zikirding jergilikti formalary Ahmet Yasauiyge jaqsy tanys bolghan islamdyq jәne islamgha deyingi dәstýr qosyndysynyng sәtti nәtiyjesi dep te aitugha bolady. Atalghan aimaqtaghy týrki taypalaryn islamdandyruda (negizinen monghol kezeninen keyin) basqa faktorlarmen qatar, sopylyq ilim, naqtyraq aitsaq, sopylyq shayhtar ýlken ról atqarghanyn úmytpaghan jón. Taghy bir sebepting birin – sopylyq ilim islamdy qabyldaushy halyqtyng mәdeniyeti men saltymen beytarap ýilese otyryp, jergilikti etnomәdeny dәstýrge jaqyn boluynan da izdegen jón. Qazirgi «taza islamdy» jaqtaushylar «jariya zikirge týsinistikpen qarap, óz dәlelderimen negizdegen búrynghy myndaghan ghúlamadan góri islamdy jaqsy týsinemin, mening músylmandyghym olardan artyq» dep aita alar ma eken?!

– Siz óz kitabynyzda «salafizm» úghymyna da toqtalypsyz. Búl turaly tolyghyraq aityp bere alasyz ba? Sizding oiynyzsha «salafizmdi» «taza islamgha» jata ma? «Salafizm» «qalypty» bola ala ma? Qazir keybir qazaqstandyq mamandar «qalypty salafizm» (umerennyi) degen formany tyqpalap otyr. Siz qalay oilaysyz, bizde qalyptasqan hanafittik diniy-qúqyqtyq meptepting negizgi postulattaryn eskersek, múnday diny forma bizding aimaqqa sәikes kele me?

– Kitapta salafizmge arnayy toktalmaghan edik. Degenmen, Sizding súraghynyzgha jauap berip kóreyin. Salafizm (arabsha «As-salaf us-salihun» – «tura joldaghy ata-baba») jalpy maghynada alghanda islamnyng «alghashqy formasyna» qaytu iydeyasyna baghyttalghan. Búl baghytty úsynushylardyng aituynsha, búrynghy músylmandar qoghamdy Qúran men Payghambar (s.gh.s.) jolymen jýru iydeyasynyng tóniregine «taza qalpynda» úiystyrdy. Salafizm qúbylysy islamdaghy janalyq emes, al eng bastysy – onyng birtekti emestigi (dindegi basqa formalar tәrizdi). Salafittik iydeyalar islamda әrtýrli aghymdardyng arasyna tarap ketken (tipti keybir sunnittik mazhabtarda da bar), jәne salystyrmaly «taza» kýiinde kezdespeydi dep aitugha bolady. Degenmen, egiypettik salafitterding (salafiya dep atalatyn qozghalystar men toptar) «taza salafizm» dep atalugha ýmiti bar.

Islam әlemindegi aluan týrli proseske jәne búl mәselening kýrdeliligine baylanysty osynday qysqa súhbatta maghan óz oiymdy tolyq aityp jetkizu qiyngha soghady. Biraq, mening toqtalayyn dep otyrghanym jәne osy mәseleni kóterip otyrghan «taza islam» jaqtaushylarynyng negizgi problemasy – islamnyng óz ishindegi әraluandyq mәselesi. Dәl osy әraluandyq «tazartushylar» (sonyng ishinde salafitter) tarapynan Islamnyng birkelki boluy nemese biriguining basty kedergisi dep qabyldanady. Biraq, negizgi problema tipti salafitter ústanatyn pozisiyada da emes. Islam әlemine qaranyzshy, tausylmaytyn konfessiyaaralyq qaqtyghystar jәne odan tuyndaytyn dogmalyq jiktelis pen sayasy qarama-qarsylyqtyng kesirinen jiktelisti kóremiz. Sondyqtan keybir ghúlamalardyng búl jikshildikti joyyp, jamaghattyng «bólinbeuin» tileytini de týsinikti. Kez-kelgen «islamdy tazartu», ony «týzeu», «biriktiru» jәne t.s.s. mәselesine baylanysty jana tartys tarihy bir ssenariy men bir nәtiyjege әkeledi: mazhabqa qarsy, sopylyqqa qarsy, «músylmandardyng aluandyghyna» qarsy kýresushiler mindetti týrde belgili bir topqa, qozghalystar men partiyalargha birige otyryp, múnday «partiyalardyn» sanyn kóbeytedi, sol arqyly ishki jiktelisti odan әri ushyqtyrady. Osylaysha olar jikteluge qarsymyz dey otyryp, bólinushilikti odan әri asqyndyrady. Al janadan qúrylghan partiyalar men toptar óz kezeginde taghy da basqa toptargha bólinedi, olardyng «qalypty» jәne «radikaldy» jәne t.b. qanattary payda bolady, jik kóbeyedi, múnyng aqyry mindetti týrde sayasy jәne әleumettik qaqtyghys tudyrady. Mine, mәsele qayda jatyr! Ramadan al-Buty aitqanday – kimde kim dindi birkelki jasaghysy kelse, sonyng ózi jana «mazhab» nemese «firk» (sekta) jasaydy. Eger islam tarihynyng songhy jýz jyldyghyna kóz salsaq, búl shynynda da solay. «Tazarudyn» jana iydeyasyn oilap tapqysy keletin din basshylary (búl «Músylman bauyrlar» siyaqty diniy-sayasy partiyalar, «salafitter» jәne basqalar) islamnyng jahandyq jәne aimaqtyq problemalarynyng sheshiluine atsalyspay, kerisinshe ony ushyqtyryp, shyn mәninde ózderining sektasyn (firk) jasap otyr. Bizder, músylmandar, bir dinning ishinde aluan týrlimiz, jәne bizding kýshimiz de sol aluandyqta ekenine kóndiguimiz kerek. Bizding islamnyng basty artyqshylyghy – toleranttylyghy da dәl osy bizding konfessiya ishindegi әraluandylyq jaghdayynda iske asuy kerek. Al biz ózimizding әraluandyghymyzdy әbden úsqynsyz etip bittik. Mysaly, Malayziya men Qazaqstan músylmandarynyng dәstýri әrtýrli ekenine kim talasady?! Eger ol halyqtardyng mәdeniyeti men dәstýri әrtýrli bolsa, olardy «birynghay qyludyn» qanday qajeti bar?! Sonda ózindik (ishkikonfessionaldyq) aluandyq mindetti týrde jikshilik sezimin tudyrady degendi kim aitty? Ayta ketsek, Malayziyagha islamdy sopylar apardy. Sondyqtan búl elde olargha qúrmet jaqsy saqtalghan. Keybir mamandardyng Qazaqstanda salafizmning «qalypty» formasyn qabyldau jónindegi úsynysyna baylanysty mynany aitqym keledi: Aldymen, men ýshin olardyng jalpy salafizm, sonyng ishinde «qalypty» salafizm degendi qalay týsinetini qyzyq. Búl súraqqa mardymdy jauap ala almaytynyma kózim jetedi. Mening oiymsha, búl keybir sayasatkerler men din ghúlamalarynyng osyghan úqsas iydeyalaryna jaqyn (sizderdegiler olardyng aitqandaryn sol kýiinde kóshirip aluy da mýmkin). Men óz oiymdy taghy da qaytalaymyn – Ruhaniyattyng resepti men qalybyn shetelden izdeuding qajeti joq! Tariyhqa qarasaq, búl әreket qauipti joiy, túraqtylyqty saqtau siyaqty ong nәtiyjege siyrek әkeledi. Qazaq dalasynda qúrma aghashyn (palimany) ósire almaysyng (eger arnayy jylyjay jasamasanyz). Atam zamannan beri dalada ne tamyryn jaysa, sol óssin. Beynelep aitsaq, tamyry onsyz da tereng jәne boyyna islam men ata-babamyzdyng danalyghyn qatar sinirgen óz ruhaniyatymyzdyng ekologiyasyn búzudyng qajeti joq.

– Qazirgi diny jaghdayda Siz Qazaqstan men Ortalyq Aziya elderining Diny basqarmalary rólin qalay baghalaysyz? Olardyng júmys baghytyn ózgertuge nemese qayta qúrugha qajettilik bar ma?

– Búl úiymnyng salystyrmaly týrde әli jas ekenin jәne dindәrlar men memleket arasyndaghy qarym-qatynasty retteushi (týpki múraty sol ghoy) siyaqty qyzmet ereksheligin eskere otyryp muftiyattyng júmysy turaly (oghan bagha berudi bylay qoyghanda) birjaqty kesip aitpas edim. Atalghan qúbylystyng ózi de, funksiyasy da óte kýrdeli. Qazaqstandyq muftiyat óz pozisiyasyn endi ghana qalyptastyra bastady. Mening oiymsha, muftiyat óz júmysy men pәtuәlardyng eng dúrys núsqasyn jasauda islam әlemining batysynda «dayyndalghan» úrandargha sýienbeui kerek. Muftiyat búl iste ózindik dәstýrine arqa sýieui qajet. Pәtuә qalyptasqan ortanyng dәstýrine qarsy kelmegen jaghdayda ghana barsha músylman tarapynan qabyldanady. Búl – muftiyattyn, yaghni, qogham moyyndaghan qanday da bir sheshimdi jariyalay alatyn ghúlamalardyng aldyna qay zamanda da qoyylghan jәne qoyylatyn basty talaptyng biri. Búdan basqa, muftiyat júmysy el ishinde anyq jәne úzaq merzimdi diny sayasat jasaumen de ýilesui qajet. Áriyne, Qazaqstan – zayyrly memleket. Biraq ol anyq jәne saliqaly diny sayasat jasamay túra almaydy. Eng az degende kitapta biz aityp ótken yqtimal baghyttar nemese kelui mýmkin qaterlerden aldyn ala saqtanu ýshin kómegi bolu kerek.

– Ángimenizge rahmet!

Súhbatty jýrgizgen Dәuren QUAT,

«Jas qazaq»

 

0 pikir