Seysenbi, 24 Qarasha 2020
COVID-19 QAZAQSTANDA. Júqtyrghandar — 126860. Jazylghandar — 113646. Qaytys bolghandar — 1945
Janalyqtar 1622 0 pikir 6 Nauryz, 2014 saghat 05:56

Resey poligondary: Halyq - ýkimet ýshin esepte joq, qoy tәrizdi

Songhy onshaqty jyl ishinde qazaq jerinde mekendeytin siyrek januarlardyng jappay qyryluy jii oryn ala bastady. Kaspiydegi itbalyqtardyn, Saryarqadaghy kiyikterding bir sәtte jappay qyrylyp qalghanyna qazir mәn bermeytin boldyq. Manghystau men Semeyde kemis balalardyng tuuy әli kýnge deyin oryn alyp otyr. Bayqonyrdan atylghan protonnyng geptiylining ziyany - anau!

Al, Aqmola oblysy Kachar auylynyng túrghyndarynyng jappay auru sebebin respublikalyq dәrigerler qauymdastyghy bolyp anyqtay almay jatyr. Sóitip otyryp, «Atom qaldyqtaryn Qazaqstanda saqtayyq», «Epiydemiyalyq bakteriologiyalyq zertteu ortalyghyn Almatyda ashayyq» deymiz. Artyq elektr energiyasyn Reseyge berip otyryp, «Atom elektr stansiyasyn salayyq» dep úrandatamyz! Halyqqa búlardyng paydasynan,  pәlen jýz jyldyqqa sozylatyn zalaly men zardaby kóp. Biylik múny týsinbeydi dep te aitu qiyn. Áriyne, búl sayasattyng basqa da bir qyry boluy mýmkin. Qalay bolsa da, memleket tarapynan jýrgiziletin kez kelgen әreket pen sayasat  halyq mýddesi túrghysynan sheshilgeni jón ghoy. Eger, elimizdin  býgingi jәne keleshektegi  ekologiyalyq qauipsizdigi  jaghdayyna keletin bolsaq, ol - qazaq jerindegi Resey poligondarynyng  mәselesi.

Songhy onshaqty jyl ishinde qazaq jerinde mekendeytin siyrek januarlardyng jappay qyryluy jii oryn ala bastady. Kaspiydegi itbalyqtardyn, Saryarqadaghy kiyikterding bir sәtte jappay qyrylyp qalghanyna qazir mәn bermeytin boldyq. Manghystau men Semeyde kemis balalardyng tuuy әli kýnge deyin oryn alyp otyr. Bayqonyrdan atylghan protonnyng geptiylining ziyany - anau!

Al, Aqmola oblysy Kachar auylynyng túrghyndarynyng jappay auru sebebin respublikalyq dәrigerler qauymdastyghy bolyp anyqtay almay jatyr. Sóitip otyryp, «Atom qaldyqtaryn Qazaqstanda saqtayyq», «Epiydemiyalyq bakteriologiyalyq zertteu ortalyghyn Almatyda ashayyq» deymiz. Artyq elektr energiyasyn Reseyge berip otyryp, «Atom elektr stansiyasyn salayyq» dep úrandatamyz! Halyqqa búlardyng paydasynan,  pәlen jýz jyldyqqa sozylatyn zalaly men zardaby kóp. Biylik múny týsinbeydi dep te aitu qiyn. Áriyne, búl sayasattyng basqa da bir qyry boluy mýmkin. Qalay bolsa da, memleket tarapynan jýrgiziletin kez kelgen әreket pen sayasat  halyq mýddesi túrghysynan sheshilgeni jón ghoy. Eger, elimizdin  býgingi jәne keleshektegi  ekologiyalyq qauipsizdigi  jaghdayyna keletin bolsaq, ol - qazaq jerindegi Resey poligondarynyng  mәselesi.

    Reseyding Qazaqstandaghy әskery qaru synaytyn poligondary turaly songhy kezderi baspasózde de,   telebaghdarlamalarda da jii aityla bastady.  Poligon demekshi, keshegi Kenes Odaghy kezinde  jerimizding  aytarlyqtay  payyzy orystardyng qarularyn synaytyn poligon alany bolyp kelgen. Jaqynda bir  gazette jariyalanghan derekter boyynsha, Manghystau oblysynan bastap, sonau Shyghys Qazaqstangha deyingi jerimizding biraz bóligi әli sol Reseyding qaru synaytyn  poligony eken. Batystaghy «Kapustin Yardan» atylatyn synaq  raketalarynyng qaldyghyn sonau Aqtóbe jerinen bastap, Balqashqa deyin  tabugha bolady. Sóite túryp biylik basyndaghylardyng  dýnie jýzi atom qaruyn synaushylarynyn  qaldyqtaryn  jinap әkep, qazaq jerine kómbek oiy bar.  Búnyng keleshekte halyqqa tiyetin ziyany   yadrolyq poligonnan kem bolmaytynyn eshkim «bilmeytin» siyaqty. Halyq - ýkimet ýshin esepte joq, qoy tәrizdi. Olardyng pikirin súrap, sanasayyn dep otyrghanda eshkim joq. Qazaqstan aimaghynda osy kýnge deyin júmys istep túrghan  Resey poligondarynan   týsetin  jaldau qúnynan halyqqa da, memleketkede  tiyimdiligi boluy tiyis siyaqty.  Biraq olardan payda týgili, halyq zúlmat ziyan kórip  otyr. Basqasyn qoyghanda, Bayqonyrdan qúlap týsip jatqan protondardyng ziyanyn әli eshkim eseptegen emes. Kerisinshe, «onyng әseri joq» dep teriske shygharuda. Osy aimaqta qyrylghan kiyikterdin  neden ólgenderin naqty anyqtauda mýmkin bolmay otyr.

Poligon aimaghyn mekendeytin eldi rak jәne basqada  belgisiz aurular jaylaghan. Olardyn  naqty diagnozyn  qoi óte  qiyn. Búl aimaqtarda kemis bolyp tughan balalardyng sany artyp, maldardan sau malgha úqsamaytyn jan januarlar tuuda. Kaspiyde balyq, Arqada kiyik qyrylyp jatyr. Osynyng bәri sol poligondardyng  әseri. Mәselen, Bayqonyrdan úshyrylatyn proton raketalarynyng qaldyqtary Arqadan bastap sonau Shyghys Qazaqstangha deyin shashylyp jatyr, al ortalyq Qazaqstangha orbitagha jete almay jarylyp ketken proton raketalarynyng   keremet ziyandy , әri kórinbeytin (geptiyl) bulary keninen tarauda. Ýkimet ony basqasha dәleldegisi keledi.  Aytpaqshy, Reseyge  qaru synaytyn poligondardyng jalgha beru qúny qansha ekenin, sol poligondardan zardap shegip otyrghan júrt ony biluge haqyly emes pe! Tәuelsizdigimiz túsynda bolsa da, sәl erterekte bolghan, Bayqonyrdy Reseyge jalgha beru turaly kelisim boyynsha el budjetine týsuge tiyisti qarjynyn   joghalyp ketui turaly da  kezinde baspasózde jazylghan. Sol siyaqty   poligondardan týsetin  qarjylardan zardap shekken  halyq esh qarjylay kómek alyp kórgen emes. Ol qarjylardyng qayda ketip jatqanyn aityp, halyq aldynda esep berip jatqan ýkimet taghy  joq. Sonda qazaq  jeri memleketke, ony mekendep otyrghan elge paydasy tiymesede, halyqtan súrausyz   basqa memleketke arzangha jalgha berile bere me! Olay bolsa, jalgha berilgen jerlerding paydasyn kórip otyrghandar kimder? Búl  mәselening beti ashyq, halyqqa aiqyn boluy mindet. Poligondardan densaulyqtaryna  baylanysty   zor zardap  shegip otyrghan  halyqtyng azamattyq qúqyghyn qorghau  el biyligindegi adamdardyng ghana emes, halyq  qalaulylarynyng da abyroyly mindeti boluy  tiyis! .

Júmat Aiytegi

Abai.kz            

0 pikir